Obsah (6)

§ 10§ 62§ 98§ 99§ 11§ 45

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2800 Haldusasi OÜ Profi Kütus kaebus M

§ 10

lg 3, mistõttu tuleks sellised vastustaja enda õigustamiseks esitatud väited jätta kohtul tähelepanuta. Kaebaja on seisukohal, et kui ka formaalselt haldusmenetlust ei toimunud, oli tegemist kontrollimenetlusega, mis koormas kaebajat kasvõi seetõttu, et maksukohustuslane peab olema kogu aeg valmis, milline on tema suhtes tehtav lõplik otsus, kui maksukohustuslane on pikka aega teadmatuses, milline maksukohustus võib talle sellest kontrollimise põhjal järgneda, on samuti tegemist maksumaksja koormamisega ning kohtumenetluse ajal tegelesid maksuotsuse faktiliste ja õiguslike asjaolude analüüsiga maksuhalduri juristid.

1. Kaebajal puuduvad andmed eelmise revidendi teenistusest lahkumise ja asjade üleandmise asjaolude kohta, kuid vastustaja kaebusele esitatud seletusest nähtub, et kontrolliperioodis ei toimunud vahepeal midagi, ehk toimus asjade „ülevõtmine“ 97 päeva ja kontrolli jätkati septembris
2. Hindamaks selle ülevõtmise kestuse mõistlikkust, tuleks hinnata eelkõige uuele revidendile kontrollimenetluse üleandmise asjaolusid. Vastustaja viitab, et revident Inga Mihhailova jätkas kontrolli septembris
3. Arvestades, et kaebaja uuris menetluse hetkeseisu maksuhaldurilt 30.08.2011 e-kirjaga (kaebuse lisa 2), siis on ilmne ja ei vaja täiendavat põhjendamist, et see ülevõtmine toimus siis ainult sel põhjusel, et kaebaja ise oma maksuasja vastu huvi tundis. Kaebaja ei eeldagi, et revidendi asendamine peaks toimuma momentaalselt, kuid Maksu- ja Tolliameti võimetus 100 päeva jooksul revidendile asendus leida ei ole midagi sellist, mida vastustaja saaks avalikult enese õigustamise objektiivse asjaoluna kohtumenetluses kasutada. See ei muuda kaebaja halduskoormust kuidagi väiksemaks. Kaebaja ei pea taluma vastustaja haldussuutmatuse tagajärjel tekkivaid viivitusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. PMTK leiab, et kaebaja suhtes läbiviidav kontrollmenetlus on õiguspärane ja viivitusteta ega riku maksukohustuslase menetluslikke õigusi.
5. Kaebaja arvutuste kohaselt on kaebuse esitamise seisuga 2009 oktoobrikuu käibemaksuarvestuse kontroll kestnud 727 päeva ja 2009 detsembrikuu käibemaksuarvestuse kontroll väldanud 664 päeva. Vastustaja menetluste pikkuse kohta tehtud kaebaja arvutuste tulemustega ei nõustu. Kaebaja on menetluste kestuse kindlakstegemisel võtnud arvesse ajavahemikku kontrolli alustamise korraldustest kuni käesoleva kaebuse esitamiseni. Seejuures jätab kaebaja tähelepanuta, et PMTK poolt koostati 2009 oktoobrikuu käibemaksuarvestuse kohta 16.02.2010 maksuotsus, mis kehtis kuni selle kehtetuks tunnistamiseni 02.08.2010 ja maksustamisperioodi detsember 2009 osas koostas PMTK maksuotsuse 19.05.2010, mis kehtis 4 kuni selle kehtetuks tunnistamiseni 20.10.
6. Ajavahemikku PMTK 16.02.2010 ja 19.05.2010 maksuotsuste koostamisest nende kehtivuse lõppemiseni ei ole õige lugeda menetlusaja hulka. Pärast 16.02.2010 ja 19.05.2010 maksuotsuste andmist maksumenetlused lõppesid ning maksuhalduril puudus maksuotsuste kehtivuse ajal nii õigus kui ka vajadus menetlustoimingutega jätkamiseks. Seega väheneb kaebaja poolt maksumenetluste kohta välja arvutatud menetlusaeg 2009 oktoobrikuu käibemaksuarvestuse kontrolli puhul 167 (16.02.2010 - 02.08.2010) päeva võrra ning 2009 detsembrikuu käibemaksuarvestuse kontrolli puhul 154 (19.05.2010 – 20.10.2010) päeva võrra.
