lg 1,
ja
lg 1 p 8 koostoimele on kõnealuse vara puhul tegemist sellisega, mille osas ei või vanem tehingut teha ilma kohtu nõusolekuta. Arvestades seaduses sätestatud piiranguid RK kuuluva äriühingu osaluse ning kinnisasja mõttelise osa võõrandamiseks, taotleb avaldaja kohtult müügitehinguteks vajalikku nõusolekut. Põhjendused konkreetsete võõrandamistehingute tegemiseks on järgmised. A OÜ asutasid RK isa RK ning AU ühise ettevõtmisena osutada autoremondi teenuseid. Ettevõtmine põhines nende mõlema teadmistel, oskustel ja tutvustel. Pärast RK surma on A OÜ-d juhtinud ning sellesse vajalikke täiendavaid investeeringuid teinud üksnes AU. Kuigi RK isa RK tegeles algselt autolammutuse teenuse ning hiljem autoremondi teenuste osutamisega, pole RK ise antud valdkonnas tegutsemisest huvitatud. Sellist seisukohta on ta ise avaldanud. Samuti kinnitab seda asjaolu, et enne käesolevat õppeaastat ning XXX 10. klassi astumist välistas ta enda jaoks autoremontimisega seonduvalt kutseharidust pakkuvad koolid. 2 Kuigi pole veel täpselt selge mida konkreetsemalt ning kuhu ta pärast keskhariduse omandamist edasi õppima tahab minna, on tema sooviks minna ülikooli. Lisaks eeltoodule võib RK kuuluva A OÜ osa võõrandamise põhjendustena/õigustusena tuua veel järgmised asjaolud. Nagu selgitatud avalduses varasemalt on A OÜ-l kaks osanikku, kellest käesoleval juhul üks ei ole ise oma osanike õiguste ja kohustuste teostamiseks teovõimeline (so RK). Sama on teatud osanike otsuste vastuvõtmiseks vajalik 50% suurem poolthäälte olemasolu. Kuigi RK saab osanike otsuste vastuvõtmisel osaleda küll oma seadusliku esindaja ehk avaldaja kaudu, puuduvad siiski ka avaldajal vastavad eriteadmised äriühingu vastavas tegevusvaldkonnas, mõistmaks kõiki vajalikke nüansse. Seeläbi on raskendatud A OÜ eesmärgipärane ning normaalne toimimine. Lisaks eelnevale kahele põhjusele on oluline arvesse võtta ka RK tulevikus seoses A OÜ-ga tekkida võivad kohustusi. Nimelt on avaldajale teadaolevalt viidatud äriühing olnud pidevalt kahjumis, millele viitab äriregistri teabesüsteemis olev informatsioon A OÜ maksuvõlgade kohta. Ka ei ole avaldaja teadlik sellest, millised muud võimalikud kohustused A OÜ-l lasuvad, sh kas näiteks äriühingu netovara vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele ning ega osanike poolt pole vajalik teha täiendavaid sissemakseid jne. Põhjuseid kogumis hinnates on nii avaldaja kui RK seisukohal, et RK tulevikus tekkivate võimalike kohustuste vältimiseks, samuti võimaldamaks äriühingul normaalselt ning operatiivselt tegutseda, oleks mõistlik RK kuuluv A OÜ osa võõrandada. Eelnevat arvestades taotleb avaldaja kohtult nõusolekut RK kuuluva A OÜ osa võõrandamiseks äriühingu teisele osanikule AU. AU on RK kuuluva A OÜ osa võõrandamise soovist teadlik ning nõus selle omandamisega. Seoses Kkinnistuga on tekkinud teistel kaasomanikel, s.o A ja LK, soov neile ühiselt kuuluv ½ mõtteline osa võõrandada. Nende mõttelise osa omandamiseks puuduvad RK vajalikud rahalised vahendid ning isegi, kui see mis tahes finantseerimisega omandada (nt võtta laenu), puuduvad RK edasised võimalused kinnistu majandamiseks. Samas ei soovi RK K kinnistut jagada aga võimalike kolmandate (võõraste) isikutega. Sellest tulenevalt soovib avaldaja ka RK kuuluva K kinnistu mõttelise osa ühes A ja LK kuuluva mõttelise osaga võõrandada. Kahe kaasomandi mõttelise osa üheaegne võõrandamine peaks mõjuma positiivselt kogu kinnistu võimalikule müügihinnale. RK kuuluva K ½ suuruse mõttelise osa võõrandamisel saadavat raha kasutaks avaldaja selliselt, et ostaks RK korteriomandi. Korteriomandi soetamisest ülejäävat raha kasutatakse korteriomandi remonttöödeks (kui neid on vaja teha), möbleerimiseks ning korteriomandiga seonduvate kommunaal- ja muude vajalike maksete tasumiseks kuni RK täiskasvanuks saamiseni. Juhul, kui RK täiskasvanuks saamisel on K ½ suuruse mõttelise osa võõrandamisest saadud raha pärast eelnimetatud kulutuste tegemist veel järele, saab ta selle oma käsutusse. Eelnevat arvestades taotleb avaldaja kohtult nõusolekut RK kuuluva K ½ suuruse mõttelise osa võõrandamiseks. Avaldaja on palunud anda avaldajale nõusolek võõrandada RK kuuluv: 1) A OÜ osa ühe
lg 1 sätestatu kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek ja seda ka
p 1, 4 ning
lg 1 p 1, 3 nimetatud juhtudel.
lg 1 p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada oma pärandit.
lg 1 p 3 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võõrandamisele suunatud lepingut. 4
p 1 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
p 4 sätestatuga kooskõlas ei või vanem kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
lg 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Arvan, et nõusoleku andmine osa võõrandamiseks on põhjendatud, kuivõrd äriühingu osa väärtus võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tulemusena kahaneda. Osa eest saadava raha on võimalik vajadusel paigutada vähemriskantsetesse instrumentidesse. Osa võõrandamise eest saadav müügihind peab olema õiglane ja vastama osa turuväärtusele, mitte nimiväärtusele. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus ehk selle kohalik keskmine turuhind. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja leiab, et ostuhinna määramisel ei saa lähtuda vaid osa raamatupidamislikust väärtusest. 2010.a majandusaasta aruandest nähtub, et A OÜ käive oli 1 358 537 kr ja kasum 30 017 kr. Äriühingu viimase bilansi ja raamatupidamiseksperdi arvamuse alusel oleks võimalik otsustada RK kuuluva osa väärtuse ja tehingu müügihinna suuruse üle. Võimalik on küsida audiitori arvamust. Krediidiinfo AS pakub „Ettevõtte väärtuse hindamise“ teenust, mis võib olla taskukohasem audiitori hindamisteenusest, kuid ei pruugi olla täpsem. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-145-04 punktis 19 selgitanud, et aktiivse turu puudumisel võib õiglast väärtust hinnata mõnel muul meetodil, näiteks diskonteerides finantsinstrumendist genereeritavaid tulevikurahavooge. Esindaja leiab, et RK peab ostuhinnana saama selle, mis tema osalus osaühingus tegelikult väärt on. Seejuures on oluline ka osast tulevikus potentsiaalselt saadav kasu kui ta osa ei kaotanuks. Õiglase müügihinna määramisel tuleb arvestada äriühingu tulevikuväljavaateid ehk osaniku võimalust oma osast kasu saada- dividendi või osa väärtuse suurenemise näol ettenähtavas tulevikus. Osa müügihinna määramiseks tuleb arvestada välja osaühingu ettevõtte, st osaühingu kui terviku, majanduslik väärtus ja jagada see pooleks. Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni, sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Esindaja on seisukohal, et avaldus on kooskõlas RK huvidega osaliselt ja seda võib rahuldada tingimusel, kui RK kuuluv A OÜ osa müüakse turuhinna alusel, mis vastab äriühingu 1/2 majanduslikule väärtusele. Väljakujunenud olukorras, kus K kinnistu 1/2 mõttelise osa kasutamise vastu huvi puudub, on selle võõrandamine kooskõlas RK huvidega. Kinnistu müügist saadud raha eest ostetud uus korteriomand võimaldab RK elamistingimusi ja elukvaliteeti parandada. Tehingute tulemusena RK ei vähene. Esindaja arvab, et nõusoleku andmine kinnistu osa võõrandamiseks ja korteriomandi soetamiseks on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kinnistu müügist saadud raha eest korteriomandi remontimine, mööbli soetamine ja kommunaalkulude katmine. Ka kinnisasja tehingud tuleb teostada turuväärtusele vastava hinnaga. Järelejäänud raha tuleb paigutada RK pangakontole. Eestkosteasutus – Saku vald Saku Vallavalitsuse kaudu on 16.03.2012 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, millest nähtub järgmine. 5 Kohtuasi 2-12-10010
lg 1 kohaselt peab vanemal lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktide 1-3 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
