KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2012. a., Tallin

) § 93 lg. 4 alusel õigus teha 1. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõude olemasolul tasaarvestus, millega loetakse ostuhind tasutuks, on selline tasaarvestus pankrotimenetluses läbi viidava enampakkumise korral vastuolus seadusega. Kuigi pankrotivara müük toimub enampakkumisel

-s sätestatud korras, tuleb arvestada pankrotiseaduses (PankrS) ettenähtud erisusi. Pankrotivara enampakkumisel tekkinud ostuhinna tasumise kohustust, vastupidiselt

§ 93lõikes 4 sätestatule, ei saa teostada tasaarvestuse teel. Pankr

S on

-i suhtes eriseadus, mistõttu saab pankrotimenetluses nõuete tasaarvestamist teostada vaid PankrS alusel. Nõuete tasaarvestust reguleerib PankrS § 99, mille kohaselt saab võlausaldaja võlgniku nõudeid pankrotimenetluses tasaarvestada vaid juhul, kui need on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kuna PankrS § 99 on erinormiks

§ 93

suhtes, siis ei saa tasaarvestada nõudeid, mis tekivad pankrotimenetluse käigus (näiteks pankrotivara müügil tekkiva ostuhinna tasumise nõude osas). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg. 1 p. 3 kohaselt ei saa tasaarvestada teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud. Kinnistute ostuhinna osaline tasumine võlgnikule vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel on käsitatav pankrotivarast väljamakse tegemisena, sest OÜ Glasmir nõue pankrotivõlgniku vastu väheneb tasaarvestuse tulemusena ning võlausaldaja saab sellisel viisil oma nõude (osaliselt) rahuldatud. Pankrotivarast väljamaksete tegemine toimub kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel, kuid hagejatele teadaolevalt on haldur koostanud

1. novembril
2. a., s. o. 9 päeva pärast ostuhinna tasumise tähtaja saabumist, alles esialgse jaotusettepaneku, mis on hagi esitamise hetkel kohtu poolt kinnitamata. Kuna pankrotivara enampakkumine on läbi viidud võlgniku pankrotimenetluse raames, PankrS-s ei ole kehtestatud teist võimalust võlausaldajatele pankrotivarast väljamaksete tegemiseks, kui ainult kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel, siis on nimetatud väljamakse tegemine (nõuete tasaarvestamise teel) OÜ-le Glasmir vastuolus kehtiva PankrS § 143 -
3. 3

§ 93lg.

2) ning seetõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada ja korraldada uus enampakkumine.

1. novembril
2. a. esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt on enampakkumine kehtetu, kuna tasaarvestus on tühine Pankrs § 99 lg. 3 ja VÕS § 200 lg. 1 p. 3 alusel. OÜ Glasmir vastuväited OÜ Glasmir hagi ei tunnistanud. Enampakkumise olulisi tingimusi ei ole rikutud ja enampakkumine on kehtiv. Enampakkumise võitja on tasunud ostuhinna kooskõlas

-ga. Kuivõrd enampakkumise võitjaks oli OÜ Glasmir, kes oli ühtlasi müüdud kinnistute

1. ja osaliselt ka
2. järjekoha hüpoteegipidaja ning seega käsitletav

-i mõttes sissenõudjana, tehakse

§ 93lg.

4 alusel tasaarvestus sissenõudja nõudega ning ostuhinda käsitletakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Ostuhinnast puudujääva summa 2.347.057, 09 krooni osas tegi kostja ülekande võlgniku pangakontole. Kui OÜ Glasmir ei oleks olnud sissenõudja, oleks tal puudunud

§ 93lg.

4 alusel õigus tasaarvestuseks ning lähtuda oleks tulnud

§ 93

lõikest 2, kuid nüüd rakendub just

§ 93lg. 4. Pankr

S § 99 lõikes 3 sätestatud piirang kohaldub üksnes juhtudele, kui võlausaldajal oli õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega enne pankroti väljakuulutamist. Antud juhul tekkis võlgnikul nõudeõigus võlausaldaja vastu alles pankrotimenetluse käigus ehk pankrotivara müümisel enampakkumisel. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Ka hagejatel oli võimalus osaleda enampakkumisel ning parima pakkumise puhul oleks hagejatel olnud õigus oma ostuhinna tasumise nõue võlgnikuga vastavas ulatuses tasaarvestada. Hagejad enampakkumisel ei osalenud, mistõttu neil ei ole võimalust võlgnikuga tasaarvestust teostada. Hagejal ei ole pärast 30-päevast tähtaja möödumist enampakkumise akti kättetoimetamisest õigust oma hagi täiendada ega muuta. Tegemist on aegumise sättega, mille jooksul tuleb kõik oma võimalikud nõuded ja seisukohad esitada. OÜ Aviles Grupp (pankrotis) ja pankrotihalduri Aivar Verro vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Hagiavalduse esitamise eesmärgiks on seadusliku ja viivitusteta pankrotimenetluse läbiviimise takistamine. Hagejad leiavad ekslikult ega ole põhjendanud, et ostuhinna tasumise kohustuse täitmine on enampakkumise oluline tingimus

§ 223lg.

