Obsah (10)

§ 292§ 76§ 101§ 108§ 278§ 311§ 312§ 313§ 113§ 82

Tsiviilasi nr 2-11-6408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2012. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-6408 Tsivi

) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu punktis 2.1 on pooled kokku leppinud, et 3 üürnik kohustub tasuma üürileandjale üüri 2000 krooni kuus. Punktis 2.2 on pooled kokku leppinud, et lisaks üürile kohustub üürnik tasuma üürileandjale kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu korteri elektrienergia eest, korteri vee ja kanalisatsiooni eest, keldri- ja välisvalgustuse elektrienergia eest. Kostja on üürilepingut rikkunud ja ei ole üüri ja kõrvalkulude eest tasunud nõuetekohaselt.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et võlausaldaja võib võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult muu hulgas tema kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on esitanud vastuväited elektrienergia eest esitatud arvete suurusele. Kohus leiab, et kostja vastuväited elektrienergia arvete suurusele ei ole põhjendatud. Hageja taotleb elektrienergia eest tasumist vastavalt arvesti näitudele üüritud korteris. Pooled on lepingu sõlmimisel üürilepingus fikseerinud elektriarvesti algnäidu (tl 34). Hageja poolt kostjale esitatud arvest nähtub, et elektritarbimise eest on arvestatud tasu fikseeritud näidust alates (tl 36). Hageja on esitanud tõendina väljavõtte elektrienergia tarbimisest teistes samas elamus asuvates korterites (tl 70). Nimetatud väljavõttest nähtub, et kostja poolt üüritud korteris on olnud perioodil veebruarist kuni juunini 2009. a küll tarbimine keskmisest suurem (694-1092 kWh), kuid ka teistes korterites on olnud elektrienergia tarbimist ligilähedases ulatuses või rohkem. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole tarbinud elektrit arvesti näidu kohaselt. Üksnes asjaolu, et tegemist oli 1-toalise korteriga, ei tõenda, et elektrikulu pidi olema korteris väiksem. Kohus leiab hageja on esitanud asjakohased vastuväited: kostja poolt üüritud korteris oli 2000W võimsusega elektriboiler ja 500W võimsusega elektriradiaator, mille kasutamisest võib tuleneda keskmisest suurem energiakulu. Kostja vastuväited elektritarbimise probleemide kohta (ei saanud automaatpesumasinat kasutada, viskas korgid välja) ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Nimetatud probleemid ei saanud mõjutada kostja poolt tarbitud elektrienergia hulka ning seega ei saa selliseid vastuväiteid arvestada elektrienergia eest tasu saamise nõude puhul. Tulenevalt

§ 278

oli kostjal kui üürnikul õigus üüritud korteri puuduse või selle kasutamise takistuse puhul nõuda hagejalt kui üürileandjalt muu hulgas puuduse või takistuse kõrvaldamist, samuti kahju hüvitamist. Kostja ei ole esitanud selliseid nõudeid, seega jätab kohus kostja väited elektrisüsteemi puuduste kohta tähelepanuta. Kostja vaidles vastu ka hooldustasu nõudele, kuna väidetavalt ei ole hooldusteenust osutatud. Üürilepingu punktis 2.

1. on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale lisaks üürile muu hulgas hoovi hoolduse eest ning muude võimalike kommunaalteenuste eest. Pooled ei ole täpsemalt kokku leppinud, millises mahus pidi hageja hooldusteenust osutama, samuti ei lepitud kokku hooldusteenuse tasu suuruse osas. Hageja nõuab kostjalt hooldustasu 200 krooni ühe kuu eest. Kohtuistungil (tl 92) selgitas hageja esindaja, et hagejal on tööl inimene, kes tegeleb elamu hoovi hooldusega. Kuna
2. aastal oli lumerohke talv, siis roogiti lund mitu korda päevas. Kostja väitel pöördus ta kahel-kolmel korral hageja poole seetõttu, et lumi oli rookimata. Samas ei ole kostja tõendanud, et hageja üldse hoovi hooldust ei teinud ning ei ole tõendanud ka pretensioonide esitamist. Arvestades, et poolte vahel puudus kokkulepe hoovi hoolduse mahu ja hinna osas, siis on kostja vastuväited hooldustasu väljamõistmise osas põhjendamatud. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja üürinõue lepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest.

§ 311

lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega.

§ 312

lg 1 kohaselt võib eluruumi üürimise puhul tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Üürilepingu (tl 34) punktis 4.2. on pooled kokku leppinud, et lepingu ülesütlemisest tuleb teisele poolele ette teatada kolm kuud.

