ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Vaidlus puudub selles, et M viibib viimasel kahel aastal võrdse aja nii ema kui isa juures. Seda kinnitasid mõlemad vanemad 11.10.2011 toimunud kohtuistungil. Vaatamata sellele, et laps on poole ajast isa juures maksab kostja igakuiselt elatist, kandes aasta alguses 191,73 eurot ning alates k.a. juunikuust 192 eurot DV´i pangakontole. Varasemalt on kostja kandnud kuni juulikuuni 2010 5 000 krooni ning sealt edasi aasta lõpuni 3 000 krooni. Kostja on tasunud lapse treeningute eest Judokoolis igakuiselt 25 eurot. Selles osas vaidlus puudub. Lisaks on laps koos isaga teinud käesoleval aastal kaks välisreis, mille kulud on kandnud kostja. Kostja on esitanud kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta annab M iga päev taskuraha 1,50 eurot. Kuna lapse igapäevased kulud, sh kulud toidule, raamatutele, transpordile, taskuraha jm kannavad vanemad võrdses ulatuses, tulenevalt sellest, kumma vanema juures laps viibib, siis vajalikud kulud lapse riietele, tervishoiule, telefoniteenusele, mida kannab DV ei ületa kindlasti 384 eurot kuus, kui arvestada, et mõlema vanema kanda jääb 192 eurot. Hageja on arvestanud nimetatud kuludeks 46,41 eurot kuus. Eluasemelaenu ei saa pidada lapse vajalikuks kuluks, seda võiks arvestada vanema varalise seisu hindamisel. Samas kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülalpidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna, millele on viidanud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11. Kohus leiab ka, et hageja poolt esitatud M kulutused lasteüritustele (sünnipäevad) ja muudele lõbustustele (kino, teater, loomaaed) aastas 5 200 eurot ehk 433 eurot kuus on ülemäära suured ning sellises määras kindlasti põhjendamatud. Kohus asub seisukohale, et kostja annab piisavalt alates 2008 aastast ülalpidamist oma alaealisele lapsele ning seda, arvestamata asjaolu, et laps viibib mõlema vanema juures võrdse aja ning ajal, mil laps viibib kostja juures kannab kostja ka lapsega seonduvad kulud. Hageja ei ole viidanud asjaolule, et kostja oleks ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on 2 regulaarselt iga kuu 1-7 kuupäevani teinud raha ülekande DV´i pangakontole. Seega ei ole alust eeldada kostja poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumist ka tulevikus. Kuna kohus leidis, et kostja poolt hagejale alates 2008.a. igakuiselt makstav elatis 192 eurot (3 000 krooni) on piisav, siis ei ole põhjendatud ka hageja kahju nõue summa 1 588,33 eurot. Kostja viide asjaolule, et hageja ei ole maksnud kahju nõudelt riigilõivu, on põhjendamata. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 ei pea pooled tasuma riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamiseks. Kohus leiab, et perekonnaseaduse § 108 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju nõude puhul on sisuliselt tegemist saamata jäänud elatisega, mistõttu nimetatud nõude esitamisel ei ole kohustust hagejal maksta riigilõivu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.