7. KMS § 34 lõige 2 näeb ette eeldused, mille esinemise korral on õigus tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada ega piira kuidagi üksikjuhtumi kontrolli maksimaalset lubatavat ajalist kestust. Riigikohtu halduskolleegium on 07.04.2008 lahendi nr 3-3-1-8-08 punktis 10 sedastanud, et enammakstud tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust. Tagastusnõude täitmisega seonduvast regulatsioonist ei tulene, et tagastusnõude esitamise ja selle rahuldamise korral piirdubki maksukohustuse väljaselgitamine maksuhalduri jaoks tagastusnõude täitmiseks sätestatud tähtajaga.
8. Pooltel puudub vaidlus, et 16.02.2010 maksuotsuse ja 19.05.2010 maksuotsuse kehtetuks tunnistamise järgselt täitis PMTK kaebaja tagastusnõuded viivitamatult ning kaebaja maksevõime kanti õigesti maksustamisperioodi, mille kohta enammakse deklareeriti.
9. Vastustaja märgib ka, et menetluse kulgu on mõjutanud menetlust läbi viinud maksuhalduri ametniku Elmira Škodenko teenistusest lahkumine 27.05.
10. Kaebaja suhtes käimasolevate menetluste lõpuleviimise võttis teenistusülesandena üle septembris 2011 PMTK II kontrolliosakonna III kontrollitalituse vanemrevident Inga Mihhailova. Ajavahemik alates 27.05.2011 kuni 01.09.2011 on kokku 97 päeva. Juba alustatud kontrollimenetluse ülevõtmise korral vajab menetlusega jätkav ametnik ka lisaaega, et ennast maksumenetluse seisuga kurssi viia ja otsustada edaspidiste menetlustoimingute sooritamise vajaduse üle.
11. Kokkuvõtlikult on maksumenetlusi tegelikkuses kaebaja suhtes kaebuse esitamise seisuga läbi viidud väidetust 1/3 võrra lühema perioodi jooksul (oktoober 2009: 727-167-97 = 463 päeva, detsember 2009: 664-154-97 = 413 päeva).
12. PMTK 16.02.2010 ja 19.05.2010 maksuotsused ei läbinud kohtulikku kontrolli, sest maksuhaldur tunnistas ise haldusaktid kohtulikus eelmenetluses kehtetuks ja taotles nimetatud põhjusel menetluste lõpetamist, mistõttu halduskohus vaidlustatud maksuotsuste õiguspärasust ei kontrollinud. Maksuotsused tunnistati kehtetuks, kuna maksumenetluses tuvastatud faktilised asjaolud ei täitnud maksu määramiseks maksuõigusnormide koosseisu. Järelikult esines tarvidus püstitatud uurimishüpoteesi kinnitamiseks või tekkinud kahtluste kummutamiseks lisatõendeid koguda.
13. Asjaolu, et maksuhalduri poolt teostatud päringud Lätti puudutavad tehinguid kaebaja väidetavate tehingupartnerite OÜ Hansaoil, OÜ Minekom, OÜ Pikkermann Innovatives ja OÜ Sertimeks Grupp ning Läti äriühingute vahel, ei näita päringute mittevajalikkust menetluses. Kohtupraktikas on tunnustatud tehingute ahela tähendust ja olulisust maksupettuse tuvastamisel. See tähendab, et tehingute eesmärk ja olemus võib teatud olukordades sõltuda teistest tehingutest, mis toob ühtlasi kaasa maksuhalduri õiguse ja kohustuse neid asjaolusid kontrollida.
14. Pärast septembrit 2011 on PMTK teinud järjepidevaid menetlustoiminguid, väljastades menetluse raames mitmeid korraldusi kolmandatele isikutele kooskõlasMKS § 61 lõige Ja

§ 62lg 1.

Lisaks hõlmab iga maksumenetlus tõendite analüüsi, mis väliselt võib näida maksuhalduri tegevusetusena, kuid sisuliselt seda ei tähenda. 5 25. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-8-08 punktis 10 selgitanud, et maksukohustus tuleb lõplikult kindlaks määrata

§ 98lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul.

