Obsah (8)

§ 55§ 138§ 50§ 146§ 143§ 147§ 52§ 54

3-11- 875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-875 Haldusasi L. R. kaebus AS-i Ü

)

1. peatükis sätestatut. Sõidukit kasutanud R. R.-le viivistasu otsust ei esitatud. Samuti ei kinnitatud viivistasu otsust seaduses ettenähtud korras mootorsõiduki külge, seda tõendavad ka AS-i Ühisteenused poolt saadetud fotod. Seega jättis AS-i Ühisteenused järelevalveametnik viivistasu otsuse teise eksemplari seaduses ettenähtud korras mootorsõiduki juhile esitamata. Seaduses ettenähtud korras oleks tulnud kolmas viivistasu otsuse eksemplar viie päeva jooksul saata mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Seega oleks Tallinna Transpordiamet pidanud viivistasu otsuse kolmanda eksemplari saatma mootorsõiduki omanikule või kasutajale hiljemalt 18.11.
2. Kuna kaebaja ei olnud viivistasu otsuse kolmandat eksemplari kätte saanud, siis pöördus ta 19.03.2011 järelepärimisega Kose sidejaoskonna poole. Kose sidejaoskonna 19.03.2011 väljastatud aruandest selgub, et Tallinna Transpordiamet oli saatnud mingisuguse standardkirja kaebajale alles 2 29.12.2010 (seega üle kuu aja hiljem, kui oli koostatud viivistasu otsus), mis oli tagasi saadetud 17.01.2011 märkega, et seda ei nõutud. Kuna kaebajat Tallinna Transpordiameti standardkirja saabumisest seni kindlaks tegemata põhjustel ei teavitatud, siis ei saanud kaebaja seda ka Kose sidejaoskonnast välja nõuda. Kuigi Tallinna Transpordiameti standardkiri oli Kose sidejaoskonnast 17.01.2011 Tallinna Transpordiametile tagasi saadetud märkega, et seda ei toimetatud kätte, saadeti nimetatud viivistasu otsus Tallinna Transpordiameti poolt kohtutäiturile sundtäitmiseks. Vastavalt

§ 55

kohaselt võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded juhul, kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Kuna kaebaja elab rahvastikuregistris märgitud aadressil ning tal ei ole varem kunagi posti kätte saamisega probleeme olnud ning tema tegevuskoht ja kõik tema kontaktandmed on internetist lihtsalt leitavad, siis esiteks ei olnud alust kohaldada

§ 55

ning teiseks jääb arusaamatuks, millest tulenevalt oli kaebajal kohustus jälgida Ametlikke Teadaandeid ja internetilehekülge www.parkimine.ee. 7.4 Tallinna Transpordiamet ei viinud

-s ettenähtud korras läbi vaidemenetlust.

§ 138

lg 1 kohaselt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Kaebaja esitas Tallinna Transpordiametile vaide 20.03.2011 ja tegi seda peale seda, kui sai esmakordselt 11.03.2011 kohtutäituri kaudu teada viivistasu otsuse koostamisest. Vastavalt

§-le 140 ja kasutades

§-i 50 lg 2 oleks saanud Tallinna Transpordiamet vaidemenetluse tähtaja ennistada, kuna menetlustähtaeg oli mõjuval põhjusel mööda lastud. Nimelt ei esitatud viivistasu otsust mootorsõiduki juhile ning seda ei saadetud seaduses ettenähtud korras ka mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Tallinna Transpordiamet vaide osas

14. peatüki alusel vaidemenetlust läbi ei viinud. Vaidele vastati 18.04.2011, st alles pärast seda, kui kaebaja oli oma õiguste kaitseks Tallinna Halduskohtu poole pöördunud. Vastuses ei põhjendatud, miks Tallinna Transpordiametil ei olnud võimalik

§ 50

lg 2 alusel vaidemenetluse tähtaega ennistada.

