2-11-19694/18

Tsiviilasi nr 2-11-19694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-11-19694 Tsiviilasi E.E. hagi M.M. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1251.09 eurot Hageja E.E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxx xxx x-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja P.E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxx xxx x-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Mõista M.M.ilt E.E. kasuks välja elatusraha 01.10.2010.a kuni 01.05.2011.a eest kokku 718.07 eurot (seitsesada kaheksateist eurot 7 senti).
4. Mõista M.M.ilt E.E. kasuks välja elatusraha 139.01 eurot (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 1 senti) kuus alates 01.05.2011.a kuni E.E. täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.
5. Elatis tasuda P.E.i pangaarvele nr xxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED E.E. esitas 28.04.2011.a Tartu Maakohtusse hagi M.M.i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 139.01 eurot kuus alates 01.10.2010.a. Hageja selgituste kohaselt ei ole kostja teinud lapsele kulutusi 139 euro eest kuus ega andnud lapse ülalpidamiseks sularaha. Kostja on mõnel korral ostnud lapsele vajalikke riideid, mänguasju ja ratta. Alates 01.10.2010.a on kostja teinud lapsele kulutusi 250 euro eest, s.h on kostja õe poolt üle kantud 100 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuväidete kohaselt on ta hagejale elatist maksnud. 2010.a sügisel kulutas kostja hageja riiete jms peale 6000 krooni, lisaks on kostja andnud P.E.le sularaha. Kostja õde on hagejale maksnud kostja eest elatist pangaülekandega, kuna kostja pangaarve on suletud. Hageja vanaema, kes last kasvatab, takistab kostjal hagejaga kokkusaamist. Kostja leiab, et lapsel ei ole õigus elatist tagantjärele nõuda. Kostja on nõus maksma elatist 139.01 eurot kuus alates hagi esitamisest. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et E.E. on M.M.i tütar (tl 3). Tulenevalt perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-st 96; 97 on vanemad kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2011.a on 139.01 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatusraha 139.01 eurot kuus ning kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud. Kohus rahuldab eeltoodu alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 139.01 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud 28.04.2011.a ning hageja palub elatise väljamõistmist alates 01.10.2010.a. Kostja vaidleb selles osas nõudele vastu, kuna ta on lapsele kulutusi teinud. Hageja väitel on kostja teinud lapse heaks alates sellest ajast kulutusi 250 eurot (pangaülekanne 100 eurot ja kulutused 150 eurot). Kohus loeb esitatud pangaväljavõttega tõendatuks, et kostja nimel on hagejale elatist tasutud 17.02.2011.a 50 eurot, 24.02.2011.a 25 eurot ning 03.04.2011.a 30 eurot, kokku 105 eurot. Kostja on esitanud kviitungeid, millega soovib tõendada kulutuste tegemist lapsele. Kohus jätab kõrvale ostud, mis on tehtud enne 01.10.2010.a. Ülejäänud kviitungitest nähtub üldjuhul, et ostetud on lapsele mõeldud kaupu, kuid kviitungitega ei ole tõendatud, et kulutused on tehtud just hagejale. Seega tuleb kohtul lähtuda hageja kinnitusest, et alates 01.10.2010.a on kostja teinud lapsele kulutusi 150 euro eest. Kokku loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud hagejale alates 01.10.2010.a kuni hagi esitamiseni kulutusi 255 eurot eest. Kogu elatise summa selle aja eest on 973.07 eurot (139.01 eurot x 7 kuud) ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 718.07 eurot. Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud patsiendikaardi, kuna elatise väljamõistmisel ei arvesta kohus lapsevanemate vahelisi suhteid. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1, § 173 lõigetest 1 ja 4 ja § 405 lg 1 p
6. Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 tuleks jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning hageja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik