TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1558 Määruse kuupäev 07.07.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.R. kaebus Tartu Vangla vastu Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Res

§ 11lg 31 p 5).

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud J.R. kaebus Tartu Vangla vastu (haldusasi nr 3-101558). Kaebus on pealkirjastatud „Kaebus Tartu Vangla sooritamata toimingus õigusaktidega tutvustamisel õigusvastasuse kindlakstegemiseks“. J. R. märgib kaebuses, et viibis käesoleval aastal kahel korral Tartu Vanglas ajavahemikel 01.02.2010 kuni 18.03.2010 ja 22.04.2010 kuni 29.04.

1. Mõlemal osutatud ajavahemikul algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus õigusaktidest tulenevate nõuete väidetavate rikkumiste pärast. J. R. osutab VangS § 14 lg 2 nõudele tutvustada kinnipeetavat allkirja vastu hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste , sh kodukorraga. Kaebuse esitaja väitel ei ole tema suhtes eelpooltoodud seadusesätet kohaldatud - kaebajal puudus võimalus tutvuda Tartu Vangla kodukorraga. 1 Kaebaja märgib, et 15.03.2010 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis toodi välja, et J. R.´ on tutvustatud Tartu Vangla kodukorraga, menetlus lõpetati, kuna tegelikult ei olnud J. R.´ Tartu Vangla kodukorraga tutvustatud. (Nimetatud asjaolu tõendusena on toodud Tartu Vangla 15.04.2010 vastus märgukirjale nr V1 3241-1). Kaebuse kohaselt karistati J. R.´ 2.05.2010 (kuupäev ülekirjutuse tõttu ebaselge) Tartu Vangla käskkirjaga nr 1-4/726 Tartu Vangla kodukorra nõuete rikkumise eest. Kaebaja väitel ei olnud ka selle käskkirja väljaandmise ajaks teda tutvustatud Tartu Vangla kodukorraga. Kaebuses taotleb J. R. õigusvastasuse tuvastamist toimingus, kus Tartu Vanglasse teda vastu võttes ei toimitud vangla teenistujate poolt õiguspäraselt, kuna jäeti teda tutvustamata õigusaktidega. Samas on märgitud, et õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebuse esitajat oma õiguste kaitsel ja on aluseks vastavalt tema poolt esitatava kahjunõude rahuldamiseks. Kohus esitas Tartu Vanglale asjassepuutuva päringu ja palus kohtule teatada, kas kaebajale on tutvustatud vanglasse saabumisel Tartu Vangla kodukorra sätteid, kas kaebaja väidetavad asjaolud võivad olla tõendatud. Vastuseks halduskohtu päringule teatas Tartu Vangla 22.06.2010 elektronkirjaga, et J.R. viibis Tartu Vanglas perioodidel 1) 01.02.-08.02.10.a; 2) 22.02.-18.03.10.a ja 3) 22.04.29.04.10.a. Inspektor-kontaktisiku Paul Jermolajevi sõnade kohaselt andis tema kas
2. või
3. märtsil 2010.a J. R.´ kambrisse seaduste paketi, mis koosnes vangistusseadusest, vangla sisekorraeeskirjast ning Tartu Vangla Kodukorrast (vähemalt tavapäraselt peaks ühes kaustas selline komplekt sisalduma). J.R. tagastas aktid 08.03.2010.a teisele kontaktisikule (Ülle Kriiva) ning nendega tutvumise kohta allkirja ei andnud väites, et kaustas olev vangla sisekorraeeskirja redaktsioon on vananenud, uuemat redaktsiooni ta näha ei soovinud. Arvestades, et J. R. etapeeriti Viru Vanglast Tartu Vanglasse ainult ajutiselt ning vangla sisekorraeeskiri rakendub kõigis vanglates, siis pidas inspektor-kontaktisik J.R. öeldut ainult tähelepanu juhtimiseks ja iseenesest on temale selles sisalduv teada. Seda, et J. R. ei saanud tutvuda Tartu Vangla Kodukorraga ta vanglale kordagi ei avaldanud. Tartu Vangla on teadlik, et vanglal on vangistusseaduse § 14 lg 2 kohaselt kohustus selgitada kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi, samuti väljastada temale kirjalik teave seaduste, vangla sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise kohta. Samas arvestades, et J. R. viibib vangistuses juba pikemat aega ning tema nii vanglatele kui ka kohtule esitatavate arvukate kaebuste hulka, saab väita, et J. R. on oma õigustest ning kohustustest vanglas väga hästi teadlik, samuti sellest kuidas esitada kaebusi ning seega puudub temal taotletud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Samuti ei saa olla põhjendatud huviks asjaolu, et teda karistati distsiplinaarkorras 2 Tartu Vangla Kodukorra punkti rikkumises eest, kuna J.R.´ on õigus esitada distsiplinaarkaristamise käskkirja peale vaie ning esitada oma põhjendused vaidemenetluses. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebajal puudub põhjendatud huvi selles, et taotleda tunnistada õigusvastaseks vangla toimingu, et kaebajale ei ole tutvustatud Tartu Vanglasse saabumisel õigusakte, sealhulgas vangla kodukorda, kuna kaebaja on viibinud vanglas pikemat aega ning teda on etapeeritud ühest vanglast teise, seega on kaebaja teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest varasemalt. Samas on vangla selgituste kohaselt antud kaebajale tutvumiseks kambrisse 4.03.2010 või 5.03.2010 vangistust reguleerivad õigusaktid , seega ei ole vangla poolset keeldumist olnud. Vangla rõhutab, et on teadlik sellest, et vanglal on kohustus kinnipeetavatele selgitada tema õigusi ja kohustusi. Samuti ei saa olla põhjendatud huviks asjaolu, et kaebajat karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla Kodukorra sätte rikkumises eest, kuna J.R.´ on õigus esitada distsiplinaarkaristamise käskkirja peale vaie ning esitada oma põhjendused vaidemenetluses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kaebaja huvi ei saa olla preventiivne. Kuigi kaebaja on märkinud põhjendatud huvina hilisemat soovi nõuda kahju hüvitamist, asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt hilisem kahju esitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale. Antud juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega , mistõttu puudub vajadus kaebust menetlusse võtta, et anda asjale põhjalik analüüs.

§ 11lg 31 p.

5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p.

5 sätet. (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse selle esitajale.

Mare Priks kohtunik 3