) § 131 lg 1 ja § 180 alusel, kuna Tallinna Laevatehas OÜ ei ole maksnud talle
lg-s 1 nõutud töötasu, ning anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks oleva asjaolu kohta. A. A selgitas 06.01.2011 kirjas, et kuna tema varasem taotlus võeti menetlusse 2008. aastal, siis
Tulenevalt 3-11-440
lg-st 1 ja töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg-st 6 ei ole lubatud kokku leppida madalamas kui
Tööandja on tasunud talle
lg-s 1 sätestatud töötasu ja aja eest, mil ta viibis puhkusel, arvestanud töötasu lähtuvalt faktiliselt töötatud päevadest, arvestades
Ta kasutas
lg 1 ja
alusel.
lg-te 1 ja 2 alusel on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ja seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.
ei anna palgakriteeriumi täitmise hindamise osas PPA-le kaalutlusõiguse rakendamise võimalust ja nõude täitmata jätmise korral tuleb keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest.
näol on tegemist eriseadusega, mistõttu TLS ega palgaseaduse sätted ei kohaldu.
ei sätesta, et välismaalane ei võiks töötada osalise tööajaga või viibida palgata puhkusel, kuid ka sel juhul on oluline täita palgakriteeriumi nõuet.
-s sätestatud palgakriteeriumi regulatsioon ja nõue, et elamisloa andmiseks töötamiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis, aitab tagada, et tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane ei jääks Eesti sotsiaalsüsteemile koormavaks ja omaks Eestis elades piisavalt rahalisi vahendeid. Eestis töötamiseks väljastatud tähtajalise elamisloa omamine ei ole põhjendatud juhul, kui välismaalane viibib tasustamata puhkusel või keeldub muul alusel töö tegemisest, kuna see ei oleks kooskõlas vastaval alusel Eestisse elama asumise eesmärgiga. Tallinna Laevatehas OÜ jättis täitmata
lg-s 1 sätestatud kohustuse maksta välismaalasele elamisloa saamise tingimuses vastavat tasu. PPA-l puuduvad tähtajalise elamisloa andmiseks usaldusväärsed tõendid, mille alusel saanuks tuvastada, kas Tallinna Laevatehas OÜ maksab A. Ale
-s sätestatud palka. PPA-l on põhjendatult alust kahelda nimetatud ettevõtte usaldusväärsuses kohustuste täitmise osas. Elamisloa pikendamisest keeldumine ei riiva oluliselt isiku põhiõigusi ja sellega ei võeta isikult võimalust taotleda tähtajalist elamisluba Eestis teisel alusel või teise tööandja juures.
lg-t 1 tuleb tõlgendada lähtudes TLS § 29 lg-st 6 nii, et välismaalasega ei ole lubatud kokku leppida madalamas töötasus.
lg 1 mõte ei ole selles, et mingil konkreetsel ajavahemikul saadud palk ei võiks olla väiksem kui tasu alammäär. Tööandja ei ole kohustatud töötajale tasu maksma, kui töötaja pole erinevatel põhjustel tööandjale tööd teinud. Väär on vastustaja seisukoht, nagu ei sätestaks
välismaalasele võimalust töötada osalise tööajaga või viibida palgata puhkusel ja et sõltumata osalise tööajaga töötamisest või palgata puhkusel viibimisest tuleb täita
-st tulenevat palgakriteeriumi nõuet. Kaebaja seisukohta kinnitab kuni 30.09.2010 kehtinud
seletuskirja p 3.2.3 palgakriteeriumi vajaduse põhjendamise kohta.
