Obsah (5)

§ 223§ 24§ 10§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised j

) § 74 lg-s 7 sätestatud õigus kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamiseks. Isegi kui eeldada, et alghinnast teavitamine on toimunud, pole kostja II selgitanud hagejale õigust hinna vaidlustamiseks ega selle õiguse teostamise korda, rikkudes sellega

§-s 8 sätestatut. Lisaks ei ole hagejat teavitatud enampakkumise toimumise ajast ja kohast. Nimetatud rikkumised annavad aluse toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning hageja poolt

§ 223lg 2 p-dest 1 ja 4 tulenevate nõuete esitamiseks.

Kostjad hagi ei tunnistanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 190 lg 2 alusel mõistis kohus hagejalt riigituludesse riigilõivu summas 3515,14 eurot. Pooltel puudub vaidlus selles, et 23.07.2010 toimus täiteasjas nr 022/2010/1370 enampakkumine, mille käigus müüdi hagejale kuulunud (kuuluv) korteriomand kostjale I kostja II poolt korteriomandi arestimisaktis määratud alghinnaga 127 000 krooni. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud, et kohtutäitur poleks talle kui võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet (

§ 24lg 1).

Lisaks on hageja asja materjalidest nähtuvalt hiljemalt 29.03.2010 võtnud ise kostjaga II ühendust ning käinud koos oma esindaja O. Šiljonokiga kohtutäituri büroos. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii hageja poolt täidetud võlgniku andmete ankeet, kohtutäiturile 29.03.2010 tehtud avaldus kohustuse vabatahtliku tähtaja pikendamiseks kui ka O. Šiljonoki poolt kohtule antud ütlused. Seega tuleks täitmisteade lugeda hagejale kooskõlas TsMS § 307 lg-ga 3 kättetoimetatuks hiljemalt

1. 03.
2. Samal kuupäeval on hageja teinud kostjale II avalduse, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastataks talle aadressil Sõpruse 204-25, Tallinn (saamiskinnitust tagastamata). Samas dokumendis on võlgnik kohustunud teavitama viivitamatult elu- ja töökoha vahetusest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja II korteriomandi arestimise akti hagejale kätte toimetanud, edastades selle 04.05.2010 lihtkirjaga tema poolt teatatud kontaktaadressil Sõpruse pst 204-25, Tallinn. Arestimise akti saatmist hagejale postiga on kinnitanud kohtule antud ütlustes ka kohtutäituri büroo töötaja T. Hütt. Lähtudes

§ 10

lg 1 regulatsioonist ja ülalkirjeldatud asjaoludest, tuleb taolist kättetoimetamist pidada kohaseks. Kohus ei nõustu seetõttu ka hageja käsitlusega, et arestimise akt tulnuks talle kätte anda allkirja vastu. Kuivõrd arestimise akti saab lugeda hagejale kätte toimetatuks, pidi võlgnik teadlik olema ka kostja II poolt korteriomandile määratud hinnast (alghinnast), samuti sisaldub vaidlusaluses arestimise aktis viide menetlusosalise

§-st 217 tulenevale õigusele esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Seega ei saa lugeda põhjendatuks hageja väiteid, et ta kohtutäituri poolt arestitud asjale määratud hinnast ega selle vaidlustamise õigusest ei teadnud. Hageja ei ole praegusel juhul kasutanud täitemenetluses enda õigust kostja II poolt määratud hinda

§-s 217 sätestatud korras vaidlustada, mistõttu ei saa hageja korteriomandi hinda puudutavatele väidetele enam tugineda. Ülatoodud põhjustel kohus hageja sellesisuliste väidete ja tõenditega asja lahendamisel ei arvesta. Hageja väidete kohaselt ei teavitatud teda enampakkumise ajast ja kohast. Täitemenetluse seadustiku normid siiski ei nõua enampakkumise teate kättetoimetamist, piisab enampakkumise teate edastamisest, mida kohtutäitur võib

§ 10lg 4 kohaselt teha enda valitud viisil.

Praegusel juhul on kohtutäitur edastanud teate enampakkumise toimumise kohta koos arestimise aktiga 04.05.2010 posti teel (lihtkirjana). Kõnesoleva teate saatmist kinnitab eeskätt väljavõte kohtutäituri büroo väljasaadetava posti registrist. Samuti tõendavad seda kaudselt O. Šiljonoki poolt 13.07.2010 koostatud avaldus kohtutäiturile, milles on palutud korteriomandi enampakkumine tühistada ning T. Hütt ütlused, mille kohaselt oli võlgnik teadlik korteriomandi alghinnast ja enampakkumisest.

