Kohus leidis, et E M pöördumine kohtusse pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks tõendab, et tema soov oli pärida oma õe Salme Abeli järel. Seega saab lugeda E M poolt Salme Abelist järele jäänud pärandi vastuvõetuks pärandvara kasutama hakkamisega, mistõttu hageja pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hagejal on õigus oma pärija õiguste maksmapanekuks esitada notarile pärimistunnistuse väljaandmiseks avaldus. Kuna E M on pärandvara vastu võtnud PärS § 117 lg 3 alusel ning on Salme Abeli pärandvara kaaspärija, siis järeldub sellest, et notar on F Rile väljastatud pärimisõiguse tunnistuses märkinud ebaõigesti kostja pärandiosa suuruse. Kohus 3 leidis, et antud juhul on hagejal õigustatud huvi F Rile väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks, et teostada tulevikus seadusest tulenevat pärimisõigust. Hageja on õigustatud pöörduma notari poole kui kaaspärija, pärimistunnistuse väljaandmiseks Salme Abeli pärandvara osale. Seega tuleb hagi pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldada. Apellatsioonkaebus Hageja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Apellant nõustub põhimõtteliselt kohtu seisukohaga mitte rahuldada tähtaja ennistamist pärandi vastuvõtmiseks, kuid ei nõustu kohtu otsusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja F R ei nõustunud apellandi korduvate seadusest tulenevate pöördumistega kutsuda tagasi ebaseaduslik pärimistunnistus kogu pärandvarale. Apellandi esindaja selgitas korduvalt vastustajale, et seadusejärgne pärimisõigus on ka E. Mällol. Vastustaja on apellandi õigusjärglase ja esindajaga käitunud igati ebaväärikalt ja eksitanud neid, samas olles teadlik, et apellandil on võrdne õigus vastustajaga pärida. Ebaväärika ja vastuolulise käitumise ning toimingutega venitas vastustaja alusetult kohtuprotsessi, millega tekitas ka alusetuid ja liigseid menetluskulusid. Apellandi esindaja oli sunnitud koguma täiendavaid tõendeid, et tõendada allkirja võltsitust notari poolt edastatud väljastusteatel. Menetluse kiiremaks ja mõistlikuks lõpetamiseks esitas apellant 09.01.2012 kohtuistungil vastustajale ettepaneku lõpetada asja menetlemine kompromissiga. Vastustaja ettepanekut vastu ei võtnud ja keeldus isegi kompromissi tingimuste arutamisest ning teatas, et ootab õiglast kohtu otsust. Apellant oleks pakkunud vastustajale ettepanekut menetluskulude mõistlikku jaotamist, kus vastustaja oleks tasunud enamuses (2/3) menetluskuludest. Apellant leiab, et kohaldamisele kuulub
lg 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Vastustaja seisukoht Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud esitatud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant on vaidlustanud maakohtu otsusest ainult menetluskulude jaotuse, siis kolleegium ei kontrolli maakohtu otsust muus osas.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus luges põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas maakohtule kaks nõuet: esiteks palus ta kehtetuks tunnistada Tallinna notari Ragne Tehveri poolt 03.09.2008 kostjale väljaantud pärimistunnistuse ja teiseks palus ta 4 ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaja. Maakohus rahuldas esitatud nõuetest esimese ja jättis teise rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul tulenevalt
Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited põhjust jagada menetluskulusid maakohtust erinevalt. Hagi osalise rahuldamise korral pole võimalik jätta menetluskulusid kostja kanda, nagu seda on soovinud apellant. Käesolevas asjas ei ole alust kohaldada
lg 2, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt pole kumbki pooltest pakkunud maakohtu menetluses teisele poolele kompromissi ulatuses, milles hagi hiljem rahuldati. 09.01.2012 kohtuistungil on kohus teinud pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga (lk 117), kuid kompromissi tingimusi ei ole pooled arutanud. Ülle Jänes Ele Liiv Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.