-s sätestatud välismaalaste palgakriteeriumi eesmärk on vältida Eesti tööturul odava võõrtööjõu kasutamist. Kaebaja jääb 06.01.2011 selgituse juurde ja märgib, et palgata puhkuse vajadus tekkis perekondlikel põhjustel. Tööandja tasus kaebajale
lg-s 1 sätestatud töötasu ja aja eest, mil ta viibis puhkusel, arvestati talle töötasu lähtuvalt faktiliselt töötatud päevadest.
on eriseadus, mis reguleerib välismaalaste Eestis töötamise aluseid. See, et kaebajale võimaldati
lg 1 p 9 alusel töötamiseks kui lähetatud töötajale, mistõttu kaebajal on alus Eestis viibimiseks uue elamisloa näol olemas. Kaebaja lahkus Eesti Vabariigist 21.02.2011 ja täitis ettekirjutuse vabatahtlikult. Ettekirjutus on ka õiguspärane, kuna kaebaja kaotas elamisloa pikendamata jätmise tõttu viibimisaluse. 6. Tallinna Halduskohtu 24.05.2011 otsusega rahuldati A. A kaebus, tühistati PPA 09.02.2011 otsus nr 15.3-04/45 ja 10.02.2011 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1018471837 ning PPA-lt mõisteti A. A kasuks välja menetluskulud 459,97 eurot. Põhjendused: PPA kohaldas kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise otsustamisel vääralt
lg-t 1 ja tegi seetõttu põhjendamatu järelduse kaebaja tööandja ebausaldusväärsuse kohta
mõistes.
lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et tasu, mis vastab Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisele, peab tööandja välismaalasest töötajale maksma eeldusel, et töötaja töötab kogu kontrollitava perioodi vältel täistööajaga, milleks TLS § 43 lg 1 ja 2 kohaselt on eelduslikult 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas ehk viis tööpäeva nädalas. Kui töötaja töötab kontrollitaval perioodil vähem, tuleb
Seda tõlgendust kinnitab esmalt see, et Statistikaamet avaldab andmeid Eesti keskmise palga kohta aasta keskmise brutokuupalgana, mis on statistiline näitaja kajastamaks keskmist täistööajaga töötava töötaja töötasu ühes kuus. Vastav märkus on andmete avaldamisel tehtud ka Statistikaameti veebilehel, kus märgitakse, et avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.
lg 1 eesmärk on, et tööandjad ei tooks Eestisse odavat tööjõudu töökohtadele, mida oleks võimalik täita ka kohaliku tööjõuga. Sama eesmärki kannab
§-s 177 sätestatud Eesti Töötukassa loa nõue.
lg 1 eesmärgiks ei ole iseenesest välismaalasest töötaja majandusliku toimetuleku tagamine. Vastav nõue on sätestatud
Kuna Eesti keskmisest brutokuupalgast 1,24 korda suurem töötasu tagab igal juhul toimetuleku, siis oleks
lõike mõte oleks selles, et töötaja peab igal juhul, sõltumata sellest kui palju ta tööandjale tööd teeb, saama tasu, mis ühes kuus vastab arvestuslikult Eesti keskmise brutokuupalgale korrutatuna koefitsiendiga 1,24.
lg 4 toetab käsitlust, mille kohaselt on
lg-s 1 sätestatud tasuna silmas peetud töötasu alammäära täistööajaga töötamise korral, kuna just
lg-st 4 tuleneb, et töötajale makstav tasu peab tagama tema toimetuleku sõltumata sellest, kui palju töötaja tööd teeb. Seevastu ei saa
lg-st 1 tuleneda tööandjale kohustust maksta töötajale seal kindlaksmääratud suurusega töötasu sõltumata sellest, kui palju tööd töötaja tööandjale teeb. Töösuhte põhisisuks on see, et töötaja teeb tööandja juhtimise ja kontrolli all tööd ning tööandja maksab töötajale selle eest tasu. Töösuhteid reguleerivates õigusaktides on sätestatud juhtu3
ei reguleeri töötaja ja tööandja vahelisi suhteid. Neid suhteid reguleerivad tööseadused ka juhul, kui töötaja on välismaalane. Vastustaja tõlgendusest lähtuvalt tuleks osatööajaga töötajale maksta samaväärset palka, mida sama tööd tegevale täistööajaga töötajalegi. See oleks vastuolus tööandja kohustusega kohelda töötajaid võrdselt. Samuti tuleks vastustaja tõlgendusega nõustumise korral maksta tööandjal täistööajaga töötajale, kes on viibinud terve kuu töövõimetuslehel, töötasuna ikkagi
lg 1 kohaselt arvutatud summa, kuigi tööseadusest tulenevalt ei tuleks töötajale sel kuul üldse palka maksta. Selline sekkumine töötaja ja tööandja vahelistesse suhetesse ei saa olla
Otsuse tegemisel kontrolliti kaebajale makstud töötasu
a keskmine brutokuupalk 11 336 krooni.
