3-11-1598/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1598 Otsuse kuupäev 13.jaanuar 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Raino Ott’i kaebus Tartu Vangla 25.mai 2011 käskkirja nr 1-4/1384 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja Raino Ott Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.veebruar

1. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 25.05.2011 käskkirjaga nr 1-4/1384 karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt hoidis R.Ott 4.mail 2011 kella 09.40 paiku E-hoone teise sektsiooni kambris number 1058 madratsi sees umbes 33 cm pikkust juhet. R.Ott esitas 31.05.2011 Tartu Vanglale vaide 25.05.2011 käskkirja nr 1-4/1384 tühistamiseks. Tartu Vangla jättis 21.06.2011 vaideotsusega E5275-1 vaide rahuldamata. 28.06.2011 saabus Tartu Halduskohtule Raino Ott’i kaebus Tartu Vangla 25.05.2011 käskkirja nr 1-4/1384 tühistamise nõudes. Kaebuse taotlus ning põhjendused Raino Ott leiab, et käskkiri on alusetu, kuna ta ei ole rikkumist toime pannud. Läbiotsimine toimus ilma kaebuse esitaja juuresolekuta, seetõttu ei saa tõeseks pidada väidet, et juhe leiti just tema madratsi seest, vastasel juhul oleks ta pidanud seda tundma. Kaebuse esitaja arvates ei kohelda Tartu Vanglas kinnipeetavaid võrdselt, kui analoogilises situatsioonis, kui kambrist leiti keelatud ese, aga ei suudetud tuvastada, kellele see kuulus, distsiplinaarmenetlus lõpetati. Vastustaja Tiiu Miller on analoogses vaideotsuses valetanud kohtule, et enne kaebaja paigutamist antud kambrisse oli seal teostatud põhjalik läbiotsimine. Seetõttu on alust arvata, et ka see vaideotsus on valelik ja vastustaja otsitud põhjendused olematu teo eest. Vastuses Tartu Vangla vastuväidetele märgib kaebaja, et juhtme läbimõõt on umbes 1-2 mm ja on ebatõenäoline, kuidas seda 5-7 cm paksu madratsi sees tunda saab. Samuti selgitab kaebuse esitaja, et paika peab väide, et ajavahemikul 08.04.2011-29.04.2011 viibis ta kambris 1166 üksinda, kuid kuu enne seda käis ta Rakveres etapil ja tagasi tulles anti talle laost uus madrats, kus arvatavasti oli juba juhe sees. See, et selles kambris kolm korda läbiotsimist teostati ja juhet ei leitud, on läbiotsijate poolne lohakus, mida ei tohiks kaebuse esitaja vastu kasutada. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Raino Oti poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 p 1.2 kohaselt on kinni peetavale isikule keelatud juhtmed ja kaablid. Seega on juhtme hoidmine õigusaktide nõuete rikkumine, mille eest on võimalik määrata distsiplinaarkaristus ning karistuse määramiseks esines õiguslik alus. 14.05.2011 eseme leidmise/äravõtmise aktist nr 1633 nähtub, et vaide esitaja kasutusse antud madratsi seest leiti keelatud ese – ca 33 cm pikkune juhe. Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja tema valduse ajal omanikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Keelatud ese leiti vaide esitaja valdusest. Madrats oli väljastatud kaebuse esitajale ja oli tema kasutuses. Kaebuse esitaja oli paigutatud alates 29.04.2011 kambrisse üksinda. Kinnipeetava ümberpaigutamise korral võtab kinnipeetav ise kaasa oma isiklikud esemed, sealhulgas ka temale vangla poolt väljastatud voodivarustuse. Kaebuse esitaja kasutab madratsit igapäevaselt magamiseks. Samuti voodiaseme korrastamiseks puutub kaebuse esitaja kokku madratsiga. Arvestades madratsi paksust (5-7 cm) ning igapäevaseid kokkupuuteid madratsiga pidi kaebuse esitaja teadma ja aru saama, et madratsi sees on keelatud ese. Ajavahemikul 08.04.2011 – 29.04.2011 oli kaebuse esitaja paigutatud üksinda kambrisse
2. 15.04.2011, 25.04.2011 ja 26.04.2011 toimusid läbiotsimised kambris
3. Keelatud esemeid nimetatud kuupäevadel ei leitud ja seega ei olnud nimetatud kuupäevadel ka kaebuse esitaja madratsi sees keelatud eset. VangS § 68 lg 1 annab vanglateenistuse ametnikule õiguse teostada kinnipeetava, tema elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Nõuet, et objekti läbiotsimise juures peab kindlasti juures viibima ka kinnipeetav, õigusaktides sätestatud ei ole. Seega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi läbiotsimise teostamisel ilma tema juuresolekuta. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud Tartu Vangla 16.06.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli koos 02.06.2010 ettekandega nr
4. Tartu Vangla palub jätta esitatud dokumendid tähelepanuta. Vanglale esitatud vaides ei ole kaebuse esitaja tuginenud karistuse ebaproportsionaalsusele ega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ning nimetatud väidete osas ei ole kaebuse esitajal läbitud kohtuslik kohtueelne menetlus. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et haldusasjas 3-11-1598 on vastustajaks Tartu Vangla, mitte füüsiline isik Tiiu Miller. Kaebuse esitaja peaspetsialist-üksuse juhi 24.09.2010 käskkirja nr 1-4/2038 peale esitatud vaide E5436 ning 06.12.2010 vaideotsuse tühistamise asjaolude kohta ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna ei puuduta haldusasja 3-11-1598 menetluses vaidlustatud haldusakti ega selle õiguspärasust. Kohtu põhjendused ja otsus Raino Ott taotleb Tartu Vangla direktori 25.mai 2011 käskkirja tühistamist. Tartu Vangla 25.05.2011 käskkirjaga nr 1-4/1384 karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 „Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu kinnitamine“ p 1.2 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebuse esitaja rikkumine seisnes selles, et 04.05.2011 kella 9.40 paiku hoidis E-hoone teises sektsioonis kambris 1058 madratsi sees umbes 33 cm pikkust juhet. VangS