14. peatükis ettenähtud korras vaide menetlemata jätmisega ja vaidele vastamata jätmisega on Tallinna Transpordiamet rikkunud

-i moel, mille tulemusel on langetatud sisuliselt õigusvastane otsus ning sellega on rikutud L. R. õigusi ja vabadusi ning sealhulgas põhiõigust heale haldusele. 7.5 Tallinna Transpordiamet ja AS Ühisteenused tekitasid kaebajale materiaalse kahju s.o kaebaja poolt tasutud viivistasu ning täite- ja menetluskulud kokku 64,12 euro suuruses summas. AS Ühisteenused rikkus kaebaja õigusi avalik-õiguslikus suhtes sellega, et AS-i Ühisteenused järelevalveametniku poolt koostatud viivistasu otsusel on valed andmed. Teiseks on AS Ühisteenused rikkunud kaebaja õigusi sellega, et viivistasu otsuse teist eksemplari ei esitatud seaduses ettenähtud korras mootorsõiduki juhile ning samuti ei pandud viivistasu otsust mootorsõidukile. Tallinna Transpordiamet rikkus kaebaja õigusi avalik-õiguslikus suhtes sellega, et viivistasu otsuse kolmandat eksemplari ei toimetatud seaduses ettenähtud korras viie päeva jooksul kaebajale kätte. Viivistasu otsuse kolmas eksemplar saadeti välja 29.12.2010, s.o 46 päeva peale viivistasu otsuse koostamist. Tallinna Transpordiamet rikkus kaebaja põhiõigusi ja –vabadusi ning PS §-st 14 tulenevat igaühe õigust heale haldusele veel sellega, et ei viinud

14. peatükis ettenähtud korras läbi vaidemenetlust. Vaidemenetluse käigus oleks Tallinna Transpordiamet saanud kindlaks teha, et eelpool nimetatud sõiduk ei olnud pargitud viivistasu otsuses märgitud aadressil. Samuti oleks Tallinna Transpordiamet saanud vaidemenetluse käigus kontrollida, kas viivistasu otsuse teine eksemplar oli seaduses ettenähtud korras mootorsõiduki juhile esitatud või mitte ning millisel põhjusel ei olnud 29.12.2010 saadetud standardkiri kaebajale kätte toimetatud. Tallinna Transpordiamet oleks pidanud peale vaide esitamist s.o 20.03.2011

-s ettenähtud korras läbi viima vaidemenetluse ning avalik-õiguslikus suhtes materiaalse kahju tekkimise oleks saanud ära 3 hoida, kui Tallinna Transpordiamet oleks

§ 146

lg 3 alusel haldusakti täitmise peatanud, esitades vaidemenetluse läbiviimise ajaks kohtutäiturile avalduse täitemenetluse peatamiseks. 7.6 13.06.2011 (tl 56) esitas kaebaja kohtule taotluse, et haldusasja juurde lisataks tõendina Õiguskantsleri 15.03.2011 kirjaga nr 7-5/101298/1101296 Tallinna Linnavalitsusele saadetud ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks. Nimetatud ettepanekus analüüsis Õiguskantsler kehtiva õiguse valguses avaldusaluses asjas teatavaks saanud asjaolusid nende koostoimes ning leidis, et vaide menetlemisel on rikutud maksukorralduse seadust moel, mille tulemusel on langetatud nii sisuliselt kui ka vormiliselt õigusvastane vaideotsus ning sellega on rikutud avaldaja põhiõigust heale haldusele. Õiguskantsler soovitas Tallinna Linnavalitsusel edaspidi viivistasu maksmise otsuste peale esitatud vaiete menetlemisel järgida menetlustoimingute sooritamisel ja vaideotsuste langetamisel maksukorralduse seadust. Kaebaja leiab, et vaatamata Õiguskantsleri 15.03.2011 tehtud ettepanekule ei ole Tallinna Transpordiamet ka antud asjas vaide menetlemisel järginud maksukorralduse seadust, mille tulemusel on rikutud kaebaja põhiõigust heale haldusele. 7.7 30.07.2011 (tl 94-96) kohtule esitatud seisukohas kaebaja ei nõustu Tallinna Transpordiameti vastuses esitatud seisukohtadega. Tallinna Transpordiamet on oma vastuses välja toonud LS osalise regulatsiooni viivistasu kohta ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (Määrus) punktid 5.2.1 ja 6.1.1 tasulise parkimise tsooni piiritlemise ja parkimistasu kohta. Tallinna Transpordiamet on märkinud, et Määruse lisa punkt 5.2.1 kohaselt asub Kopli tänav osaliselt Kesklinna tasulisel parkimisalal (Kopli tänav kuni ristumiseni Telliskivi tänavaga). Kuid see on ekslik, sest Määruse punktis 5.2.1 on reguleeritud Vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon, mille hulka Kopli tänav ei saa kuidagi kuuluda. Samas on Tallinna Transpordiamet jätnud tähelepanuta, et Määruse punktis 9.3 on konkreetselt kirjas, et viivistasu otsuse kolmas eksemplar toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omaniku või kasutaja elektronposti aadressile, mille on mootorsõiduki või selle haagise omanik või vastutav kasutaja teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates või ei ole teada tema elektronposti aadress, kohaldatakse viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse

1. peatükis sätestatut. Tallinna Transpordiamet ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta on saatnud viivistasu otsuse kolmanda eksemplari mootorsõiduki omaniku elektronposti aadressile ning samuti puudub tõend selle kohta, et viivistasu adressaat ei kinnitanud elektrooniliselt saadetud viivistasu kättesaamist. Kuna kaebaja sõiduk on olnud kogu aeg kindlustatud ning Liikluskindlustuse fondil on olemas kaebaja e-posti aadress, siis sellest tulenevalt ei olnud alust kohaldada viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse
2. peatükis sätestatut ehk siis avaldada viivistasu otsust Ametlikes Teadaannetes. Määruse punkti 9.6 kohaselt on viivistasu määr määruse punktides 9.1.1, 9.1.2, 9.1.3 ja 9.1.4 nimetatud juhtudel 31 eurot ööpäevas. Viivistasu määr punktis 9.1.5 toodud juhul on 15,50 eurot ööpäevas. LS seab küll kohalikule omavalitsusele piirangu viivistasu määramiseks ja see ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas, kuid ei LS ega ka ükski muu seadus ei anna viivistasu arvestamise aluseid. Kui seadus ütleb, et viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas, siis Tallinna Linnavolikogu on leidnud Määruses, et viivistasu tulebki nõuda välja maksimummääras ja vaid mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamise puhul on kohalik omavalitsus leidnud, et viivistasu määraks on 15,50 eurot ööpäevas. Põhiseaduse § 113 kohaselt ei või ühtegi avalik-õiguslikku rahalist kohustust kehtestada ega reguleerida muu õigusakti kui seadusega ning seetõttu ei ole ka Tallinna Linnavolikogu poolt
3. jaanuari 2003 määruses nr 9 kehtestatud viivistasu määrad põhiseadusega kooskõlas. Samuti ei ole sellisel juhul põhiseadusega kooskõlas LS § 502 lg 6 teine lause, mis ütleb, et viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. 4 7.8 Kaebaja ei nõustu AS Ühisteenused poolt 29.06.2011 kohtule esitatud seisukohtadega. Kaebaja leiab, et kui viivistasu otsusel on vale aadress, kus sõiduk ei ole kunagi parkinud, mõjutab see asja sisulist otsustamist. AS Ühisteenused poolt kohtule esitatud fotodel ei ole näha ühtki liikluskorraldusvahendit, mille järgi saaks kinnitada, et tegemist oli Kesklinna tasulise parkimise alaga. AS Ühisteenused väide selle kohta, et viivistasu otsuse teine eksemplar pandi sõiduki külge, ei vasta tõele ning ei tugine ka ühelegi konkreetsele tõendile. VASTUSTAJA AS ÜHISTEENUSED SEISUKOHT
4. 29.06.2011 kohtule esitatud vastuses (tl 68) kaebusele palub vastustaja AS Ühisteenused jätta kaebuse rahuldamata. 8.1 Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja sõiduk oli pargitud parkimistasu maksmata viivistasu otsuse nr 0051006375 koostamise ajal kesklinna tasulises parkimisalas aadressil Kopli tn 14a. Vastustaja tunnistab, et viivistasu otsuse koostaja eksis sõiduki asukoha määramisega, märkides Kopli tn 14a asemel sõiduki asukohaks Kopli tn
5. Nimetatud eksitus sai võimalikuks asjaolu tõttu, et sõiduki asukohas olnud Kopli tänava majade tähistus oli ebaselge ja eksitav. Kopli tn 14a majal puudus maja aadressi tähistav silt. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul viivistasu otsuses märgitud sõiduki asukoha aadressi eksituse puhul on tegemist vormilise puudusega, mis ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist ega too seetõttu HMS § 58 alusel kaasa viivistasu otsuse kehtetust. 