lg 1 sätestatud töötasu miinimummääraks, millest kaebaja puhul lähtuda tuli, oli seega 14 056,64 krooni kuus. Kontrollitava perioodi töötasu miinimummääraks kujuneb 84 339,84 krooni ja minimaalseks tasuks ühe täistööajaga töötatud tööpäeva eest 658,91 krooni. Kaebaja töötas ja tööandjal oli talle kohustus tasu maksta 98 tööpäeval ning sellest lähtudes pidi tööandja talle
lg 1 järgi maksma tasu vähemalt 64 573,18 krooni, kaebaja tegelik töötasu oli aga 77 387 krooni. Seega leidis vastustaja ekslikult, et OÜ Tallinna Laevatehas maksis kaebajale 2010. a teisel poolaastal
Kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et tööandja ei maksnud kaebajale töötasu vähemalt
lg-s 1 sätestatud miinimummääras.
§-s 180 sätestatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et isiku töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis, samuti tööandja ebausaldusväärsus. Seejuures piisab, kui pädeval haldusorganil on põhjendatult alust kahelda tööandja usaldusväärsuses, kuid haldusorganil tuleb seda kahtlust põhjendada. Välismaalasest töötajale makstava tasu suuruse osas võib selline kahtlus tekkida näiteks juhul, kui tuvastatakse asjaolud, mis viitavad sellele, et tegelikult makstav töötasu ei vasta maksuhaldurile deklareeritud summadele või et tööandja ja töötaja kokkulepped osatööaja või nn palgata puhkuste kohta on fiktiivsed ja reaalselt töötab töötaja täistööajaga, saades töötasu
lg-s 1 sätestatust vähem, sest valitud perioodidel vormistatakse töötaja palgata puhkusele ja tasu ei maksta. Ühtegi sellist asjaolu vastustaja antud juhul välja toonud ei ole. Vastustaja ei kahtle selles, et kaebaja palgata puhkusel viibis. Kohtumenetluse ajal teisel alusel tähtajalise elamisloa andmine ei võta isikult kaebeõigust ega anna alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Asjaolu, et kaebajale antakse elamisluba ühel alusel, ei välista, et teisel alusel elamisloa andmisest keeldumine rikub isiku subjektiivseid õigusi. Kuigi vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse tegemise ajal elamisloa pikendamisest keeldumise otsus kehtis, muutub lahkumisettekirjutus elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse tühistamise tõttu õigusvastaseks. Sellisel juhul ei välista halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 1 kohtuotsusega tühistatud haldusakti alusel antud järgneva haldusakti tühistamist. 4
Kuna palgata puhkusel või haiguslehel viibimise osas vastav regulatsioon puudub, tuleb lähtuda üldisest nõudest.
lg 1 eesmärgiks on välistada olukorda, kus ettevõtted üritavad palgakulude madalal hoidmiseks välismaalt sisse tuua odavat tööjõudu ning kus kohalik tööjõud asendatakse välistööjõuga, arvestamata riigi majanduslikke huve ja eesmärke liikuda teadmistepõhise majanduse poole. Eesti prioriteediks on kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate riiki lubamine ja ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka. Nimetatud välismaalase tööle võtmine näitab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik kohalikult tööturult leida. Tulenevalt palgakriteeriumi sätte sõnastusest ja eesmärgist lasub tööandjal kohustus maksta Eestis tähtajalist elamisluba töötamiseks omavale välismaalasele
-s sätestatud tasu.
ei anna haldusorganile palgakriteeriumi täitmise hindamise osas kaalutlusõiguse rakendamise võimalust. PPA pöördus palgakriteeriumi sätte tõlgendamise küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi poole. Saadud vastustest nähtub, et palgakriteeriumi lisamise eesmärk ei olnud küll välistada osalise tööajaga töötamist, kuid palgakriteeriumi miinimumnõude täitmise kohustus on ka osalise tööaja korral. Kuni 30.09.2010 kehtinud
lg 31 ja
lg 12 sätestas mõlemal juhul imperatiivselt, et tööandja on kohustatud maksma x-tasu ning lg 2 järgi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldus registreerimast või tunnistas registreerimise kehtetuks. Seega saab väita, et kui nõue palgakriteeriumi osas ei ole täidetud 100%-liselt, siis välismaalase lühiajalise töötamist ei registreerita või tunnistatakse elamisluba töötamiseks kehtetuks. Palgakriteeriumi täitmise nõude teemat on käsitletud erinevates siseriiklikes töögruppides, millest on osa võtnud ka tööandjate esindajad. 19.06.2011 kehtiv
muutmise seadus sätestab ühised eeskirjad kolmandate riikide kodanikele kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriikide territooriumile sisenemiseks ja seal viibimiseks. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/50/EÜ kohaselt peab välismaalasele makstav töötasu ulatuma vähemalt 1,5 kordse keskmise brutokuupalgani aastas, mis on liikmesriikides kindlaks määratud ja avaldatud. Erandina võib väiksemat töötasu maksta välismaalastele, kes taotlevad Euroopa Liidu (EL) sinist kaarti ISCO 1 ja 2 rühma kuuluvale kutsealale tööle asumiseks. EL sinise kaardi alljaotises nähakse ette erisus makstavale töötasule esitavatest nõuetest, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. Töötasu arvestamise aluseks võetakse brutokuupalk. Nähakse ette erisused töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest, mille kohaselt keeldutakse pikendamisest või tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on olnud EL sinise kaardi kehtivusaja jooksul kauem kui kolm järjestikust kuud töötu. Palgakriteeriumi nõude täitmise küsimuste lahendamise ja direktiivi 2009/50/EÜ ülevõtmise kohustusest tulenevate seadusemuudatuste välja töötamise töörühma kohtumise protokollist nähtuvalt leidsid töögrupi liikmed, et ka sundpuhkuse ja osalise tööaja puhul tuleb palgakriteeriumi nõuet täita kogu ulatuses. Tööandja peab ette nägema oma tööjõu vajadusi ja arvestama sellega. Veel leiti, et kui TLS seadus annab võimaluse töötada osalise tööajaga, siis peaks seda lubama ka
, seda aga tingimusel, et palgakriteeriumi nõue on täielikult täidetud. Olenemata sellest, et kaebajale võimaldati 2009. ja 2010 a palgata puhkust, tuli tööandjal täita palgakriteeriumi nõuet.
ei sätesta, et välismaalane ei võiks viibida palgata puhkusel, kuid 5
-s oma eesmärgi. Sundpuhkusele või palgata puhkusele saatmise tingib üldjuhul see, et ettevõtja ei suuda välismaalast tööga kindlustada. Tegemist võib olla planeerimisveaga või muu ettevõtlusest tuleneva põhjusega, mille puhul oleks mõistlikum välismaalasega töösuhe lõpetada. Juhul, kui ettevõte soovib välismaalase tööle kutsuda lühiajaliselt, tuleb tööandjal registreerida isiku lühiajaline töötamine Eestis ja sel juhul välismaalane viibib riigis viisa alusel, omades õigust töötada. Lühiajalise töötamise registreerimise puhul kehtib palgakriteerium perioodiks, mil lühiajaline töötamine on registreeritud.
