Menetluskulude jaotus Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Menetluse käik KP esitas 02.03.2012 kohtule hagi SP vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.03.2011 kuni 29.02.2012 eest summas 1 680,10 eurot. Hageja on nimetatud summa arvestanud järgmiselt: 10 kuud x 139,01 = 1 390,10 eurot, 2 kuud x 145,00 eurot = 290,00 eurot, kokku 1 680,10 eurot. Igakuise elatise palub hageja kostjalt välja mõista alates 01.03.2012 summas 145,00 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale
Kostja 20.03.2012 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja taotleb kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseadus (PKS) § 96, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kooskõlas PKS § 101 lg 1 igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2011-31.12.2011 oli kuupalga alammäär 278,02 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 145,00 eurot alates 01.03.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 04.02.2015. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.03.2011 kuni 29.02.2012 eest summas 1 680,10 eurot. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes
lg 1 tuleks menetluskulud jätta kostja kanda, aga antud juhul menetluskulud käesolevas tsiviilasjas asjas puuduvad. Lukiina Vismann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.