1 tähenduses. Ostuhinna tasumine ei ole enampakkumise osa ega selle oluline tingimus ning ostuhinna tasumise kohustuse (väidetav) täitmata jätmine ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks.

§ 99lg.

1 p. 3 ja 100 lõigete 3 ja 4 järgi saab ostuhinna täieliku tasumise kohustuse rikkumise tagajärjeks olla enampakkumise nurjunuks tunnistamine kohtutäituri poolt, mitte enampakkumise kehtetuks tunnistamine hagimenetluses. Ebaõige on hagejate tõlgendus PankrS § 99 lõikele 1. Osundatud paragrahv reguleerib võlausaldaja ja võlgniku pankrotieelsete vastastikuste nõuete tasaarvestamist ega reguleeri pankrotivara müüki või selle eest tasumist ega võlausaldajate nõuete rahuldamist. Müüdud pankrotivara eest tasumist PankrS ei reguleeri ning kogu vastav regulatsioon tuleneb

§-des 93 ja 931. Muuhulgas sätestab

§ 93lg.

4, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub 4

§ 93lg.

4 pankrotimenetluses kohaldamisele ei kuulu. Samuti ei toeta sellist käsitlust kohtupraktika. Seda seisukohta on väljendanud võlgniku pankrotiasja menetlev kohus

1. oktoobril
2. a. tehtud jõustunud määruses, millega jäeti rahuldamata hagejate samasisuline kaebus pankrotihalduri tegevuse peale. Ka nähtub see Tallinna Ringkonnkohtu
3. aprilli
4. a. määrusest tsiviilasjas 2-8-21280.

§ 93

lõikes 4 sätestatud tasaarvestuse teostamine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve ega õigusi. Võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohast on

§-s 106 sätestatud jaotuskava ja PankrS §-s 143 sätestatud jaotusettepanek samalaadsed dokumendid. Arvestades, et jaotusettepaneku esitamine pankrotimenetluses toimub peale nõuete kaitsmist ja pandieseme müüki, on võimalik täpselt välja arvutada, milline on vara ostjaks oleva võlausaldaja (s. h. pandipidaja) jaotis rahas ning teostada

§ 93

lõikes 4 sätestatud tasaarvestus, ilma et see rikuks teiste võlausaldajate õigusi (eelkõige muudaks neile väljamaksmisele kuuluvate jaotiste summasid). Sellisel viisil on OÜ-ga Glasmir tasaarvestamisele kuuluv summa välja arvutatud ka võlgniku pankrotimenetluses ning hagejate väited ühe võlausaldaja soodsama kohtlemise ja teiste võlausaldajate huvide kahjustamise kohta on valed, pahatahtlikud ja suunatud kohtu eksitamisele. Esimese astme kohtu otsus

1. septembri
2. a. otsusega jättis Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamiseks seatud keelumärked ja jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Otsuse kohaselt kuulutas Harju Maakohus
3. detsembri
4. a. määrusega välja OÜ Aviles Grupp pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Aivar Verro.
5. jaanuaril
6. a. toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati müüa pankrotivara tervikvarana avalikel enampakkumistel vastavalt seadusele (tl. 19).
7. aprillil
8. a. toimunud võlausaldajate koosolekul otsustati kehtestada pankrotivara müügi kord selliselt, et enne pankrotivara hulka kuuluvate kinnistute müügiga alustamist taotletakse Maksu- ja Tolliametilt eelotsust kinnistute käibemaksuga maksustamise kohta, võlgniku kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 90.000 000.krooni (neto) tervikvarana, kusjuures võitjaks osutunud pakkuja peab määratlema eraldi iga kinnistu hinna proportsionaalselt selle pindalaga, pakkumise sammuks enampakkumisel on 100.000 krooni, enampakkumise nurjumisel kutsuda kokku uus võlausaldajate koosolek (tl. 26).
9. augustil
10. a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu „OÜ Aviles Grupp (pankrotis) pankrotivara müügireglement“ (tl. 32 - 33).
11. septembril
12. a. avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteade pankrotivara müügiks (tl. 35 - 36).
13. oktoobril
14. a. toimus pankrotivara müügiks enampakkumine, kus osales ainsa pakkujana OÜ Glasmir, kes tegi pakkumise summas 45.000.000 krooni (tl. 37 - 40). PankrS § 135 lg. 1 ja

§ 93lg.