Järelikult peab maksuhaldur maksukohustuslase suhtes läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli ajalise piiranguna reeglina lähtuma seadusest tuleneva aegumistähtajaga. Vastustaja hinnangul on üksikjuhtumi kontrollimenetluse läbiviimise lubatava aja küsimuses õige analoogia korras kohaldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi aegumise alast praktikat. Riigikohtu tsiviilkolleegium sedastas 17.11.2006 lahendis nr 3-2-1-109-06, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda võiksid õigustada vaid erandlikud asjaolud. 26. Kaebaja viitab kaebuses menetlusaja mõistlikkuse hindamisel Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-3-08, mille punktis 15 sedastab halduskolleegium, et 2 aastat ja 10 kestnud revisjon on iseenesest ebamõistlikult pikk. Vastustaja arvates ei ole revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise lubatav maksimaalne aeg võrreldavad, sest nimetatud menetlustel on maksukohustuslasele erinev menetlusõiguslik mõju. Revisjon erineb menetluslike tagajärgede poolest üksikjuhtumi kontrollist sellega, et tulenevalt

§ 99lg 1 punktist 3 revisjoni läbiviimise ajaks maksu määramise aegumine peatub.

Järelikult seni kuni kestab revisjon, ei jätku maksukohustuslasele soodne maksu määramise aegumise kulg. Riigikohus pidaski lahendis nr 33-1-3-08 revisjoniga põhjendamatu venitamise tagajärjena silmas eelkõige aegumise peatumise lõppemist. Aegumise peatumise problemaatikat üksikjuhtumine kontrollimenetluses ei tõusetu, sest aegumine kulgeb menetluse kestel edasi.

1. Ajavahemik PMTK 03.12.2009 korraldusest kuni 27.03.2012 kontrollaktini on 841 päeva ehk 2 aastat 3 kuud ja 20 päeva. Ajavahemik PMTK 04.02.2010 korraldusest kuni 27.03.2012 kontrollaktini on 778 päeva ehk 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Eeltoodud ajavahemikest on põhjendatud maha arvata aeg 16.02.2010 ja 19.05.2010 maksuotsuste koostamisest kuni viimaste kehtetuks tunnistamiseni 02.08.2010 (16.02.2010 – 02.08.2010 = 167 päeva) ja 20.10.2010 (19.05.2010 – 20.10.2010 = 154 päeva) ning lisaks aeg maksumenetlust läbi viinud ametniku lahkumisest kuni uue revidendi määramiseni. Elmira Škodenko lahkus maksuhalduri teenistusest 27.05.2011 a ja uus revident Inga Mihhailova võttis teenistusülesandena kaebaja kontrollimenetlused üle septembris 2011 (ajavahemik 97 päeva).
2. Seega tuleb kaebaja kontrollimenetluse kestuseks 03.12.2009 korraldusest kuni 27.03.2012 kontrollakti väljastamiseni lugeda 577 päeva (841 päeva -167 päeva - 97 päeva), mis on 1 aasta 7 kuud ning 04.02.2010 korraldusest kuni 27.03.2012 kontrollakti väljastamisena lugeda 527 päeva (778 päeva - 154 päeva - 97 päeva = 527 päeva), mis on 1 aasta 5 kuud. Järelikult on kontrolli kaebaja suhtes läbi viidud oluliselt vähem kui Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-3-08 märgitud 2 aastat ja 10 kuud. Arvestades, et kaebajale on kontrollimenetluse tulemusena koostatud kontrollakt, siis suure tõenäosusega kontrollimenetluse raames enam täiendavaid menetlustoiminguid, mis võiksid kaebajale potentsiaalselt koormavaks osutuda, ei tehta.
3. Vastustaja leiab, et üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise ajalised raamid on seotud reeglina maksu määramise aegumistähtajaga. Lühema kontrolliaja rakendamine on õigustatud olukorras, kus aegumistähtaja möödumiseni kestev kontrollimenetlus oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. PMTK ei ole kaebajat menetluse kestel ebamõistlikult koormanud. Isegi kui kohus ei nõustu vastustaja käsitlusega üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise lubatavast maksimaalsest kestusest, siis ei ole vaidlusalune kontrollimenetlus ilmselgelt niivõrd pikk, et õigustaks selle õigusvastaseks tunnistamist. Maksumenetluse kergekäeline lõpetamine ei oleks kooskõlas kaaluka avaliku huviga, mille kohaselt avalikkus ootab, et makse arvestatakse ja tasutakse seaduses kehtestatud määrades. PMTK palub jätta esitatud kaebus rahuldamata. 6 KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kaebuse esitaja käesolevas menetluses kantud menetluskulud tuleb vastustajalt välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.
5. PMTK alustas 03.12.2009 korraldusega käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi oktoober 2009 osas ja 04.02.2010 korraldusega maksustamisperioodi detsember 2009 osas. PMTK jõudis 2009 oktoobrikuu käibemaksu kontrollimenetluses maksuotsuseni 16.02.2010 ja 2009 detsembrikuu käibemaksu kontrollimenetluses maksuotsuseni 19.05.
6. Samas PMTK 02.08.2010 otsusega tühistati 16.02.2010 maksuotsus ja PMTK 20.10.2010 otsusega tühistati 19.05.2010 maksuotsus. PMTK jätkas seejärel maksustamisperioodide oktoober 2009 ja detsember 2009 kontrolli ühise menetlusena. PMTK väljastas kaebajale 13.03.2012 uuesti kontrollakti nr 12.2-10223-
7. Kontrollaktis anti kaebajale eriarvamuse esitamiseks tähtaeg kuni 27.03.
8. Kaebaja esitas kontrollaktile eriarvamuse 27.03.
9. Maksuhaldur tegeleb enda kinnitusel hetkel kaebaja eriarvamuses toodud väidete analüüsimisega.
10. Vaidlust ei ole selles, et õigusaktid ei sätesta üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisele konkreetset tähtaega. Seetõttu võib iseenesest nõustuda vastustajaga selles, et tähtaeg, mida vastustaja otsesõnu