5. peatüki § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, mis sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Kinnipeetavatele keelatud asjade loetelu kehtestamise õigus on justiitsministril, lisaks võib vanglateenistus kehtestada täiendavalt keelatud ainete ja esemete loetelu (VangS § 15 lg 3, 4). Tartu Vangla kodukorra p 7.2.5 sätestab, et kinni peetaval isikul on keelatud muretseda, valmistada, tarvitada, hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on VSkE, Kodukorras või Tartu Vangla direktori käskkirjaga keelatud. Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 13/164 p 1.2 kohaselt on kinnipeetavale isikule keelatud juhtmed ja kaablid. Ka VSkE § 641 p-s 1 on teiste keelatud asjade hulgas märgitud nöörid, niidid, köied, traadid. Kaebuse esitaja distsiplinaarüleastumine on distsiplinaarmenetluse käigus leidnud tõendamist. Ükski kaebaja väide ei ole aluseks käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja distsiplinaarmenetluse aluseks on olnud vanglaametnike R.Linde ja H.Koorti ettekanded, milledes on märgitud, et 04.05.2011 kambris 1058 teostatud läbiotsimise käigus avastati, et kinnipeetav omas kambris alumise magamisaseme madratsi sees ca 33 cm pikkust juhet ning aknapoolses kapis soolatopsi sees 5 isevalmistatud mängutäringut, ning et kinnipeetav R.Ott paiknes kambris üksinda. Distsiplinaarmenetluse protokolli järgi ei süüdistatud kaebajat täringute hoidmises, kuna menetlejal puudus info nimetatud kambri läbiotsimises enne R.Oti kambrisse paigutamist. Seetõttu on kaebajat karistatud ainult juhtme madratsi sees hoidmise eest. 06.05.2011 teatisele distsiplinaarmenetluse algatamise kohta on R.Ott märkinud, et selgitusi anda ei soovi. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väidet, et keelatud juhe oli sattunud madratsi sisse kaebaja teadmata, või et Tartu Vangla töötajad valetavad. Madratsi seest keelatud eseme leidmine on tõendatud aktiga, millele on alla kirjutanud vanglaametnikud R.Linde ja H.Koort. Kohus ei pea tõenäoliseks ega usutavaks kaebaja väidet, et teda on vangla poolt püütud süüdi lavastada rikkumises, mida ta toime pannud ei ole, vaatamata sellele, et kaebaja kambri läbiotsimise juures ei viibinud. Õigusaktid ei näe seejuures ette, et läbiotsimist võiks teostada ainult kinnipeetava juuresolekul. Seejuures ei ole kaebaja välja toonud, milles seisnevad tema kahtlused ning miks ta leiab, et keelatud eset ei leitud mitte madratsi seest vaid mujalt ning miks peaksid kaks vanglateenistuse ametnikku tema suhtes käituma pahatahtlikult. Nagu vastustaja on märkinud, on kaebuse esitajat varasemalt karistatud seitsmel korral temale mittekuuluva või keelatud eseme hoidmise/omamise eest, mis näitab, et kaebaja on leidnud võimalusi ning viise keelatud esemete hoidmiseks ja peitmiseks. Distsiplinaarmenetluse materjalide järgi viibis R.Ott kambris nr 1058 üksinda alates 29.04.2011, kusjuures selles osakonnas (eeluuritavate eluhoone teine sektsioon) ei ole võimalik liikuda vabalt sektori piires, mis välistab, et keelatud eseme pani madratsi sisse mõni teine kinnipeetav. Ka eelnevalt viibis kaebaja ajavahemikul 08.04.2011-29.04.2011 kambris 1166 üksinda, kusjuures ümberpaigutamisel tuli kaebajal kaasa võtta ka madrats. Vastustaja väitel on kaebaja elukambris perioodil 08.04.2011 kuni 29.04.2011 teostatud läbiotsimist kolmel korral ning ühelgi juhul ei ole keelatud esemeid leitud. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole usutav, et erinevad läbiotsijad ei ole neil läbiotsimistel madratsi seest juhet leidnud, mis annab alust järeldada, et seda juhet ka eelnevate läbiotsimiste ajal madratsi sees ei olnud ning et juhe sai madratsi sisse olla peidetud ainult kaebaja poolt. Vastuolulised on seejuures kaebaja selgitused juhtme madratsi sees tundmise võimalikkuse osas. Esialgses kohtule saadetud kaebuses märgib R.Ott, et kui juhe oleks olnud tema madratsi sees, siis oleks ta pidanud seda tundma. Vastuses vangla vastusele märgib kaebaja, et kuna juhtme läbimõõt on ca 1-2mm, siis on ebatõenäoline, kuidas seda nii paksu madratsi sees tunda saab. Seega on kaebaja seisukohad muutunud, ehk ennastõigustavad. Kaebaja väited tema ebavõrdsest kohtlemisest on asjassepuutumatud. Kaebaja poolt lisatud materjalid (distsiplinaarmenetluse protokoll 16.06.2010 ja ettekanne 02.06.2010, tlk.17) puudutavad hoopis teist asja. Ükski distsiplinaarüleastumine ei ole omavahel võrreldav, ega ole lahendatav analoogia abil. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kaebaja poolt VangS § 46 lg 1 rikkumine on tõendatud ja puudub alus käskkirja tühistamiseks. Eda Muts kohtunik