kohaselt peavad vanemad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. Eestkosteasutus on tutvunud kõigi kohtu poolt edastatud dokumentidega ja vestelnud LJ ja Raul Kulliga. Avaldaja soovib võõrandada RK kuuluva ½ mõttelise osa kinnistust K(registriosa nr XXX, asukohaga XXX) ja RK osa A OÜ-st (registrikood XXX). K kinnistu müümise põhjuseks on see, et kinnistu kaasomanikul on soov kinnistu müüa. RK ei soovi tulevikus jagada kinnistut võõraste inimestega. Lisaks suurendaks kinnistu üheaegne müümine kinnistu väärtust. Võõrandamiselt saadava raha eest ostetakse RK korteriomand ja tema vara ei vähene. Avaldaja soov võõrandada osa A OÜ-st tuleneb sellest, et RK ega avaldaja ise ei ole huvitatud äriühingus aktiivselt osalemisest. Kumbki ei oma eriteadmisi ega oskusi autoremondi alal, millega äriühing tegeleb. A OÜ-l on maksuvõlg. Alaealisele tekkida võivate kohustuste vältimiseks on otstarbekas võõrandada alaealiselt kuuluv osa kaasomanikule, kes on väidetavalt huvitatud selle omandamisest. Ei ole alust arvata, et LJ käitub varahooldusõigust teostades ainult enda huvidest lähtuvalt, jättes lapse heaolu arvestamata. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes
lg 1, § 132 lg 1 ja lg 2 ja § 133 lg 1 toetab eestkosteasutus LJ avaldust alaealise nimel tehingute tegemise nõusoleku taotlemisel. Eestkosteasutus leiab, et LJ tegutseb oma lapse huvisid ja heaolu silmas pidades. Kinnistusregistrisse tehtud päringu väljatrükk tõendab, et K kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX on RK ja AK(RK vanaisa) kaasomandis võrdsetes osades (kummalegi kuulub üks kahendik). Kande aluseks on 12.04. 2007 asjaõiguslepingu alusel 25.04.2007 tehtud sissekanne. Äriregistri teabesüsteemi päringu väljatrükk tõendab, et äriregistrikoodiga XXX osaühing A osanikeks on RK ja AU, kusjuures kummagi osamaksu suuruseks on 50 000 EEK. Aastal 2010 on osaühingu käive olnud 1 358 537 EEK, kasum 30 017 EEK.
lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, mis puudutab nõusoleku andmist alaealisele K kinnistus kuuluva kaasomandiosa võõrandamiseks, samuti alaealisele kuuluva äriühingu A OÜ osa võõrandamiseks. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Arvestades avaldaja poolt esile toodud avalduse põhjendusi, milliste kohaselt soovitakse alaealisele kuuluva vara müügist saadavat tulu kasutada alaealise enda huvides, on põhjendatud LJl lubada võõrandada (tasu eest) tema alaealisele pojale RK kuuluva kinnistu osa 6 ja osaühingu osa, kuna see on alaealise huvides. Siinjuures rõhutab kohus, et osaühingu osa tuleb võõrandada selle turuväärtust silmas pidades. Kohus nõustub täielikult alaealisele menetluses määratud esindaja põhjendatud arvamusega ja leiab, et selline võõrandamine peab silmas alaealise huve. Osaühingu osa tuleb vähemalt püüda võõrandada sellise turuhinna alusel, mis vastab äriühingu ühele kahendikule majanduslikule väärtusele. Kinnisasja (so korteriomandi) müügist saadud raha eest tuleb avaldajat kohustada kasutama vastavalt käesoleva määruse resolutsioonile, mis tuleneb
sätetest, ja millised on välja toonud alaealisele menetluses määratud esindaja ja ka eestkosteasutuse esindaja, samuti alaealise seaduslik esindaja. Kohus on telefoni teel ära kuulanud avaldaja ja selgitanud välja avaldusega seotud asjaolud, samuti saanud kinnituse, et avaldaja jääb avalduse juurde. Samuti on kohus vahetult ära kuulanud alaealise, kes kinnitas kohtunikule, et on avaldusest teadlik ja soovib, et kohus lubaks soovitavaid tehinguid teha. Kohus on selgitanud nii avaldajale kui alaealisele, et osaühingu osa võõrandamine sümboolse hinnaga (taotletud 1 € eest) ei lähtu alaealise huvidest. Eelpool on kohus põhistanud käesoleva määruse resolutsiooni ja avaldab veendumust, et kohtumäärusega tehtud otsustus peab parimal viisil silmas alaealise huve. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv aga avaldaja kanda. Raivo Einula Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.