-st tulenevalt järgima peab, on maksusumma määramise aegumise tähtaeg (

§ 98

). Samas ei saa nõustuda vastustajaga selles, et üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine iseenesest ei ole isikule koormav ning et seda oleks võimalik teostada vajadusel ka kuni 6 aasta vältel (

§ 98

). Kohus leiab, et ka väheintensiivsete menetlustoimingute puhul on nii revisjon kui üksikjuhtumi kontroll maksukohustuslase jaoks kahtlemata koormavad, kuna kogu kontrolliperioodi jooksul esineb ebaselgus selles, kas isikule määratakse makse juurde ja kui palju (millest tulenevalt võivad olla tõsiselt häiritud maksukohustuslase majanduslikud otsustused – kas ja kui palju teha täiendavaid investeeringud, kas ja kui palju jaotada kasumit jne), lisaks valmidust pidevalt maksuhalduri päringutele vastata ja vajalikke dokumente esitada. Kahtlemata on maksuhalduril kohustus lähtuda uurimispõhimõttest (

§ 11

) ja viia kontroll läbi põhjalikult (

§ 10lg 2, § 12; § 59 lg 1; § 61; § 62; lisaks HMS § 6).

Samas peab kontroll olema ka ajaliselt nii lühike kui võimalik, et see koormaks maksukohustuslast võimalikult vähe. Mida pikemaajalisem on kontroll, seda suuremaks kujuneb maksu määramise korral ka maksukohustuslase poolt tasutav intressisumma. 33. Maksumenetlusele läbiviimise pikkust reguleerivad üldisemalt siiski mitmed õigusnormid.

§ 10

lg 3 kohaselt on maksuhaldur kohustatud viima maksumenetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

§ 45kohaselt kohaldatakse maksumenetlusele ka HMS sätteid.

HMS § 4 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 3 lg 2 järgi peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Ka põhiseaduse §-st 14 tulenev hea halduse põhimõte sunnib haldusorganit tegema kõik endast võimaliku, et isiku suhtes toimuv haldusmenetlus oleks isikut võimalikult vähe koormav.

