TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1428 Otsuse kuupäev 27.oktoober 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Lasva Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ameti 01.02.2010 käskkirja nr 12-6/326 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta Lasva Agro OÜ kaebus rahuldamata.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 28.oktoobrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 26.novembril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.05.2009 esitas Lasva Agro OÜ esindaja Margus Ojaperv Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11009861109, taotledes muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 100,29 hektarile. Pindalatoetuste taotlusel esitatud andmete põhjal oli toetusalustel põldudel kasvatatavateks kultuurideks must sõstar (põllud nr-d 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 22, 24, 27, ja 28), punane sõstar (põld nr 1), õunapuud (põld nr 40). Taotlusandmete põhjal kuulus kogu taotletud maa „avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kultuuris kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana“ ühikumääragruppi. 23.- 30.11.2009 viis PRIA Lasva Agro OÜ majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et põllud nr-d 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 22, 24, 27 ja 28, kogupindalaga 93,39 ha, ei olnud käsitletavad sõstraistandikena, vaid tegemist oli rohumaadega. Kontrolli tulemused vormistati kontrollaruandel nr 090391-86-
- Kuna taotletud pinna ja kindlakstehtud pindala erinevus oli 98,39 ha, siis jättis PRIA Lasva Agro OÜ mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse tervikuna rahuldamata ning ettevõtte suhtes kohaldatakse ka tulevikus toetuse vähendamist. PRIA peadirektori 01.02.2010 käskkirjaga nr 12-6/326 vähendati Lasva Agro OÜ-le makstavat toetust põllumajandusministri 02.04.2009 määrusega nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8 lg 1 alusel ning Euroopa Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 16 lg 3 lõik 2 alusel. 08.03.2010 esitas Lasva Agro OÜ PRIA-le vaide. 03.05.2010 jättis PRIA vaideotsusega nr 12-4/286 Lasva Agro OÜ vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Lasva Agro OÜ esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA peadirektori 01.02.2010 käskkiri nr 12-6/326 ja välja mõista kohtukulud summas 7600 krooni. Kaebaja on seisukohal, et kuna õigusaktides ei olnud varasemalt kehtestatud nõudeid, millest lähtudes otsustada, kas ja millisest taimekogusest, istutamistihedusest vmt näitaja täitmisest alates on võimalik pidada põllumajandusmaad marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana, siis ei saa neid nõudeid tuletada ka hilisemalt kontrollimenetluse käigus ja leiab, et on rikutud õiguskindluse põhimõtet. Kaebaja väidab, et tema tegevust seoses mahetootmisega on kontrollitud korduvalt Taimetoodangu Inspektsiooni poolt ning kaebaja põldude puhul on märgitud selgelt, et vastab nõuetele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kontrollaruandes põhjalikult selgitatud, mis põhjustel ei ole vaidlusalused põllud käsitletavad marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana. Kohapealse kontrolli käigus ei olnud visuaalselt võimalik tuvastada 400 taime olemasolu hektaril, sest neid taimi seal lihtsalt ei olnud, mistõttu ei oleks taotleja tohtinud neile pindadele toetust küsida vastavas ühikumääragrupis (5470 krooni/ha). Vastustaja väidab, et kaebaja on antud situatsioonis pigem püüdnud luua kunstlikud tingimused mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks, kuid toetuse andmise eesmärk ei ole toetada selliseid rohumaid, millel kasvatatakse üksikuid marjapõõsaid ning mis mingil moel marjaistanduse mõistele ei vasta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 2 Vaidlust ei ole selles, et Lasva Agro OÜ esitas 19.05.2009 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11009861109, taotledes muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 100, 29 hektarile. Vaidlust ei ole ka selles, et pindalatoetuste taotlusel esitatud andmete põhjal oli toetusalustel põldudel kasvatatavateks kultuurideks must sõstar (põllud nr-d 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 22, 24, 27 ja 28), punane sõstar (põld nr 1) ja õunapuud (põld nr 40). Taotlusandmete põhjal kuulus kogu taotletud maa tol ajal kehtinud põllumajandusministri 02.04.2009 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (kehtetu alates 24.04.2010, edaspidi määrus nr 44) kohaselt „avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kultuuris kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa“ ühikumääragruppi (5470 krooni/ha). Vaidlus on selles, kas Lasva Agro OÜ istandusi saab käsitleda marjakultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana või mitte. Määruse nr 44 § 8 lg 1 sätestab, et kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16, mis sätestab, et kui erinevus ületab 50 %, jäetakse toetusesaaja veel kord ilma toetusest, mis vastab deklareeritud pindala ja määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõikega 3 määratud pindala erinevusele, kohaselt. Kohus nõustub kaebajaga väitega, et mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamist reguleerivas määruses ei olnud kehtestatud nõudeid selle kohta, millistest taimekogustest või istutustihedusest alates on põllumajandusmaad võimalik lugeda marjakultuuri kasvatamiseks kasutatavaks põllumajandusmaaks. Kuid samas peaks kohtu arvates igale põllumajandustootjale, kes tegeleb marjakultuuride kasvatamisega, olema üldteada marjakultuuride istutamistihedus, olenemata sellest, kas vastavad parameetrid on määruses sätestatud või mitte. Istutamistihedus peab vastama ikkagi tavapärasele arusaamisele istutustiheduse mõistest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tavapärase istutustihedusega ei ole tegemist, kui ühele hektarile istutatakse kuni paarkümmend sõstrapõõsast. Kohtu arvates on vastustaja kaebajale kontrollaruandes nr 090391-86-0001 (I toimik, tl 12-31) põhjalikult selgitanud, mis põhjustel (sõstrapõõsaste rea vahe oli umbes 10 m ning taimede arv väga väike, ulatudes paarist taimest kuni paarikümne taimeni ha kohta) ei ole kaebaja põllud nr-d 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 22, 24, 27 ja 28 tavapärases mõistes käsitletavad marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana. Kohus nõustub vastustajaga, et põlluraamatu kui tõendi väärtus on äärmiselt kaheldav dokument, kuna selle koostab kaebaja ise ning mida saab igal ajal ja igas osas muuta. Tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest. Samuti ei oma põlluraamatu kanded tähtsust juhul, kui põlluraamatus märgitud töid ei ole võimalik visuaalselt tuvastada. Seega on kohtu arvates õige vastustaja seisukoht, et kui visuaalselt ei olnud võimalik tuvastada 400 taime olemasolu hektaril, siis neid seal ka polnud ning taotleja ei oleks tohtinud neile pindadele PRIAlt ka toetust küsida vastavas ühikumääragrupis. Kohus peab vajalikuks lisada, et käesolevaks ajaks on 24.04.2010 jõustunud põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 3 lg 5 punkti 5 kohaselt sõstra ja karusmarja kasvatamiseks kasutatava maa kohta toetuse taotlemise korral minimaalne ühtlaste ridadena istutatud istikute arv hektari kohta
- Seega võib puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava maa kohta toetust taotleda, kui ühtlaste ridadena on istutatud 1 hektari kohta vähemalt 800 sõstra ning karusmarja istikut. Tegemist on minimaalse istikute arvuga 1 hektari kohta, mille puhul saab antud maad veel istandikuks lugeda, kuid 3 arvestatud on ka võimalikku istikute väljaminemist, seetõttu on soovitatav 1 hektarile neid rohkem istutada. Kohtu arvates kinnitab viimatikehtestatud nõue veelkord seda, et mingist õiguskindluse printsiibi rikkumisest vastustaja poolt ei saa siin rääkida ja kuna antud juhul erines taimede arv agrotehnilisest tavast üle 100 korra ja ka hilisemas nõudes olevast arvust 40 korda, siis luges vastustaja need põllud õigustatult rohumaadeks, mitte ei käsitlenud neid põlde sõstrapõldudena. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja, istutades reaalselt mahepõllumajandusliku tootmise toetuse raames abikõlbamatutele rohumaadele üksikud sõstrapõõsad ning taotledes neile põldudele toetust „avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimede kultuuris kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa“ ühikumääragrupis, tahtis muuta sellega toetuskõlbmatud rohumaad justkui toetusõiguslikeks. Ka kohtu arvates on kaebaja viited Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI), kelle järelevalve seisneb eelkõige ettevõttes mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrollimises, poolt läbi viidud kontrollile antud juhul asjakohatud, kuna TTI poolt esitatud ja kontrollitavad asjaolud ega nõuded ei ole identsed pindalatoetuste taotlemiseks ja saamiseks kehtestatud nõuetega, mistõttu ei saa vastustaja arvestada TTI poolt kaebaja põldudele antud positiivase hinnanguga. Asjaolu, kas kaebaja vaidlusalused põllud on käsitletavad marjakultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana või mitte, kindlakstegemine ei oma TTI osas erilist tähendust. Kaebaja väide, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamatu, ei ole õige. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Antud juhul on vaidlustatud käskkirjas viidatud Lasva Agro OÜle edastatud kontrollaruandele, milles sisaldub vaidlustatud käskkirjas toodud tuvastatud puuduste põhjendus, miks ei olnud Lasva Agro OÜ teatud põllud käsitletavad kuuluvana 5470 kr/ha ühikumääragruppi. Kohus on seisukohal, et seega ei pidanud PRIA vaidlustatud käskkirjas endas enam tuvastatud puudusi põhjalikumalt käsitlema, vaid võis esitleda käskkirjas vaidlusaluses ühikumääragrupis taotletud ja kindlakstehtud pindala erinevuse 98,39 ha ulatuses. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on formaalselt õiguspärane, kontrollaruanne koostoimes vaidlusaluse käskkirjaga tagab haldusakti motiveerimise ja seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus Lasva Agro OÜ kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4