8.2 Viivistasu otsuse teine eksemplar kinnitati viivistasu otsuse koostaja poolt sõiduki külge. Asjaolu, miks sõiduki juht ei leidnud mootorsõiduki külge kinnitatud viivistasu otsuse teist eksemplari, ei ole võimalik vastustajal selgitada. Kaebuse esitaja poolt osundatud fotod pargitud sõidukist tehti viivistasu otsuse koostaja poolt enne viivistasu otsuse teise eksemplari sõiduki külge kinnitamist (seetõttu ei tõenda nimetatud fotod viivistasu otsuse teise eksemplari mootorsõiduki külge mitte kinnitamist). VASTUSTAJA TALLINNA TRANSPORDIAMETI SEISUKOHT
6. 19.07.2011 esitatud seisukohas (tl 83-84) palub Tallinna Transpordiamet jätta kaebuse rahuldamata. 9.1 Viivistasu määramise ajal kehtinud LS § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma territooriumil tasulise parkimisala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi määrus) lisa punkt 5.2.
7. kohaselt on kesklinna valveta tasulise parkimise tsoon piiritletud Tallinna lahe- Kalasadama tänava- Põhja puiestee- Kotzebue tänava- Kopli tänava- Telliskivi tänava-raudtee(paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni)- Filtri tee- Odra tänava-Türnpuu tänava- Vilmsi tänava- Gonsiori tänava- Roheline Aas tänava- Poska tänava- Narva maanteeBensiini tänava ja Tallinna lahega. Kopli tänav asub osaliselt kesklinna tasulisel parkimisalal (Kopli tänav kuni ristumiseni Telliskivi tänavaga). Amet möönab, et vaidlustatud viivistasu otsuses on sõiduki parkimiskohaga eksitud, kuid on seisukohal, et sõiduk pargiti Tallinna linna kesklinna tasulisel parkimisalal, sõltumata sellest, kas viivistasu otsuses on märgitud parkimise kohaks Kopli tn 12 või pidanuks märkima Kopli tn 14a. Kopli tn 14a asub kesklinna tasulisel parkimisalal. Kaebuse esitaja ei ole esitanud väidet, et Kopli 14a ei asu kesklinna tasulisel parkimisalal. HMS 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Amet on seisukohal, et viivistasu otsuses toodud ebaõige sõiduki parkimise asukoha määratlemine ei too kaasa selle kehtetust, kuivõrd otsustuse tegemisel viivistasu 5 otsuse määramiseks sai asjaolu, et sõiduk pargiti kesklinna tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. 9.2 Viivistasu otsuse koostamine on sätestatud Liiklusseaduse § 502 lõikes 3, mille kohaselt koostatakse viivistasu otsus kolmes eksemplaris, millest üks jääb ametnikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse
8. peatükis sätestatut. Antud juhul on sõiduki reg märkXXX omanikuna tuvastatud liiklusregistri andemete põhjal L. R., kellele ka määratud viivistasu otsuse kolmas eksemplar tema kohta rahvastikuregistris toodud elukoha aadressil saadeti. Rahvastikuregistri seaduse § 21 lg 3 p 1 kohaselt loetakse elukoha andmeteks elukoha aadress. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus. Sõiduki omaniku aadress tuvastatakse rahvastikuregistri andmete põhjal. Rahvastikuregistri andmete põhjal on L. R. elukoha aadressiks XXX, XX küla XXvald Harjumaa. Nimetatud aadressile ka viivistasu otsus saadeti ameti poolt väljastusteatega nr RR 179717230EE, mis tagastati ametile Eesti Posti poolt 17.01.2011 põhjusel, et see jäeti välja võtmata adressaadi poolt. Seega ei ole õige kaebuses toodud väide, et amet ei püüdnudki
9. eksemplari sõiduki omanikule rahvastikuregistris toodud elukoha aadressile saata. Ekslik on kaebuses toodud väide, et amet peaks otsima isikute elukoha aadresse interneti otsingumootorite kaudu.