§ 10

lg-st 5 lähtuvalt tuleb kostja II poolt eelnimetatud viisil edastatud teade lugeda kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas veenvalt tõendanud, et ta teadet 08.05.2010 kätte ei saanud. Tunnistaja O. Šiljonok ütlused täituri poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamise kohta on sisult vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Samuti ilmneb O. Šiljonoki ütlustest, et ta helistas kohtutäituri abile enne enampakkumist, arvatavasti 15.07.2010 paiku, ning kohtutäituri abi T. Hütt olevat talle väitnud, et kavandatud enampakkumist arvatavasti ei toimu. Viidatud ütluste sisust võib järeldada, et võlgnik oli siiski võimaliku enampakkumise toimumisest teadlik. Eelnenu põhjal leiab kohus, et hageja teavitamine kostja II poolt enampakkumisest on asjas piisavalt tõendamist leidnud. Kohus leidis, et puuduvad

§ 223

lg-s 1 sätestatud alused 23.07.2010 täiteasjas nr 022/2010/1370 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda käesolevas otsuses hagiavalduse nõudeid kohustada kostjat I tegema tahteavaldus korteriomandi üleandmiseks hageja omandisse ega alternatiivselt (kostja II vastu) esitatud nõuet kahju hüvitamiseks. Hageja poolt kohtumenetluses esitatud väited, mille kohaselt ta ei saanud aru ülalosundatud võlgniku andmete ankeedi sisust ja eesmärgist, ei ole kohtu hinnangul veenvad. O. Šiljonoki ütlustest järelduvalt täitis hageja kõnealuse võlgniku andmete ankeedi kohtutäituri büroos

1. 03.
2. O. Šiljonok on oma ütlustes samuti kinnitanud, et tema ja hagejaga suhtlemine kohtutäituri büroos toimus vene keeles, mis on asja materjalidest järelduvalt hageja emakeel. Seega oli hagejal eeldatavalt mõistlik võimalus saada soovi korral kohtutäituri büroo töötajatelt ankeedi sisu ja otstarbe kohta täiendavaid selgitusi. Hageja heidab kostjale II muu hulgas ette seda, et viimane ei ole selgitanud võlgnikule õigust vaidlustada ka kohtutäituri määratud hind kohtutäiturile esitatava kaebusega. Kohtu hinnangul ei olnud kostja II kohustatud selgitama võlgnikule eraldi

§ 74lg 7 sisu, piisab üldisest kaebuse esitamise õiguse selgitamisest.

Seda on kohtutäituri büroo töötajad võlgniku andmete ankeedis sisalduvast võlgniku kinnitusest ja ka T. Hütt ütlustest nähtuvalt teinud. Isegi kui

§ 74

lg-st 7 tulenevast õigusest teavitamata jätmist saaks pidada

§-st 8 tuleneva kohustuse rikkumiseks, ei oleks kohtu arvates tegemist olulise rikkumisega

§ 223lg 1 mõttes.

Ilmselt ei saa õigeks pidada arestimise aktis sisalduvat märget võlgniku (st hageja) kohalviibimise kohta arestimise juures, sest akti koostamise juures (kohtutäituri büroos) võlgnik kostja II enda kinnituste kohaselt tegelikult ei viibinud. Samas ei mõjuta ekslik märge praegusel juhul arestimise kui toimingu kehtivust, sest arestimise akti on kostja II hagejale hiljem kooskõlas

§ 75lg-ga 4 kätte toimetanud.

Hageja väidete kohaselt teatas kohtutäituri büroo töötaja talle

1. või 23.07.2010, et enampakkumist ei toimu huvitatud isikute puudumise tõttu. Kohtu hinnangul ei ole taolise info edastamine kohtutäituri büroo töötajate poolt asjas tõendamist leidnud. Nimetatud asjaolu puudutavalt on asjakohasteks tõenditeks üksnes tunnistajate O. Šiljonok ja T. Hütt ütlused, kuid need on oma sisult teineteisele vasturääkivad. Kohtul puudub alus pidada ühe tunnistaja ütlusi teise omast objektiivsemaks. Harju Maakohus on käesolevas tsiviilasjas 14.09.2010 tehtud kohtumäärusega hagi tagamiseks kandnud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriossa nr 5214801 hageja kasuks eelmärke kinnisasja (korteriomandi) omaniku kostja II poolt kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Nimetatud eelmärge on kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud 01.10.
2. Kuivõrd kohus hagi ei rahuldanud, kuulub toimunud hagi tagamine lähtudes TsMS § 386 lg-s 4 sätestatust tühistamisele. Apellatsioonkaebus Hageja palub TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hagejale seletati täituri poolt kindlaksmääratud alghinna vaidlustamise õigust. Selline kohtu järeldus ei põhine seadusel ega asja tehioludel. Hagejat teavitati võimalusest vaidlustada täituri toiminguid ning seletati täitemenetluse käiku, kuid asja materjalidest ja tõenditest ei nähtu, et hagejat oleks teavitatud õigusest vaidlustada täituri poolt määratud hinda (

