← Eesti

3-11-2738/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2738 Otsuse kuupäev

  1. veebruar 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maren Saarnaki kaebus Tartu Vangla vastu 19.08.
  2. a 24.08.
  3. a kartseris viibimise eest mittevaralise kahju summas 200 eurot hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  4. veebruar 2012 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Maren Saarnak Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Anastassia Rjabova Resolutsioon
  5. Rahuldada kaebus osaliselt.
  6. Teha kindlaks Maren Saarnakilt 19.08.
  7. a 24.08.
  8. a kartserisse paigutamisega vabaduse võtmise õigusvastasus.
  9. Jätta rahuldamata Maren Saarnaki kaebus mittevaralise kahju summas 200 eurot hüvitamiseks.
  10. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  11. märtsini
  12. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud
  13. Tartu Vangla 09.06.
  14. a käskkirjaga nr 1-4/1514 karistati kinnipeetav Maren Saarnakit viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga kuus kuud. Tartu Vangla 12.08.
  15. a käskkirjaga nr 1-4/2071 karistati M. Saarnakit noomitusega ning pöörati täitmisele Tartu Vangla 09.06.
  16. a käskkiri nr 1-4/
  17. M. Saarnak viibis kartseris ajavahemikul 19.08.-24.08.
  18. a. Tartu Vangla 12.09.
  19. a vaideotsusega nr E5 459 tunnistati Tartu Vangla 12.08.
  20. a käskkiri nr 1-4/2071 kehtetuks. Tartu Vangla 07.10.
  21. a käskkirjaga nr 1-4/2558 karistati M. Saarnakit kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 15.09.
  22. a esitas M. Saarnak vanglale taotluse mittevaralise kahju summas 200 eurot hüvitamiseks, kuna ta viibis kartseris alusetult. 15.11.
  23. a jättis Tartu Vangla M. Saarnaki kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
  24. M. Saarnak esitas 25.11.
  25. a kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse taotlus ja põhjendused
  26. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt kahju 200 euro hüvitamist, kuna Tartu Vanglas paigutati ta viieks ööpäevaks alusetult kartserisse. Kaebaja märgib, et hilisemat rikkumist ei oleks ta toime pannud, kui oleks endiselt olnud jõus 09.06.
  27. a käskkirjaga nr 1-4/1514 määratud karistuse katseaeg. Vastustaja vastuväited
  28. Tartu Vangla on seisukohal, et M. Saarnaki kahjunõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.
  29. a otsuses haldusasjas nr 3-03-93 märkinud, et põhjusliku seose kontrolli käigus loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selle tuvastamiseks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse vastustaja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse kas kahjulik tagajärg oleks ka ilma selle teota saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma vastustaja väidetava teota, pole eelnimetatud tegu kahju põhjuseks. Tartu Vangla 07.10.
  30. a käskkirjaga nr 1-4/2558 karistati kaebajat distsiplinaarkorras kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega 17.09.
  31. a vangla sisekorraeeskirja § 8² lg 3 nõuete süülise rikkumise eest. Asjaolu, et Tartu Vangla tunnistas 12.08.
  32. a käskkirja nr 1-4/2071 kehtetuks, ei mõjutanud Tartu Vangla 09.06.
  33. a käskkirja nr 1-4/1514 kehtivust. Juhul, kui Tartu Vangla ei oleks kaebajat Tartu Vangla 12.08.
  34. a käskkirjaga nr 1-4/2071 distsiplinaarkorras karistanud, oleks vangla 09.06.
  35. a käskkirjaga nr 1-4/1514 määratud karistuse täitmisele pööranud ka pärast 07.10.
  36. a käskkirja nr 1-4/2558 andmist, kuna antud rikkumine oli toime pandud 6kuulise katseaja jooksul. Sellest tulenevalt oleks kahjulik tagajärg (viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine) saabunud ka ilma noomituse määramiseta. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja poolt kohtule esitatud väide, et juhul, kui tema oleks olnud kehtivast katseajast teadlik, ei oleks ta uusi rikkumisi toime pannud, on asjakohatu, kuna näitab kaebaja pahatahtlikku suhtumist vanglas kehtivasse õiguskorda. Antud väite toetamine oleks vastuolus ühe olulise vangistuse täideviimise eesmärgiga – kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamine. Samas oli kaebaja teadlik, et iga järgneva rikkumisega kaasneb rangem karistus (nii karistati kaebajat 07.10.
  37. a käskkirjaga 1-4/2558 juba kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamisega), kuid vaatamata sellele on ta rikkumise toime pannud. 2 Kohtu põhjendused ja otsus
  38. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse (HKMS vr § 7 lg 1, kehtiva HKMS § 44 lg 1). Käesoleva vaidluse esemeks on vastustaja poolt kaebaja väidetavalt alusetult kartserisse paigutamine (kaebajalt vabaduse võtmine).
  39. Distsiplinaarkaristuse täideviimist reguleerib VangS § 65, mille lõiked 1-4 sätestavad seonduvalt käesoleva vaidlusega:

(1)Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.
(2)Vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.[RT I 2009, 39, 261 - jõust. 24.07.2009].
(3)Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele.
(4)Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata. Kaebajalt vaidlusalune vabaduse võtmine (5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine) toimus vahetult VangS § 65 lg 3 alusel, kuna kaebajale Tartu Vangla 09.06.
  1. a käskkirjaga (tlk 20) määratud kartserisse paigutamine pöörati täitmisele koheselt pärast seda, kui oli tuvastatud kaebaja süü 03.08.
  2. a distsipliinirikkumises. Kaebaja süü tuvastati Tartu Vangla 12.08.
  3. a käskkirjaga (tlk 21) ja kaebajale määratud karistus pöörati ajavahemikul 19.08.24.08.
  4. a. täitmisele. Seega on kaebajalt vabadus võetud Tartu Vangla09.06.
  5. a käskkirjaga ja Tartu Vangla 12.08.
  6. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramisega.
  7. Kaebaja nõude lahendamisele kohaldub RVastS § 9 lg 1, mis sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, tuleb RVastS § 9 lg 2 alusel ka hinnata, kas vastustaja on käitunud süüliselt, sest süü hindamiseks ei piisa ainult sellest, et tuvastada, kas vastustaja toiming on olnud õigusvastane. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja nõue põhineb väidetaval süülisel vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralisel kahjul. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks põhimõtteliselt luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  8. Tartu Vangla 12.08.
  9. a käskkirjaga nr 1-4/2071 (tlk 21) on tõendatud, et 03.08.
  10. a pani kaebaja toime distsipliinirikkumise. Tulenevalt osundatud VangS § 65 lõikest 3 oli vastustaja seetõttu õigustatud ja kohustatud nii 09.06.
  11. a käskkirjaga (tlk 20) kui ka 12.08.
  12. a käskkirjaga määratud karistuse koheseks täitmisele pööramiseks, sest 19.08.
  13. 3 a seisuga oli Tartu Vangla 12.08.
  14. a käskkiri nr 1-4/2071 kehtiv haldusakt. Kehtiv haldusakt on teiste isikute kõrval täitmiseks kohustuslik ka vanglale (HMS § 60 lg 2). Seega ei ole vastustaja poolt kaebajale Tartu Vangla 09.06.
  15. a käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse kohene täitmisele pööramine vastuolus VangS § 65 lg-ga
  17. Eesti haldusõigus ei tugine aga ainult materiaalõigusele, vaid ka kohtupraktikale ja õiguse üldtunnustatud põhimõtetele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tartu Vangla 12.08.
  18. a käskkirjaga kaebajale 03.08.
  19. a distsipliinirikkumise eest määratud distsiplinaarkaristus oli õigusvastane, kuna Tartu Vangla 12.09.
  20. a käskkirjaga (tlk 22) tunnistati kehtetuks Tartu Vangla 12.08.
  21. a käskkiri. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et RVastS § 9 lg-s 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul, kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute määr on sätestatud vangistusseaduse
  22. ja
  23. peatükis. VangS §-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Näiteks ei ole kinnipeetavale kartseris lubatud isiklikud asjad ning tal ei ole lubatud liikuda vangla territooriumil. Samuti võib vangla piirata VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Kolleegium leiab, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. Kolleegiumi hinnangul kujutab kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmine niivõrd olulist isiku põhiõiguse rikkumist, et sellise käitumise õigusvastasuse tuvastamine ei ole üldjuhul kohane vahend tekitatud ebaõigluse heastamiseks. Kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on üldjuhul rahaline hüvitis. (vt näit RKHK lahendid haldusasjas nr 3-3-1-93-09 p 12; nr 3-3-1-3-10 p 10).
  24. Halduskohus on aga seisukohal, et käesolev vaidlus erineb Riigikohtu menetluses olnud vaidlustest. Riigikohtu menetluses olnud kaasustes on õigusvastaseks osutunud see haldusakt või muu õiguslik alus, millest tulenevalt kinnipeetavalt võeti vabadus. Käesolevas asjas on vastustaja tunnistanud aga kehtetuks selle haldusakti, mis tingis kaebajale varasemalt määratud kartserikaristuse kohese täitmisele pööramise. Seega on kaebaja käesolevas asjas jätkuvalt kehtiva haldusaktiga süüdi tunnistatud distsipliinirikkumises, mille eest oli talle kartserikaristus määratud. Halduskohus on seetõttu seisukohal, et käesolevas asjas on kohaseks õiguskaitsevahendiks vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine (hüvitamiskaebus hõlmab ka toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks esitatavat kaebust). Võttes arvesse asjaolu, et kaebajat on Tartu Vangla 07.10.
  25. a käskkirjaga (tlk 23) karistatud kartserisse paigutamisega (vabaduse võtmisega), siis on halduskohtu arvates vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine kohaseks vahendiks kaebaja suhtes tekitatud ebaõigluse heastamiseks.
  26. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus kuulub seetõttu rahuldamisele osaliselt (HKMS §-de 5 lg 1 p 4 ja 6, 158 lg 4 1 ls 1). Vaidlusaluse toimingu õigusvastasus tuleb tuvastada, aga kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles taotletakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
  27. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.