§ 55sätestab dokumendi avaldamise nõuded ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kuna viivistasu otsus saadeti Eesti Post poolt ametile tagasi ning ametil puudusid andmed L. R. tegeliku elukoha kohta, avaldati viivistasu otsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes 19.01.2011 ja 03.02.2011. Loomulikult ei saa amet kohustada kaebajat jälgima Ametlikke Teadaandeid, kuid isik peab arvestama asjaoluga, et vastavalt

§ 55

viimasele lausele loetakse dokumendi resolutiivosa kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Seega oli viivistasu otsus hiljemalt 13.02.2011 kaebajale kättetoimetatud. 9.3 Väide, et sõiduki juhile ei esitatud viivistasu otsust, on alusetu. Juhile ei olnudki võimalust otsust väljastada, kuna sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramisel sõiduki juhti sõidukis või sõiduki juures ei viibinud. Juhul, kui viivistasu määramise ajal sõiduki juhile ei ole võimalik viivistasu otsust väljastada, asetatakse see sõiduki külge nähtavale kohale. Kaebaja ei ole tõendanud, et sõiduki juht viibis sõidukis või sõiduki juures ja parkimiskontrolör ei väljastanud talle viivistasu otsust või keeldus selle väljastamisest. Seega ei saanud viivistasu otsuse väljastamata jätmine sõiduki juhile rikkuda kaebaja õigusi. 9.4 Amet on seisukohal, et kolmanda eksemplari saatmisel 5 päevase tähtaja rikkumine ei mõjutanud määratud viivistasu otsuse seaduslikkust, kuivõrd Eesti Postiga saadetud viivistasu otsus tagastati ametile põhjusel, et adressaat ei võtnud saadetist välja. Seega ei saanud tähtaja rikkumine iseenesest kaebaja õigusi rikkuda, kuivõrd vaide tähtaegset esitamist ei takistanud ameti poolne seaduses sätestatud viie päeva nõude rikkumine. Vaie viivistasu otsusele esitati täitemenetluse alustamise järelmina, kui kaebaja sai viivistasu otsusest teada kohtutäituri kaudu 11.03.2011. 9.5 Ebaõige on kaebuses toodud väide, et amet ei viinud läbi vaidemenetlust

14. peatükis sätestatud korras.

§ 138

sätestab, et vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Haldusakt toimetati kaebajale kätte 13.02.2011, seega tuli vaie esitada hiljemalt 16.03.2011 Kaebaja esitas vaide ametile 20.03.2011 ning see tagastati 18.04.2011 põhjusel, et vaide esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuses on ametile etteheidetud, et amet jättis vaide esitamise tähtaja ennistamata ning amet oleks selle võinud ennistada, kuna viivistasu otsust ei esitatud juhile ja ei saadetud omanikule või kasutajale. Amet selgitab, et sõiduki omanikule on viivistasu otsus saadetud rahvastikuregistris toodud elukoha 6 aadressil ja pärast otsuse tagastamist Eesti Post poolt avaldatud Ametlikes Teadaannetes ning seega talle kättetoimetatud. Kasutajale ei pidanudki amet viivistasu otsust saatma, kuna viivistasu määrati sõiduki omanikule, mitte aga kasutajale, mootorsõiduki juhile ei olnud võimalik viivistasu otsust väljastada, kuna ta ei viibinud sõiduki kontrollimise ja viivistasu määramise ajal sõidukis ning viivistasu otsus kinnitati sõiduki külge nähtavale kohale (esiklaasi ja kojamehe vahele). Asjakohatu on kaebuse täienduses toodud väide, et fotod sõidukist ei kinnita viivistasu otsuse kinnitamist sõiduki külge. Fotod sõidukist tehakse enne viivistasu otsuse vormistamist mobiiltelefoniga ning pärast otsuse vormistamist (2. eksemplari väljaprintimist) sõidukist enam fotosid ei teha, seetõttu ei ole ka fotodel näha sõiduki külge kinnitatud viivistasu otsust. Viivistasu otsuse määraja ei saa garanteerida sõiduki külge kinnitatud viivistasu otsuse säilimist, seetõttu on ka seaduses sätestatud regulatsioon, et viivistasu otsuse kolmas eksemplar saadetakse sõiduki omanikule või kasutajale.

