) § 7 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et isiku töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule; arvelolekut ei lõpetata, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuva põhjuse tõttu. Tööotsimiskava kohaselt pidi E.S. töötukassasse vastuvõtule pöörduma 5.10.2011.a. E.S. teatas 5.10.2011.a., et tal pole võimalik õigel kuupäeval vastuvõtule tulla ning talle määrati uus vastuvõtuaeg 11.10. 2011.a., kuid E.S. määratud ajal vastuvõtule ei tulnud ega ole teatanud pöördumata jätmise põhjust. Kuna isikul puudus pöördumata jätmiseks mõjuv põhjus ja tema viimasest pöördumisest on möödas üle 30 päeva, tuleb tema töötuna arvelolek lõpetada alates 7.10.2011.a. 13.10.2011.a. otsusega nr 111033112 lõpetas Eesti Töötukassa töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 13 lg 1 p 1 alusel E.S.le töötuskindlustushüvitise maksmise põhjusel, et 12.10.2011.a. otsusega nr TA11-0155905 lõpetati E.S. töötuna arvelolek 7.10.2011.a.
lg 1 p 1 alusel seoses vähemalt korra 30 päeva jooksul Eesti Töötukassa osakonda mitteilmumisega, mistõttu tuleb talle hüvitise maksmine lõpetada enne hüvitise määramise otsuses näidatud perioodi lõppemist. TKS § 13 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse
Hüvitise maksmine lõpetatakse isiku töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates. 28.11.2011.a. vaideotsusega nr 168 jättis Eesti Töötukassa E.S. vaide rahuldamata. Vaide esitaja käis töötukassas vastuvõtul 7.09.2011.a. ning samal kuupäeval määrati talle järgmise vastuvõtule tulemise ajaks 5.10.2011.a. Isik vastuvõtule ei ilmunud, vaid saatis 6.10.2011.a. töötukassale e-kirja(tl 67 pöördel), milles selgitas, et ajas vastuvõtule tulemise kuupäeva segi. Konsultant palus E.S.l kohe 6.10.2011.a. vastuvõtule tulla, kuid viimane ei ilmunud. Konsultant määras vaide esitajale e-kirjaga veel kord uue vastuvõtule tulemise aja 11.10.2011.a., ent E.S. e-kirjale ei vastanud ega ilmunud vastuvõtule, mistõttu lõpetati tema töötuna arvelolek 7.10.2011.a. seoses töötukassasse vastuvõtule tulemata jätmisega vähemalt kord 30 päeva jooksul. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 42 lg 1 ja 2 kohaselt on isik haldusorgani kutse peale kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta. Kui isikul pole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile, kes otsustab põhjuse mõjuvuse üle. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid määratud ajal ilmumist. Mõjuva põhjusega pole tegemist, kui pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Töötuna arvelolekuga kaasnevad õigused on isikul vaid juhul, kui ta täidab töötule seaduses pandud kohustusi. Vastavalt
§-le 31 lg 1 p 2 on töötu kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule. Kui ta seda ei tee, pole töötukassal võimalik kontrollida, kas isik täidab töötuna arvelolekuga kaasnevat tööotsimise nõuet. Kui isik ei saa määratud ajal vastuvõtule tulla, peab ta sellest kohe teatama töötukassale(
lg 1) ning üksnes juhul, kui pöördumata jätmiseks on mõjuv põhjus, töötuna arvelolekut ei lõpetata. Mõjuvat põhjust peab isik töötukassale tõendama ning töötukassal on õigus hinnata, kas töötu poolt esitatud pöördumata jätmise põhjus lugeda mõjuvaks või mitte. Vaide esitaja selgitab, et kaotas oma rahakoti koos isikut tõendavate dokumentidega ja leidis, et ilma nendeta poleks olnud mõtet töötukassasse tulla; majandusliku raskuse tõttu ei saanud ta töötukassasse helistada ning puudus interneti kasutamise võimalus. Isikut tõendavate dokumentide kaotamist või interneti puudumist ei saa lugeda määratud ajal mitteilmumisel mõjuvaks põhjuseks. Kui töötul on isikut tõendavad dokumendid kadunud, on võimalik tema isikusamasus tuvastada ka töötukassale isiku kohta teadaolevate andmete põhjal. Kui isikusamasust pole sellisel viisil võimalik tuvastada, määratakse isikule uus vastuvõtule tulemise aeg lähtuvalt sellest, millal isik uue isikut tõendava dokumendi saab. Töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed sätted ega anna töötukassale võimalust