4 alusel teostas OÜ Glasmir tasaarvestuse oma rahuldamisele kuuluva nõude ja kinnistute ostuhinna vahel summas 40.252.942, 91 krooni. Summas 2.347.057, 09 krooni tegi OÜ Glasmir ülekande võlgniku pangakontole (tl. 188 - 189).

§ 93lg.

4 kohaselt, kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole samas paragrahvis sätestatud korras. Poolte vahel on vaidlus selles, kas OÜ Glasmir võis

§ 93lg.

4 alusel teha tasaarvestuse oma rahuldamisele kuuluva nõude ja kinnistute ostuhinna vahel. Nõustuda tuleb kostjatega, et ostuhinna tasumine ei ole enampakkumise osa ega selle oluline tingimus ning ostuhinna tasumise kohustuse väidetav täitmata jätmine ei saa olla 5

§-dest 93 ja 931. PankrS § 135 lg. 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara

-s sätestatud korras, arvestades PankrS-s ettenähtud erisusi. PankrS § 77 p. 5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses.

1. augustil
2. a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määrati võlgnikule kuuluvate kinnistute enampakkumise alghinnaks 45.000.000 krooni ja võeti vastu „OÜ Aviles Grupp (pankrotis) pankrotivara müügireglement“. Vara on müüdud kooskõlas PankrS § 135 lõikega 1 ja

§ 93lõikega 4. Hagejad on ekslikult leidnud, et Pankr

S § 99 reguleerib pankrotivara müüki ja selle eest tasumist. Kuna

1. oktoobri
2. a. enampakkumise võitjaks osutus OÜ Glasmir, kes oli ühtlasi müüdud kinnistute
3. järjekoha hüpoteegipidaja ja seega käsitletav

-i mõttes sissenõudjana, tehakse vastavalt

§ 93

lõikele 4 tasaarvestus sissenõudja nõudega ning ostuhinda käsitletakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Tegemist ei ole tasaarvestusega PankrS § 99 lg. 3 tähenduses. Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-08-21280 leidnud, et PankrS § 99 lõikes 3 sätestatud piirang nõuete tasaarvestamisele kohaldub üksnes juhtudele, kui võlausaldajal oli õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega enne pankroti väljakuulutamist. Käesoleval juhul tekkis võlgnikul nõudeõigus võlausaldaja vastu alles pankrotimenetluse käigus pankrotivara müümisel enampakkumisel. Ostuhinna tasumisega seonduv ei ole ka enampakkumise oluline tingimus ega anna alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

§ 99lg.

1 p. 3 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks.

§ 100

lõigete 3 ja 4 kohaselt on ostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse rikkumise tagajärgedeks asja müük kordusenampakkumisel, kus esialgne ostja ei või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Lisaks ei kahjusta tasaarvestuse tegemine teiste võlausaldajate huve. PankrS § 153 lg. 3 kohaselt, kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. Arvestades PankrS § 153 lõiget 1 ja

§ 93lõiget 4, omas OÜ Glasmir õigust teostada tasaarvestus oma tunnustatud 1.

ja

1. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõude ulatuses, mis vastas talle kuuluvale jaotisele. OÜ Glasmir tasaarvestus ei muuda hagejate jaotiste suurust ega puuduta muul moel nende õigusi. Hagejad on abstraktselt leidnud, et müügireglemendi punktiga
3. 1 on nende õigusi rikutud,
4. septembri
5. a. kohtuistungil ei suutnud nad aga täpsustada, milliseid konkreetseid õigusi müügireglement ja tasaarvestus rikub. Müügireglemendi punkti
7. 1 järgi, kui enampakkumise võitjaks (edaspidi ka ostja) on võlausaldaja, kelle
8. järjekoha hüpoteekidega tagatud tunnustatud nõue ületab vara ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema
9. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõudega, millega loetakse ostuhind tasutuks. Hagejad on põhjendamatult jätnud tähelepanuta müügireglemendi punkti
11. 3, mis annab samasuguse tasaarvestuse võimaluse ka
12. järjekoha hüpoteegipidajale. Seega on hagejate väited teiste võlausaldajate huvide rikkumise kohta jäänud tõendamata.
13. novembril
14. a. esitatud hagiavalduse täienduses on hagejad leidnud, et enampakkumine on kehtetu, kuna tasaarvestus on tühine PankrS § 99 lg. 3 ja VÕS § 200 lg. 1 p. 3 alusel. Kostjad ei nõustud hagiavalduse muutmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg. 1 alusel. Hageja peab vastavalt TsMS § 363 lg. 1 punktidele 1 ja 2 väljendama hagiavalduses selge nõude ja esitama hagis kõik hagi aluseks olevad asjaolud.