§ 74

). Hageja pidas täiturit võimu esindajaks, kelle otsus asja maksumuse kohta on lõplik ning hageja ei saanud eeldada, et temal on õigus ja võimalus täituri otsust korteri maksumuse kohta vaidlustada. Eeltoodust lähtuvalt rikkus Kostja II

§-s 8 toodud kohustust. Esimese astme kohus on materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud. Kohus tegi ebaõige järeldus selle kohta, et apellant kaotas õiguse hinna vaidlustamiseks selleks ettenähtud tähtaja möödalaskmisel. Hageja leiab, et eelpoolmainitud õiguse mitteseletamist tuleb lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks, kuna just sellest tulenevalt kannatas hageja olulist varalist kahju. Kohus jättis istungil rahuldamata apellandi taotluse Swedbankist hüpoteegiga tagatud nõude jäägi suuruse kohta, leides, et tegemist on asjakohatu tõendiga. Sellest tulenevalt lähtus kohus korteri hinna kindlaksmääramisel mitte hüpoteegiga tagatud nõude jäägist, vaid kinnistusraamatus sisalduvat hüpoteegi kandest. Seega leidis aset materiaalõiguse normide teine oluline ebaõige kohaldamine, kuna antud tõendi alusel oleks saanud kindlaks määrata panga nõude jäägi. AÕS § 349 lg 1 kohaselt oleks pidanud täitur korteri hindamisel arvestama panga nõude jääki, mitte kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi kogusummat. Seega on täitur eksinud

§ 74lg-s 5 sätestatu vastu.

Kohus aga on leidnud ekslikult, et hüpoteegiga tagatud nõude suurus ei oma asjas mitte mingit tähtsust. Selline kohtu käsitlus on vastuolus seaduse ülalnimetatud sätetega. Kohtu sellisest käsitlusest tulenevalt muutus võimatuks hagejale tekitatud kahju suuruse ja hagi täpse hinna kindlakstegemine. Seega muutus olulist tähtsust omava asjaolu valjaselgitamine võimatuks. Istungi protokollis on kajastatud kohtu poolt antud seletused määruse (taotlus Swedbankist laenujäägi väljavõtte tegemiseks) vaidlustamise kohta. Hageja peab kohtu nimetatud protsessuaalset seisukohta ebaõigeks. Hageja ei leia, et tegemist on menetlussätete rikkumistega, mis annab õiguse vastuväite esitamiseks kohtu tegevuse peale TsMS § 333 lg 1 alusel. Nimelt ei saa antud määrusele määruskaebust esitada, kuid on võimalik esitada vastuväide kohtu tegevusele. Sellest tulenevalt esitab hageja antud määrusele TsMS § 660 lg 2 korras vastuväited apellatsioonkaebuses. Seega leidis asja arutamisel aset kohtu poolt oluline protsessuaalne rikkumine. Kohus jättis olulist tähtsust omava asjaolu ehk tegeliku hagihinna ning kahju suuruse kindlaks tegemata. Seega ei ole võimalik asja lõplikult õige arutamine. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja hinnanud tõendeid ning neist järelduvaid asjaolusid õigesti ja otsust põhjendades järginud TsMS §-de 438 lg. 1 ja 442 lg. 8 sätteid. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

§-ide 74 lg. 5 ja 144 lg. 1 kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades ka koormavaid kolmandate isikute õigusi, sealhulgas kinnisasja hindamisel enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Kinnistusraamatu järgi oli korteriomand koormatud 325 000 kr. suuruse hüpoteegiga; peale selle oli korteriomandi omanikul s.o. hagejal võlgnevus korteriühistu ees ca 70 000 kr. Liites need koormatised täituri poolt arestimisaktis määratud alghinnaga 127 000 kr., saame 522 000 kr., ehk ligikaudu sama summa, millise hinnaga oli hageja väitel tal omal leitud korteriomandile ostja. Tulenevalt

§-ist 144 lg. 1 ei pidanud kohtutäitur hinna määramisel välja selgitama, palju on hüpoteegiga tagatud võlasuhte jääk, ja seda enam ei oma antud vaidluses tähendust, milline oli see jääk pärast enampakkumist. Seega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotluse sellekohase tõendi väljanõudmiseks. Maakohus tuvastas, et hagejale ja teda esindavale Olga Šiljonokule selgitati nii menetlusdokumentides kui ka suusõnaliselt kohtutäituri tegevus vaidlustamise korda, sealhulgas arestimisakti märgitud hinna määramise osas. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniasemega seotud menetluskulud apellandi kanda. Tiit Kollom Kaupo Paal Reet Allikvere