lg 1 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. E.S. vaides toodud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks töötukassasse vastuvõtule tulemata jätmisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsused tühistada ning hüvitada talle tekitatud varaline kahju ja 5000 eurot mittevaralist kahju. Kaebaja kaotas määratud vastuvõtu kuupäeva 5.10.2011.a. eel ära oma rahakoti koos isikut tõendavate dokumentidega(ID kaart ja juhiluba), mistõttu pidas töötukassasse pöördumist mõttetuks. Selline kogemus oli kaebajal olnud Sampo Panga telleriga, kes keeldus teda fotoga endise töötõendi ja sünnitunnistuse alusel teenindamast, andmata isegi infot konto seisu kohta. Kaebaja lootis, et tema rahakott pole varastatud ega pidanud vajalikuks teha selle kohta avaldust politseile. Ligi 1,5 kuud hiljem selgus, et rahakott oli jäänud 8 km kaugusel asuvasse kauplusse. Kuna kadunud oli rahakott koos rahaga, siis polnud võimalik juurde osta ka telefoni kõneaega, et helistada töötukassasse. Samuti puudus püsiv internetiühendus, kasutada oli võimalik vaid kord nädalas külaraamatukogu internetipunkti. Seetõttu jõudis info töötukassa konsultandilt kaebajani hilinemisega. Kaebajal polnud raha puudumisel võimalik sõita elukohast Laitses ca 40 km kaugusele Tallinnasse, kus asub lähim töötukassa büroo. Lisaks sellele esineb kaebajal aeg-ajalt tervisehäireid, mille ajal on reisimine vastunäidustatud. Kaebaja tutvusringkond ko2 dukülas on kitsas ning lähimad naabrid olid sõitnud kodust pikemaks ajaks ära, mistõttu polnud võimalik laenata raha ega sidevahendeid. Töötukassa konsultant oli kaebajale eelmise töötukassas arveloleku ajal aastail 2009 - 2010 ise helistanud, kui viimane polnud ühendust võtnud. Nüüd konsultant ise kontakti ei otsinud. Eeldus, et kõigil klientidel on püsiv interneti kasutamise võimalus, pole pädev. Töötukassa peab kompenseerima rahasummad, mille ta kandis kaebaja kontole Nordea Pangas, kust kaebaja laenuvõlgnevuse tõttu ei saanud seda kasutada. Kaebaja oli korduvalt oma töötukassa konsultandile edastanud soovi kanda hüvitis kaebaja kontole Sampo Pangas, millega konsultant ka nõustus, kuid millele töötukassa tegelikult ei reageerinud ja jätkas raha kandmist mitmel kuul Nordea Panga kontole. Kaebaja ei saanud oma ainsat sissetulekut - töötuskindlustushüvitist - toimetulekuks kasutada. Kolmandatele isikutele tekkinud võlgade ja sotsiaalse staatuse olulise halvenemise tõttu soovib kaebaja töötukassalt moraalset hüvitist 5000 euro ulatuses. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsustes ja vaideotsuses toodule järgmised põhjendused.
p 3 järgi on töötu isik, kes ei tööta, on töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd.
lg 1 p 4 kohaselt on töötu kohustatud otsima tööd iseseisvalt ja teavitama töötukassat tööotsimise protsessist. Kui isik ei pöördu 30 päeva järjest töötukassasse vastuvõtule, pole vastustajal võimalik kontrollida, kas ta täidab töötuna arvelolekuga kaasnevat tööotsimise nõuet. Need kohustused olid kaebajale teada. Kaebaja töötuna arvelevõtmise otsuse p-des 2.1 ja 2.2 on märgitud, et töötu peab tulema talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule ning et töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul vastuvõtule ei tule; otsuse p 2.3 kohaselt on töötu kohustatud viivitamatult teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõppemise. Kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, teeb vastustaja
juhul, kui isik ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu. Vastuvõtule tulemise aeg lepitakse kokku konsultandi ja töötu vahel ning märgitakse isiku registritoimikus olevale pöördumiste lehele, mida kinnitavad konsultant ja töötu oma allkirjaga. Kuigi
ei sätesta, mida saab lugeda vastuvõtule pöördumata jätmisel mõjuvaks põhjuseks. Kaebaja väited rahakoti ja isikut tõendavate dokumentide kaotamise ning tervisehäirete kohta on paljasõnalised. Kaebaja ei maininud oma 6.10.2011.a. ja 13.10.2011.a. e-kirjades kordagi rahakoti ja dokumentide kaotamist, kuigi kaebusest nähtuvalt oli see talle teada juba enne 5.10.2011.a. Seega oleks olnud kohane teavitada ka vastustajat ja uurida, kuidas see mõjutab tema töötukassasse vastuvõtule tulemist või kuidas mõjutab vastuvõtule tulemata jätmine tema töötuna arvelolekut ja töötuskindlustushüvitise saamist. Töötukassas tegeleb töötuga igal vastuvõtul kindel konsultant, kellega kaebaja on ka varem kokku puutunud. Seega on töötu isikusamasust võimalik tuvastada ka muude andmete, dokumentide või isikule teadaoleva töötu kliendikaardi numbri alusel. Kui töötu isikusamasust pole mingil põhjusel võimalik kohapeal tuvastada, määratakse talle uus vastuvõtule tulemise aeg ja töötuna arvelolekut kohe ei lõpetata. Kaebaja on ise vastustajale andnud oma meiliaadressi ja märkinud 10.08.2011.a. töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusel, et soovib hüvitise määramise otsust saada e-posti teel, seega võib eeldada, et tal on võimalik haldusorganiga ka e-kirja teel suhelda. Vastustajal puudub