on välismaalasete tööle võtmise regulatsioonis eriseadus ja tööandjal tuleb arvestada
-st tulenevaid erisusi. Halduskohtu viidatud TLS sätteid tuleb arvestada koosmõjus
st tulenevate piirangutega.
lg 1 tõlgendamine viisil, nagu seda tegi halduskohus, võimaldab
-s sätestatud palgakriteeriumi väärkasutamist ja palgakriteeriumi sätestamine kaotab oma eesmärgi. Tööandjatele antakse võimalus omavoliliselt korrigeerida riigi poolt ettenähtud palgakriteeriumi määra, vormistades välismaalasest töötajad fiktiivselt palgata puhkusele, kuigi tegelikkuses töötavad välismaalased täistööajaga ja neile makstakse vähem palka. Kohtu poolt leitu, et kui tööandja ja töötaja kokkulepped osatööaja või palgata puhkuste kohta on fiktiivsed ja reaalselt töötab töötaja täistööajaga, on haldusorganil võimalus keelduda elamisloa pikendamisest, ei ole mõistlik. Kirjeldatud väärkasutamise tuvastamiseks peaksid PPA ametnikud seisma iga välismaalasest töötaja kõrval ja kontrollima tema tegelikku töötatud aega.
reguleerib makstavale töötasule esitatavaid nõudeid.
lg 1 näeb ette, millal elamisluba töötamiseks taotlemisel ei kehti välismaalasele makstava töötasu suuruse nõue. Vastavalt
§-s 180 nimetatud elamisloa andmisest keeldumise alustele ja
lg-s 4 sätestatud nõudele on võimalik järeldada, et kohustus maksta välismaalasele töötasu, mis tagab tema toimetuleku Eestis, rakendub kõikidele elamisluba töötamiseks omavatele välismaalastele, sh nendele, kelle suhtes ei kehti
8. A. A palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et PPA seisukoht, mille kohaselt puudub regulatsioon palgata puhkusel või haiguslehel viibimise osas ja ebamäärane viide vajadusele lähtuda üldistest nõuetest, on väär ja puutumus vaidlusega arusaamatu. Kohtu seisukoht, et
lg 1 kohaldamisel tuleb arvesse võtta töötaja poolt tegelikult töötatud aega, on õige ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §-s 2 toodud keskmise töötasu arvestamise alustega. Kehtiv seadusandlus ei näe ette erisusi keskmise palga arvutamise alustes, sh
valguses. PPA seisukoht, et olenemata sellest, kas välismaalane töötab osalise tööajaga või viibib palgata puhkusel, peab tööandja täitma palgakriteeriumi nõuet, on vastuolus TLS § 1 lg-ga 3 ja viiks tööandja olukorda, kus tal tuleks kohelda ebavõrdselt kohalikku töötajat võrreldes välismaalasest töötajaga. Kaebaja seisukohta kinnitab ka kuni 30.09.2010 kehtinud
seletuskiri. Kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, et olukorras, kus välismaalane viibib tasustamata puhkusel või muul põhjusel ei tööta tööandja heaks, oleks loa omamine põhjendamatu. Töötajal võib esineda erinevaid objektiivseid põhjuseid, miks ta olenemata tööloa olemasolust ei saa täita tööülesandeid ja peab viibima oma kodumaal. Viited
muutmise seadusele ja direktiivile 2009/50/EÜ on asjassepuutumatud ja PPA ei viidanud neile halduskohtus. Lisaks reguleerivad need EL sinise kaardi väljastamist, so elamisluba töötamiseks, mis antakse kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal töötamiseks. Kaebaja taotles tööluba üldalustel. Direktiiv eristab sinise kaardi alusel töötamist muudest elamis- ja töölubadest.