§ 223lg.

1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust 6

-i suhtes eriseadus, mistõttu saab pankrotimenetluses nõuete tasaarvestamist teostada vaid PankrS alusel. Nõuete tasaarvestust reguleerib PankrS § 99, mille kohaselt saab võlausaldaja võlgniku nõudeid pankrotimenetluses tasaarvestada vaid juhul, kui need on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. See põhimõte laieneb kõikidele pankrotimenetluses tehtud toimingutele ning tasaarvestada ei saa ka neid nõudeid, mis tekivad pankrotimenetluse käigus (näiteks pankrotivara müügist tuleneva ostuhinna tasumise nõude osas). Seda seisukohta toetab ka PankrS normide süstemaatiline tõlgendamine. Nõuete tasaarvestamine kuulub normide süstemaatikat järgides võlasuhte lõppemise regulatsiooni hulka. On ebatõenäoline, et seadusandja soovis müügiprotsessi reguleerivate sätete hulka ka neid norme, mis reguleeriksid võlasuhte lõppemist. Seisukohale, et nõuete tasaarvestamist pankrotimenetluses ei saa teostada

§ 93alusel, saab asuda ka pankrotimenetluse normide eesmärgipärase tõlgendamise teel. Pankr

S § 99 regulatsiooni eesmärgiks on kahtlemata võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte elluviimine. Kui lubada võlausaldajal tasaarvestada oma pankrotinõue, mis üldjuhul tuleb maksma panna pankrotimenetluse üldiste reeglite kohaselt, võlgniku nõudega, mis on tekkinud pankrotivara müügilepingu sõlmimisest selle sama pankrotivõlausaldajaga, saavad kahjustatud teiste võlausaldajate huvid. Tasaarvestamise tulemusena saaks võlausaldaja oma nõude tasaarvestamise ulatuses rahuldatud, samal ajal kui teistel võlausaldajatel sellist nõude rahuldamise võimalust ei ole. PankrS § 44 lg. 1 teise lause kohaselt võidakse pärast pankroti väljakuulutamist nõudeid rahuldada üksnes PankrS-s sätestatud korras. Seega ei saa kohaldada

§ 93lõiget 4.

Kinnistute ostuhinna osaline tasumine pankrotivõlgnikule vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel on käsitletav pankrotivarast väljamakse tegemisena, sest OÜ Glasmir nõue pankrotivõlgniku vastu väheneb tasaarvestuse tulemusena ning võlausaldaja saab sellisel viisil oma nõude (osaliselt) rahuldatud. Kuna pankrotivara enampakkumine on läbi viidud võlgniku pankrotimenetluse raames ja PankrS-s ei ole kehtestatud teist võimalust võlausaldajatele pankrotivarast väljamaksete tegemiseks, kui ainult kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel, siis on nimetatud väljamakse tegemine (nõuete tasaarvestamise teel) OÜ-le Glasmir vastuolus kehtiva PankrS §-dega 143 - 156. OÜ-l Glasmir puudus õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega ka PankrS § 99 alusel. Selle paragrahvi lg. 1 eelduseks on, et tasaarvestuse olukord peab eksisteerima enne pankroti väljakuulutamist. OÜ-l Glasmir tekkis nõue võlgniku vastu kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist ning võlgniku nõue OÜ Glasmir vastu kaheksa kuud pärast pankroti väljakuulutamist, mistõttu ei ole nõuete tasaarvestamise eeldused täidetud ning PankrS § 99 lg. 1 ei ole kohaldatav tulenevalt lõikes 3 sätestatud keelust. PankrS sätete laiendav tõlgendamine on selle seaduse imperatiivset iseloomu arvestades lubamatu ning seda eelkõige olukorras, kus normi laiendav tõlgendamine seab mõne võlausaldaja võrreldes teiste võlausaldajatega soodsamasse olukorda. 7

§ 93lg.

2) ning seetõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada ja korraldada uus enampakkumine. Ostuhinna tasumisega seonduv on enampakkumise oluline tingimus.

§ 99lg.