1. Mõistlik aeg kontrolli läbiviimiseks sõltub kontrolliobjekti ulatusest ja kontrollis teostatavate toimingute arvust ning iseloomust. Kui maksuhaldur teeb vaid vajalikke toiminguid, jätmata kontrolli sisse põhjendamatuid perioode, kus ei toimu mitte midagi või kui toimingute tegemine on väheintensiivne, ei ole kohtu hinnangul 2-aastane revisjoni kestvus ebamõistlik. Samas kui 7 kontrolliobjekt ei ole erakordselt keerukas ja kontroll tõendimahukas, tuleb 2-aastast perioodi pidada ebamõistlikult pikaks nii revisjoni kui ka üksikjuhtumi kontrolli puhul.
2. Selles osas tuleb nõustuda ka kaebaja käsitlusega, mille kohaselt peaks KMS §-s 34 sätestatud maksimaalselt 90-päevane tähtaeg tagastusnõude kontrollimiseks olema proportsioonis üksikjuhtumi kontrolli läbiviimiseks lubatava maksimaalse ajaga. Tagastusnõude täitmise menetlus ja üksikjuhtumi kontrolli läbiviimise menetlused ei ole samamahulised ja seetõttu ei saa analoogia korras KMS §-ga 34 üksikjuhtumi kontrollile sellist tähtaega otse kohaldada, kuna see ei tagaks põhjalikku ja uurimispõhimõttega kooskõlas oleva maksumenetlust. Kui tagastusnõude taotluse rahuldamatajätmist ei ole võimalik 90 päevaga põhjendada, tuleb nõue rahuldada ja alustada vajadusel sama asja kohta üksikjuhtumi kontrolli. Samas oleks maksuhalduril väga raske põhjendada, miks peaks üksikjuhtumi kontrolliks vajaminevat aega arvestama aastates ja mitte kuudes. Kohtu hinnangul tuleks efektiivne keskmine maksumenetlus viia läbi hinnanguliselt ühe aastaga ja seda nii üksikjuhtumi kontrolli kui revisjoni vormis. Pikemat tähtaega võivad õigustada vaid maksukohustuslase enda koostöö soovi puudumine või erandlikult tõendimahukas menetlus. Kindlasti ei oleks proportsionaalne olukord, kus tagastusnõude täitmine tuleb lahendada 90 päeva, kuid samas asjas üksikjuhtumi kontroll kuni 6 aasta jooksul.
3. Revidendi vahetus ja sellest tulenev 97 päevane seisak vaidlusaluses kontrollimenetluses ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, millega vastustaja saaks õigustada kontrolli tähtaja pikendamist. Vastustajal on kohustus tagada sujuv ja efektiivne maksumenetlus. Revidendi vahetumine ei saa muutuda maksukohustuslasele koormavaks ja maksukohustuslasel on õigus nõuda, et maksuhaldur korraldab oma töö selliselt, et kontrollitoimik antakse uuele revidendile menetleda juba eelmise revidendi teenistusoleku lõpus või vähemalt vahetult peale seda. Kohus leiab, et olukord, kus teenistuja lahkub ametist ilma 1-kuulise etteteatamisajata on harvaesinev ja vastustaja ei ole seda käesolevas menetluses ka väitnud.
4. Kohus leiab ka, et kuna mõlemad kontrollides antud maksuotsused on maksuhalduri enda poolt tühistatud, siis ei ole põhjust kontrollide kogupikkusest arvata välja kohtumenetluse aega. Kui maksuhaldur andis välja põhjendamatud maksuotsused, sai nende põhjendamatusest ise hiljem aru ja tühistas need ning jätkas hiljem menetlust uue maksuotsuse andmise vajaduse väljaselgitamiseks, siis on maksukohustuslase jaoks tegemist ikkagi sama menetluse jätkumisega. Asjaolu, et vahepeal on antud täiendavaid korraldusi menetluse jätkamiseks, ei mõjuta seejuures kontrolli kogupikkust. Valdav enamus Läti maksuhaldurilt saadud infost on aga laekunud 2010 aasta lõpus, mistõttu nende laekumise ootamisega ei ole samuti võimalik menetluse kestust õigustada. Samas on kontrollis palju teabenõudeid kolmandatele isikutele tehtud alles 2011 aasta lõpus, kui kontrollide algusest oli möödunud juba ca 2 aastat, ja ei nähtu objektiivseid asjaolusid, miks neid ei oleks saanud varem teha.
5. Seega kestab 03.12.2009 korraldusega algatatud kontroll käesolevaks hetkeks juba 2 aastat ning 4,5 kuud ja 04.02.2010 korraldusega algatatud kontroll kestnud 2 aastat ning 2,5 kuud. Asjaolu, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-3-08 tehtud lahendis võtnud seisukoha 2 aastat ja 10 kuud kestnud revisjoni ebamõistliku pikkuse kohta, ei välista järeldust, et üksikjuhtumi kontrollid, mis on kestnud vastavalt 2 a 4,5 kuud ja 2 a 2,5 kuud ning mis ei ole millegi poolest erakordselt tõendimahukad, on kestnud ebamõistlikult kaua.

§ 10

lg 3 kohustab maksuhaldurit viima menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Kummastki menetlusest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud neid juhtumeid menetlema üle 2 aasta. Seega on maksuhaldur rikkunud

§ 10lg 3 ja HMS § 4 lg 1.