§ 50

sätestab tähtaja ennistamise alused.

§ 50

lg 3 kohaselt tuleb põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Sõiduki omanik ei ole esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks ning ilma selle kohase põhjendatud taotluse esitamata puudus ka seaduslik alus tähtaja ennistamiseks. Oletuslik on kaebuses toodud väide, et amet oleks saanud tähtaja ennistada, kuna menetlustähtaeg oli mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Antud asjas ei esine ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks.

§ 143

sätestab vaide tagastamise alused.

§ 143

lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata. Kuivõrd vaie oli esitatud tähtaja rikkumisega ja vaide esitamise tähtaega ei ennistatud, kuulus vaie

§ 143lg 1 p 3 alusel tagastamisele vaide esitajale.

Vaie tagastati vaide esitajale läbivaatamatult 18.04.2011 põhjusel, et vaide esitamise tähtaeg on möödunud. Seega on alusetu kaebuses toodud väide, et amet ei ole vaidemenetlust läbi viinud, kuivõrd vaide tagastamine on vaidemenetluse üks osa. Küll on jätnud amet vaide läbi vaatamata (

§ 147) põhjusel, et vaie tagastati läbivaatamatult vaide esitajale.

Seega ei ole kaebaja poolt esitatud vaide osas tehtud vaideotsust (haldusakt). Eeltoodut arvestades on asjakohatu tugineda käesolevas asjas õiguskantsleri ettepanekus toodud seisukohtadele, kuivõrd õiguskantsleri ettepanekus ei käsitletud vaide tähtaja ennistamise ja/või vaide tagastamisega seotud probleeme, küll aga vaide läbivaatamisega ja vaideotsuse vormistamisega seotud probleeme. Ka ei ole käesoleva vaidluse esemeks vaide läbivaatamine (

§ 147) ja selle tulem vaideotsuse näol.