1 p. 3 reguleerib kohtutäituri (pankrotihalduri) tegevust olukorras, kus parim pakkuja ei tasu ostuhinda seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Enampakkumisel osalejatel puudub seadusest tulenevalt õigus taotleda enampakkumise nurjunuks tunnistamist, see on kohtutäituri (pankrotihalduri) seadusest tulenev kohustus. Kui pankrotihaldur oma seadusest tulenevat kohustust ei täida, siis sellisel juhul on võlausaldajatel õigus pöörduda enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega kohtusse. Kohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 376, mille lg. 4 p. 1 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.

1. novembril
2. a. esitatud hagiavalduse täpsustuses juhtisid hagejad täiendavalt kohtu tähelepanu üksnes sellele, OÜ Glasmir poolt teostatud nõuete tasaarvestus on lubamatu ka PankrS § 99 lõikes 3 sätestatud alustel, kuna OÜ Glasmir omandas nõude kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Hagejad ei ole seega muutnud hagi, vaid on üksnes täiendanud faktilisi ja õiguslikke väiteid, mida TsMS § 376 lg. 4 punktist 1 tulenevalt hagi muutmiseks ei loeta. Vastustajate seisukohad Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada, otsuse põhjendust tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 21 alusel täpsustada. Kolleegium leiab, et hageja on oma õiguste kaitseks valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks saab esitada TsMS § 223 lg. 1 järgi täitemenetluse osaline. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-69-11 (p. 18) seda sätet tõlgendades selgitanud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele, selle eesmärgiks on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa, ning et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt, arvestades

-s enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid tagajärgi. Ülalmärgitud lahendi kohaselt võib mõista, et täitemenetluse osalisteks on võlgnik, sissenõudja, kohtutäitur ja ostja, sest sel juhul oleksid kaasatud kõik isikud, keda lahend kõige enam riivab ning neil isikutel oleks võimalik vastuväidete esitamisega kaitsta end enampakkumise kehtetuks tunnistamisest võimalikult esitatavate nõuete vastu. PankrS § 135 lg. 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades PankrS-s sätestatud erisusi. Et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, sealhulgas selleks õigustatud isikute kohta ei ole PankrS-s erisusi sätestatud, siis tuleb kohaldada vastavalt

§ 223lõikes 1 sätestatut, tõlgendades Pankr

S vastavaid sätteid hindamaks, keda saab pidada sissenõudjaks pankrotimenetluses. Pankrotivõlausaldajal on küll nõue võlgniku vastu, kuid arvestades nende nõuete tunnustamise ja rahuldamise korda, ei saa neist igaüht pidada sissenõudjaks

tähenduses. PankrS § 77 punktist 5, § 133 lõikest 1, § 134 lõikest 1 ning § 137 lõigetest 1 ja 2 nähtub, et 8

§ 223

lõikes 2, § 98 lõigetes 2 ja 4 või

muudes normidest sätestatud tagajärgi ning seega ei ole neist igal üksikul õigust hageda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Materiaalõiguslikus mõttes hagi esitamise õiguse puudumine on juba iseenesest piisav, et hagi rahuldamine oleks välistatud. Samas on õige maakohtu seisukoht, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude alusena ei saa tugineda väitele, et ostuhind on kohaselt tasumata – see ei vasta

§ 223lõikele 1.

Osundatud sättes märgitud asjaoludele, mis võiksid olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, ei ole hagi alusena tuginetud ei esialgses ega täpsustatud hagiavalduses. Enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda põhjendusel, et osa müügihinnast enampakkumisel müüdud vara eest on saamata, sealhulgas tasutud lubamatul viisil, või et müügihinna tasaarvestuse teel tasumisega on pankrotivarast tehtud lubamatuid väljamakseid. Seda, kas pankrotivara arvel on tehtud lubamatuid väljamakseid, saab kohus kontrollida jaotusettepaneku kinnitamise üle otsustamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-14108 leidnud, et jaotusettepaneku kinnitamisel peab kohus seda sisuliselt kontrollima ja tal lasub kohustus veenduda, et jaotusettepanekuga ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi (p. 15). Seega isegi juhul, kui hagejat saaks pidada sissenõudjaks

tähenduses ja tal oleks seaduse kohaselt õigus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada, oleks tema hagi põhjendamata ja on juba ainuüksi sellest tulenevalt jäetud õigesti rahuldamata, asjas esitatud tasaarvestuse lubatavust puudutavatel väidetel ei ole aga vaidluses enampakkumise kehtetuks tunnistamise üle tähtsust. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi kanda. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 9