Tõendatud ei ole see, et kaebaja ise oleks teinud menetluste läbiviimiseks takistusi või põhjustanud oma käitumisega menetluste venimist. Kohus on 8 seisukohal, et vastustaja ei ole piisavalt panustanud eesmärgipärase ja efektiivse maksumenetluse läbiviimisse ja suhtunud menetluse ajalisse kulgu kergemeelselt.

1. Arvestades aga, et kaebajale on kontrollimenetluse tulemusena juba koostatud 13.03.2012 kontrollakt ja kaebaja on sellele 27.03.2012 esitanud ka eriarvamuse, leiab kohus, et vastustajal on efektiivse tegutsemise korral veel põhimõtteliselt võimalik anda asjas maksuotsus. Kohus leiab, et vastustajale ettekirjutuse tegemine kontrolli viivitamatuks lõpetamiseks ja seejuures maksuotsuse tegemise keelamine ei oleks omakorda proportsionaalne ega kooskõlas avaliku huviga maksude laekumiseks. Kui aga resolutsioonis märgitud tähtajaks seaduslikku ja põhjendatud maksuotsust koostada ei suudeta või ei peeta seda vajalikuks, tuleb kontroll lõpetada haldusaktiga ilma maksu määramata. Käesoleva haldusasja kasu kaebaja jaoks oleks aga see, et kaebajal on tulevikus võimalik soovi korral esitada õigusvastasest viivitusest üksikjuhtumiste kontrollide läbiviimisel tekkinud kahju hüvitamise nõue maksuhalduri vastu halduskohtusse.
2. Kaebuse esitaja palub MTA välja mõista menetluskulud summas 2321,65 eurot. Kaebaja on käesoleva kohtumenetlusega kandnud järgmiseid kulutusi: riigilõiv summas 15,97 eurot ja õigusabikulud summas 2305,68 (ilma käibemaksuta). Kuna kaebajal on käibemaksuseaduse kohaselt õigus arvel näidatud sisendkäibemaks tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata, taotleb kaebaja vastustajalt õigusabi arvest käibemaksuta osa väljamõistmist. Vastustaja on seisukohal, et kantud õigusabikulud ei kuulu kaebuse rahuldamise korral osaliselt väljamõistmisele. Kaebaja taotleb, et vastustajalt mõistetaks menetluskuludena välja muu hulgas kantud kulud esindaja e-kirja vahetuse eest kuupäevadel 10.12.2011 ja 16.12.2011 maksumenetlust läbi viiva revidendiga summas 147,80 eurot (29,56 eurot + 118,24 eurot = 147,80). Lisaks palub kaebaja kohtul vastustajalt välja mõista kantud õigusabikulud seoses kaebaja esindaja osalemisega pooltevahelistel kompromissiläbirääkimistel summas 472,96 eurot (59,12 eurot + 29,56 eurot + 354,72 eurot + 29,56 eurot = 472,96 eurot). Kaebaja e-kirjavahetus revident I. Mihhailovaga menetluse hetkeolukorra kohta puudutab ilmselgelt kaebaja suhtes pooleliolevat kontrollimenetlust, mille kestust halduskohtus vaidlustatakse. Vastustaja hinnangul tuleb menetluskulude väljamõistmisel rangelt eristada esindajakulusid isiku õiguste kaitseks halduskohtumenetluses ja esindaja kulusid, mis seonduvad kohtumenetluse ajal paralleelselt edasi kulgeva haldusmenetlusega. Halduskohtumenetluses isiku õiguste kaitse eesmärgil tekkinud kulud on välja mõistetavad, kuid haldusmenetluse kulude väljamõistmine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Riigikohtu halduskolleegium on lahendi nr 3-3-1-20-11 punktis 18 toonitanud, et halduskohus saab välja mõista üksnes halduskohtumenetluses kantud kulusid. Haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmine ei ole halduskohtu pädevuses. Samas on kaebajal õigus nõuda ka kohtumenetluse käigus kompromissiläbirääkimistega tekkinud õigusabikulude hüvitamist. Kohus soodustab võimalusel alati pooltevahelise kohtuvälise kokkuleppe saamist ja praktika, mille kohaselt kompromissiläbirääkimistel kantud õigusabikulusid välja ei mõistetaks, pärsiks poolte huvi kohtuvälise kokkuleppeni jõudmiseks pingutusi teha. Seega kuuluvad kaebaja menetluskulud vähendamisele vähemalt summas 147,80 eurot ja kaebaja kasuks on võimalik menetluskuludena välja mõista 2 321,65 eurot – 147,80 eurot = 2173,85 eurot. Kadriann Ikkonen kohtunik 9