§ 311

lg 2 näeb ette, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. 4 Hageja tõendas, et kostja teatas temale lepingu ülesütlemisest 12.04.2009. a kirjaga elektronposti vahendusel (tl 98). Seega saab

§ 311

lg 2 alusel lugeda lepingu ülesöelduks kolme kuu möödumisel etteteatamisest ehk 13.07.2009. a. Kuni lepingu lõppemiseni on üürileping kehtiv ning pooltel on lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Seega oli hagejal õigus kostjalt nõuda üüri tasumist kuni 13.07.2009.a, olenemata sellest, et kostja oli korteri valduse juba varem (16.04.2009) üle andnud. Ilma etteteatamistähtajata on võimalik tähtajatu üürilepingu üles öelda erakorraliselt. Erakorralise ülesütlemise puhuks on seaduses ettenähtud alused.

§ 313lg 1 järgi peab selleks esinema mõjuv põhjus.

Erakorralise ülesütlemise alused on loetletud

§§-des 314319. Kostja poolt lepingu ülesütlemist ei saa käsitleda erakorralise ülesütlemisena ning kostja ei ole tõendanud seaduses ettenähtud üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluste esinemist. Kostja poolt hagejale esitatud ülesütlemisteates teatas kostja, et „soovib lähiajal üürilepingu lõpetada“ (tl 98). Kostja ei ole märkinud ülesütlemise põhjendusi. Seega saab lugeda ülesütlemise korraliseks. Kostja on küll kirjalikus vastuses märkinud, et ülesütlemise tingis hallitus WC ja dušširuumi seintel ning lärmakad naabrid. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, mistõttu ei saa hinnata, kas esinenud puudusi saab lugeda mõjuvaks põhjuseks, mille alusel võiks

§ 313lg 1 järgi üürilepingu erakorraliselt üles öelda.

Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjal üüri ja kõrvalkulude saamiseks kokku summas 11 200,04 krooni, mis vastab 715,81 eurole. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks üürile ja kõrvalkuludele nõuab hageja kostjalt nimetatud summade tasumisega viivitamise eest viivist põhinõude ulatuses. Hageja on arvestanud viivist 23.03.2012. a seisuga lepingus kokkulepitud määras 11 980,82 krooni, mis vastab 765,71 eurole. Kuna viiviste summa ületab põhinõuet, siis on hageja vähendanud viivisenõuet põhinõude summani ehk 715,81 euroni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja on üürilepingut rikkunud ja viivitanud hagejale üüri ja kõrvalkulude maksmisega.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punktis 2.8 on pooled kokku leppinud, et lepingu järgsete maksete tasumisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivise tasumist 0,1 % iga viivitatud kalendripäeva eest.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Üürilepingu punkti 2.

1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri jooksva kuu
2. kuupäevaks ja üürilepingu punkti 2.
3. järgi kõrvalkulusid järgneva kuu
4. kuupäevaks. Hageja on kohustuste täitmise kohta esitanud kostjale arved nr 20090041, nr 20090056 ja nr 20090069 (tl 36-37), mis muutusid sissenõutavaks vastavalt 20.03.2009, 20.04.2009 ja 20.05.
5. a. Hageja on esitanud viivisearvestuse (tl 97) tasumisega viivitamise eest arvetes toodud kogu summa alusel. Hageja on aga oma nõuet vähendanud, seega tuleb viivise arvestamisel lähtuda nõutavast põhisummast. 23.03.
6. a seisuga oli kostja viivitanud arve nr 20090041 summas 3759,32 krooni tasumisega 1097 päeva (viivis 0,1 % päevas selle aja eest on 4123,97 krooni), arve nr 20090056 summas 1837,46 krooni tasumisega 1067 päeva (viivis 0,1 % päevas selle aja eest on 1960,56 krooni) ja arve nr 20090069 summas 5603,26 krooni tasumisega 1037 päeva (viivis 0,1 % päevas selle aja eest on 5810,58 krooni). Kokku kujuneb viivis (0,1 % põhinõudelt päevas) hageja poolt nõutava põhinõude 715,81 euro tasumisega viivitamise eest 11 895,11 krooni, mis vastab 760,23 eurole. Hageja nõuab viivist vähem, ainult põhinõude summas 715,81 eurot. 5 Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja viivisenõue summas 715,81 eurot ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus, millele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maimu Laumets Kohtunik 6