i järgi kohustus töötule helistada, vastustaja on korduvalt andnud kaebajale võimaluse ilmuda töötukassasse ja enda ilmumata jätmise mõjuvat põhjust tõendada. Kaebaja pöördus töötukassasse 3 alles 18.11.2011.a., kui ta võttis ennast uuesti töötuna arvele, kuid pole praeguse ajani tõendanud oktoobris pöördumata jätmisel mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuvat põhjust ei tuvastatud ka vaidemenetluse käigus. Praeguseks ajaks on kaebaja töötuna arvelolek lõpetatud seoses tööle asumisega. Kaebusele lisatud Nordea pangakonto väljavõtte kohaselt on kaebaja kontolt 10.10.2011.a. aadressil Endla 45 Tallinn välja võetud sularaha 85 eurot(tl 26). Nimetatud aadressil asub Nordea sularahaautomaat. Seega väited, et kaebajal polnud võimalik rahapuudusel töötukassasse helistada või Tallinnasse sõita, on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti seab see kahtluse alla väite rahakoti ja dokumentide kaotamise kohta. Lisaks võib sularaha väljavõtmisest järeldada, et kaebaja viibis 10.10.2011.a. Tallinnas, kuid töötukassasse ei pöördunud. Kaebaja palub talle määrata hüvitis mittevaralise kahju eest 5000 eurot, kuna vastustaja kandis töötuskindlustushüvitise kaebaja Nordea Panga kontole. Riigivastutuse seaduse(RVS) § 2 lg 1 alusel võib isik avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuses toodud asjaoludel on kahju hüvitamise nõue põhjendamata, kuna kaebaja pole väidetavalt tekkinud kahju olemasolu ja selle suurust tõendatud. Kaebusest ei selgu, milles seisneb vastustaja poolt kaebajale tekitatud kahju. Samuti puudub väidetavalt tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos ning kaebuses toodud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Arusaamatuks jääb ka taotletava kahjunõude suuruse kujunemine. Kaebaja on 10.08.2011.a. töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldusel märkinud Nordea Panga konto numbri. Vastustaja maksis kaebajale määratud töötuskindlustushüvitise avaldusel märgitud kaebaja kontole. Kaebaja on avaldanud soovi kanda töötuskindlustushüvitis tema Sampo Panga kontole. Konsultant muutis kaebaja taotluse alusel konto numbri tööturuteenuste ja -toetuste infosüsteemis, kuid jättis ekslikult hüvitiste ja toetuste osakonda sellest teavitamata. Hüvitiste ja toetuste osakond oleks vastava muudatuse pidanud tegema töötuskindlustuse infosüsteemis, kus menetletakse töötuskindlustushüvitisi. Kuigi hüvitis kanti kaebaja Nordea Panga, mitte Sampo Panga kontole, kanti see siiski kaebaja kontole, mistõttu tal ei saanud sellest tekkida varalist ega mittevaralist kahju. Laekunud hüvitise arvelt täideti kaebaja kohustus panga ees. Asjaolu, et hüvitise saajal on kohustused kolmandate isikute ees, ei mõjuta hüvitise maksmist. Samamoodi ei saa vastustaja mõjutada väljamakstud hüvitise käsutamist. Vastustaja hinnangul ei saa sellist eksimust lugeda haldusorgani süüliseks õigusvastaseks tegevuseks, mis toob endaga kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Vastustaja on kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitist maksnud vastavalt TKS §-le 10 igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu
§-le 7 lg 1 p 1 teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, v.a. juhul, kui tal on selleks mõjuv põhjus. TKS § 13 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine, kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpetatakse
Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsused õigusvastased sellepärast, et ei arvestatud, et kaebajal oli vastuvõtule mittetulemiseks mõjuv põhjus – ta kaotas enne vastuvõtuks määratud kuupäeva ära rahakoti koos isikut tõendavate dokumentidega ja rahaga; rahapuudusel polnud tal võimalik sõita elukohast 40 km kaugusel asuvasse Tallinnasse, kus asub lähim töötukassa büroo, ning telefoni ja internetiühenduse puudumise tõttu polnud võimalik töötukassale enda ilmumise võimatusest teatada. Kohus ei pea kaebaja põhjendust usaldusväärseks. Sellise versiooni esitas kaebaja esmakordselt alles 18.11.2011.a. vaides. 6.10.2011.a. e-kirjas töötukassale teatas kaebaja, et "Kahjuks läks kuupäev sassi 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.