KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-11-26968 Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2012. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja

) § 423 lg. 1 p. 7 alusel läbi vaatamata.

§ 204lg.

1 kohaselt kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.

§ 201lg.

1 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi,

1. lõike järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg. 1 kohaselt füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TsÜS § 7 lg. 2 sätestab, et õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kostjana märgitud isik Lidia Siir on surnud
2. oktoobril
3. a., seega puudub tal tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ning ta ei saa olla menetlusosaliseks. Menetlusõigusjärglus oleks võimalik

§ 209lg.

1 alusel, kuivõrd hagiavaldus on menetlusse võetud. Kuid hageja ei ole avaldanud kohtule, kas ta asub välja selgitama kostja õigusjärglast või mitte. Seega ei ole kohtule teada uue kavandatava kostja isik.

§ 423lg.

1 p. 7 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Määruskaebus Hageja sai maakohtu määruse kätte 2. veebruaril 2012. a. ja esitas 23. veebruaril 2012. a. kohtule avalduse, milles palus lugeda see esitatuks tähtaegselt, tunnistada maakohtu 2

§ 353lõikest 1 tulenevalt peatus menetlus alates 17.

oktoobrist 2011. a. Kohus tegi menetluse peatumise ajal kaks toimingut - kohustas hagejat kohtu määratud ajaks esitama infot edasise tegevuse kohta õigusjärglase väljaselgitamisel ja jättis hagi läbi vaatamata.

§ 358lg. 2 järgi on menetluse peatumise või peatamise ajal tehtud menetlustoimingud tühised. Ts

ÜS § 84 lg. 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei saanud hageja jaoks olla õiguslikku negatiivset tagajärge kohtu korralduse täitmata jätmisel, sest see toiming on tühine. Samuti ei ole õiguslikku tagajärge vaidlustatud määrusel, millel on kaks tähendust – kulgema ei ole hakanud määruskaebuse või menetluse taastamise avalduse esitamise tähtaeg ja menetlus ei ole lõppenud hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ning on peatunud. Menetluse edasine käik Maakohus luges 29. veebruari 2012. a. määrusega hageja avalduse määruskaebuseks, võttis selle menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

§ 663lg.

5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et maakohus on määruskaebuse

1. jaanuari
2. a. määruse peale, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata, ebaõigesti menetlusse võtnud ja määruskaebus tuleb seega jätta läbi vaatamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti lugenud hageja
3. veebruaril
4. a. kohtule esitatud avalduse määruskaebuseks, kuna

§ 427

järgi saab maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse ning esitatud avalduse eesmärgiks on vaidlusaluse määruse tühistamine. Määruskaebuse esitamise korral kontrollib maakohus

§ 663lg.

1 kohaselt muuhulgas, kas määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades. Hageja ei ole määruskaebuse esitamisel järgitud

§ 661

lõikes 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega.

§ 661lg.

2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidlusaluse juhu kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. Toimikust nähtuvalt kinnitas hageja volitatud esindaja maakohtu 20. jaanuari 2012. a. määruse kättesaamist 2. veebruaril 2012. a.

§ 62lg.

2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega saabus määruskaebuse esitamise tähtaeg 17. veebruaril 2012. a. kell 24.00. Hageja määruskaebus saabus maakohtusse 23. veebruaril 2012. a., seega pärast seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

§ 663lg.

1 lause 3 ja § 637 lg. 1 p. 2 koosmõjust tulenevalt oleks maakohus pidanud keelduma pärast tähtaega esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest, ei teinud seda aga.

§ 664lg.

1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus m. h. menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Eespooltoodud 3

§ 67

võimaldab kohtul seaduses sätestatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel ennistada, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje, ei saa hageja määruskaebuses esitatud avaldust - lugeda avaldus esitatuks tähtaegselt – lugeda menetlustähtaja ennistamise avalduseks. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingisid määruskaebuse hilinenult esitamise ning mis annaksid alust käsitleda esitatud taotlust menetlustähtaja ennistamise avaldusena. Hageja ei ole oma taotlust millegagi põhjendanud. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 4