9.6 Kahju hüvitamise taotluse osas ei ole kaebaja kahju väljamõistmise aluseks olevaid koosseisulisi (kahju, teo õigusvastasus, põhjuslik seos ja süü) asjaolusid tõendanud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud kõiki menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
2. 13.11.2010 koostas AS-i Ühisteenused parkimisjärelevalve ametnik sõiduauto Citroën registreerimismärgiga XXX parkimisnõuete rikkumise eest viivistasu otsuse nr
3. Viivistasu otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kohaselt pargiti sõiduauto Citroën registreerimismärgiga XXX 13.11.2010 kell 10:47 Tallinnas Kopli tn 12 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Kaebaja peab viivistasu otsust õigusvastaseks põhjusel, et viivistasu otsuses on märgitud parkimise aadressiks Kopli tn 12, millist aadressi tegelikkuses ei eksisteeri, tegelikult oli sõiduauto pargitud aadressil Kopli tn 14a. Vastustaja AS Ühisteenused märgib vastuses kaebusele, et ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja sõiduk oli parkimistasu maksmata 13.11.2010 kell 10:47 pargitud kesklinna tasulises parkimisalas aadressil Kopli tn 14 a ning tunnistab, et viivistasu otsuse koostaja on märkinud ekslikult parkimise kohaks Kopli 12 (tl 68). Seega ei ole 7 käesolevas haldusasjas vaidlust selle üle, et sõiduauto Citroën registreerimismärgiga XXX oli pargitud 13.11.2010 kell 10:47 Tallinnas Kopli tn 14a, s.o vaidlust ei ole parkimise koha ja aja üle.
4. Kaebuses vaidlustatud viivistasu otsuse koostamise ajal kehtinud liiklusseaduse (LS- kehtetu alates 30.06.2011) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud tasulised parkimisalad ja parkimistasu oma 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi Määrus), mille lisa punkti 5.1 (ka viivistasu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt on kesklinna avalik tasuline parkimisala piiritletud Tallinna lahe- Kalasadama tänava- Põhja puiestee- Kotzebue tänava- Kopli tänava- Telliskivi tänava-raudtee(paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni)- Filtri tee- Odra tänava-Türnpuu tänava- Vilmsi tänava- Gonsiori tänava- Roheline Aas tänava- Poska tänava- Narva maanteeBensiini tänava ja Tallinna lahega. Määruse lisa p 5.4 teise lause kohaselt kuuluvad avalikke tasulisi parkimisalasid piiritlevad tänavad tasulisse parkimisalasse täies mahus. Seega asub Kopli tn 14a kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal. Tasulise parkimisala piirid on graafiliselt näha ka Tallinna veebikaardil (http://kaart.tallinn.ee/). Seega ei ole käesolevas haldusasjas vaidlust selle üle, et sõiduauto Citroën registreerimismärgiga XXX oli pargitud 13.11.2010 kell 10:47 Tallinnas kesklinna avaliku tasulise parkimise alas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et viivistasu otsuses ekslikult parkimise kohana Kopli 12 märkimise puhul on tegemist vormiveaga, mis ei too aga kaasa viivistasu otsuse tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
5. Kaebaja leiab vastuses vastustajate seletustele, et AS Ühisteenused poolt kohtule esitatud fotodel ei ole näha ühtegi liikluskorraldusvahendit, mille järgi saaks kinnitada, et tegemist oli kesklinna tasulise parkimise alaga. Määruse lisa p 5.4 (ka viivistasu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt tähistatakse liikluskorraldusvahenditega mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad, seega ei ole nõutav ja vajalik parkimisala sees iga üksiku tänava või tee tähistamine tasulise parkimise ala tähistava liikluskorraldusvahenditega.
6. Kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 501 lg 4 sätestas, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Kaebaja ja vastustaja AS Ühisteenused esitatud fotodest nähtuvalt ei ole sõiduauto Citroën registreerimismärgiga XXX parkimise algusaega 13.11.2010 teada antud (tl 9, 70-71) ja kaebaja ei ole seda ka väitnud. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et sõiduauto Citroën registreerimismärgiga XXX parkimise eest 13.11.2010 kell 10:47 oli parkimistasu makstud. Vastavalt kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 502 lg 1 p-le 1 teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Seega oli AS Ühisteenused parkimisjärelevalve ametnikul õigus teha kaebuses vaidlustatud viivistasu otsus.
7. Kaebuse esitaja on ekslikult viidanud oma 30.07.2011 esitatud seisukohtades Määruse alates 01.07.2011 kehtivale punktile 9.3 ja leidnud, et viivistasu otsuse kolmas eksemplar oleks tulnud toimetada viie päeva jooksul kaebaja elektronposti aadressile ning sellest tulenevalt ei olnud alust kohaldada viivistasu otsuse kättetoimetamisele maksukorralduse seaduse
8. peatükis sätestatut ehk siis avaldada viivistasu otsust Ametlikes Teadaannetes. Vaidlusalune viivistasu otsus on koostatud 13.11.2010, seega ei kuulu hilisemad õigusaktide sätted kohaldamisele.
9. Kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 502 lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, 8 kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Viivistasu näol on tegemist parkimistasu kui kohaliku maksu tasumata jätmise korral maksuhalduri poolt määratava ühekordse rahalise kohustusega, mitte iseseisva maksuga. Viivistasu on maksuõiguslik kõrvalkohustis. Seega on asjakohatu kaebaja seisukoht § LS § 502 lg 6 teise lause ja Määrusega kehtestatud viivistasu määrade põhiseadusega vastuolu kohta. Riigikohus on leidnud, et vastavalt LS § 502 lg-le 6 viivistasu diferentseeritud määrade kehtestamine on kohaliku omavalitsusüksuse volikogu otsustusdiskretsioon (otsus nr 3-3-1-24-07). Eeltoodust tulenevalt, kuna kaebaja auto oli pargitud tasulises parkimisalas parkimistasu maksmata, oli AS-l Ühisteenused õigus teha LS § 502 lg 1 p 1 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 9.1.1 alusel kaebajale viivistasu otsus. Vaidlusalune viivistasu otsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
10. Kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 502 lg 3 sätestas, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581)
11. peatükis sätestatut. Samuti sätestas käesolevas kaebuses vaidlustatud viivistasu otsuse koostamise ajal Määruse p 9.3, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse
12. peatükis sätestatut.
13. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et viivistasu otsuse teine eksemplar on esitatud viivistasu koostamisel 13.11.2010 mootorsõiduki juhile või kinnitatud mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises. Samuti ei ole kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt viivistasu otsuse kolmandat eksemplari edastatud viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule. Eeltoodu ei muuda aga viivistasu otsust õigusvastaseks. Viivistasu otsus on käesoleval juhul kaebajale kätte toimetatud. 19.