PPA jõudis sellele järeldusele kehtivale seadusele mitte vastava käsitlusega, lähtudes tööandja usaldusväärsuse hindamisel valedest eeldustest ja jättes tähelepanuta töösuhteid reguleeriva seadusandluse. PPA leiab ekslikult, et kohtuotsuses toodud seisukoht annaks tööandjale võimaluse omavoliliselt korrigeerida riigi poolt ettenähtud palgakriteeriumi määra, vormistada töötajatele fiktiivseid tasustamata puhkusi, makstes töötajale vähem palka. Tööandja ei ole kaebaja palgakriteeriumi määra omavoliliselt korrigeerinud. Varem pole tehtud ka etteheiteid, et tööandja ja töötaja vahelistes töösuhetes oleks mingeid fiktiivseid kokkuleppeid tuvastatud. Kontrollimehhanismi väljatöötamine on riigi ülesanne ja selle rakendamine PPA üks funktsioonidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle muutmiseks või tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse normide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Nõustudes kohtuotsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Käesolev vaidlus taandub
Apellatsioonkaebuses põhjendatakse
lg 1 ebaõiget tõlgendamist halduskohtu poolt viitega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi seisukohtadele ning kuni 30.09.2010 kehtinud
lg-le 31 ja
lg-le 12 (mis sätestab analoogilise kohustuse tööandjale välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korral). Esmalt märgib ringkonnakohus, et Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi seisukohad seaduse (sh
sätete) tõlgendamisel ei ole kohtutele siduvad. Teiseks on välismaalasele makstavale töötasule esitatavate nõuete sätestamisel kasutatud nii alates 14.06.2008 kuni 30.09.2010 kehtinud
§-s 133 (lg 31) kui ka 09.12.2009 vastu võetud ja alates 01.10.2010 kehtivas
§-s 178 (lg 1 ja 2) täpselt samasugust sõnastust: „Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.“ Halduskohus järeldas põhjendatult, et
lg-s 1 sätestatud tasu tuleb mõista välismaalasest töötajale makstava tasu alammäärana täistööajaga töötamise korral. 11.
lg 1 (ja kuni 30.09.2010 kehtinud
§-s 133 lg 6 esimese lause) kohaselt määratakse elamisloas töötamiseks kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingi7
185 lg 3). Kuni 30.09.2010 kehtinud
§-s 133 lg 6 teine lause keelas välismaalasel töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud. Seega juhul, kui välismaalase suhtes soovitakse kehtestada Eestis töötamiseks üldiselt kehtivatest töö- ja puhkeaega või palga arvutamise tingimustest erinevad tingimusi, siis tuleb need tingimused kindlaks määrata töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas. Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud kohtule kaebajale väljastatud tähtajalist elamisluba töötamiseks, mille pikendamisest PPA vaidlustatud otsusega keeldus. Samas kinnitasid poolte esindajad ringkonnakohtu istungil, et kõnealuses töötamiseks antud tähtajalises elamisloas ei olnud määratud kindlaks üldiselt kehtivatest töö- ja puhkeaja või palga arvutamise tingimustest erinevad tingimusi. Seega tuli kaebajale
lg-s 1 sätestatud tasu maksmise hindamisel arvesse võtta tema poolt kontrollitaval perioodil tegelikult töötatud aega lähtudes Eestis töötajate töö- ja puhkeaega ning palga arvutamise korda reguleerivatest õigusaktidest.
lg 1 tõlgendamist vastustaja poolt soovitud viisil ei saa põhjendada üksnes vastustaja kartusega, et vastupidisel tõlgendamisel suureneb elamislubade väärkasutuse oht. 12. Apellatsioonkaebuse viited
muutmise seadusele ja direktiivile 2009/50/EÜ ei ole asjakohased, kuna need reguleerivad Euroopa Liidu sinise kaardi väljastamist välismaalasele kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal töötamiseks. Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks üldalustel. Kaebaja märgib õigesti, et ka sinise kaardi regulatsioon ei kohusta tööandjat säilitama töötajale palka töötaja enda soovil võimaldatud tasustamata puhkuse ajaks. Seadusemuudatuse välja töötamise töögrupi liikmete seisukohad ei ole aga kohtule siduvad.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.