§ 52

lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Käesoleval juhul on viivistasu otsust püütud kaebuse esitajale kätte toimetada posti teel.

§ 54

lg 1 kohaselt Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil. Tallinna Transpordiamet on kaebajale saatnud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile (tl 10, 86-87) XXX, XX küla XX vald Harjumaa viivistasu otsuse väljastusteatega nr RR 179717230EE 29.12.2010, mis tagastati Tallinna Transpordiametile Eesti Posti poolt 17.01.2011 põhjusel, et saadetist ei nõutud.

§ 55

sätestas kuni 01.01.2011, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Alates 01.01.2011 sätestab

§ 55

, et kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik 9 kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Kuna kaebajale rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ei õnnestunud viivistasu otsust kätte toimetada, on Tallinna Transpordiamet avaldanud viivistasu otsuse nr 0051006375 19.01.2011 ja 03.02.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 87 pöördel) ning tulenevalt alates 01.01.2011 kehtivast

§ 55

redaktsioonist, tuleb viivistasu otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel 19.01.2011, seega 29.01.

1. Seega on viivistasu otsus kaebajale enne Tallinna Transpordiameti poolt 04.03.2011 kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist teatavaks tehtud.
2. Kuni 01.07.2011 kehtinud LS § 502 lg 7 p 2 kohaselt märgitakse mootorsõiduki omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse muuhulgas viivistasu maksmise tähtaeg, mis LS § 502 lg 8 teise lause kohaselt ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates. LS § 503 lg 1 kohaselt loetakse viivistasu õigeaegselt makstuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud viivistasu otsuses märgitud pangakontole. 19.01.2011 ja 03.02.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teadetes on märgitud, et L. R. on kohustatud viivistasu summas 30,68 eurot (480,00 krooni) maksma 14 päeva jooksul Tallinna Linnakantselei Finantsteenistuse kontole (tl 87 pöördel). Kuna viivistasu otsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 29.01.2011, möödus 14 päeva 12.02.2011, mis oli aga laupäev, siis tuli viivistasu TsÜS § 136 lg-st 8 tulenevalt tasuda hiljemalt esmapäeval 14.02.
3. Kaebaja on tasunud viivistasu täitemenetluses 20.03.2011 (tl 11) ning vastustaja Tallinna Transpordiameti vastusest kaebusele nähtuvalt on viivistasu tasutud 31.03.2011 (tl 83 pöördel), mis võib olla Tallinna Linnakantselei Finantsteenistuse kontole viivistasu laekumise kuupäev. Seega ei ole viivistasu LS § 503 lg 1 kohaselt õigeaegselt makstud. LS § 503 lg 3 kohaselt viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Seega oli kohalikul omavalitsusel alates 14.02.2011 õigus esitada viivistasu nõue koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Tallinna Transpordiamet esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 04.03.2011, seega pärast LS § 502 lg-s 8 sätestatud viivistasu maksmise tähtaja möödumist.
4. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Halduskohus ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja esitanud kaebuses taotlusi seoses vaidemenetlusega, mistõttu ei võta kohus seisukohta vaidemenetlusega seonduvate kaebuse põhjenduste osas.
5. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesolevas haldusasjas on kohus leidnud, et kaebuses vaidlustatud viivistasu otsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Samuti on kohus leidnud, et Tallinna Transpordiamet on kaebajale viivistasu otsuse teatavaks teinud ja ei ole rikkunud liiklusseaduse sätteid viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile esitamisel. Seega, kuna vastustaja AS Ühisteenused viivistasu otsus nr 0051006375 ja vastustaja Tallinna Transpordiameti tegevus viivistasu otsuse teatavaks tegemisel ja viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile esitamisel ei ole õigusvastased, puudub kaebajal alus talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda.
6. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud 10 halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi HKMS v.r). HKMS v.r § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108 lg 1, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik kohtunik 11