TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1530 Otsuse kuupäev 30.04.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingute (kartserikaristuse kandmise ajal ajalehtede ja ajakirjade mitteandmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.04.2012, avalik kohtuistung menetluskonverentsina. Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin; Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus haldusasjas 3-10-1530 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.05.
- Asjaolude kirjeldus 14.06.2010 on Vjatšeslav Julin esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles on märkinud, et kaebaja on paigutatud 19.05.2010-15.06.2010 kartserisse ning kogu nimetatud ajal keeldusid vanglaametnikud kaebajale andmast ajalehti ja ajakirju, millega on vangla rikkunud kaebaja suhtes põhiõigusi ning Vangistusseaduse § 30 nõudeid. Kohtumäärusega 09.07.2010 on Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse tagastanud HKMS § 11 lg 3 p. 5 (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon) kui ilmselgelt perspektiivitu kaebuse. V. Julin on esitanud määruskaebuse ning taotlenud halduskohtu kohtumääruse tühistamist. Kohtumäärusega 06.08.2010 on jäetud määruskaebus käiguta ja antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning 13.08.2010 on kaebaja puudused kõrvaldanud ning kohtumäärusega 02.09.2010 on määruskaebus edastatud lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtumäärusega 19.12.2011 on Tartu Ringkonnakohus rahuldanud määruskaebuse ning tühistanud Tartu Halduskohtu 09.07.2010 kohtumääruse ning saatnud asja kohtulikuks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Asi saabus Tartu Halduskohtule 20.01.
- 09.02.2012 on Tartu Halduskohus teinud kohtumääruse, millega on vabastatud V. Julin riigilõivu tasumisest ning kaebus on menetlusse võetud. Kaebaja on soovinud asja menetlemist kohtuistungil. Kaebaja taotlused ja põhjendused Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks vangla toimingud kaebajale ajalehtede ja ajakirjade kartserisse mittevõimaldamine perioodil 19.05.2010 kuni 15.06.
- Kaebaja on märkinud, et tema huvi nimetatud nõude tuvastamisel on preventiivne. Kaebaja on märkinud, et distsiplinaarkaristuse käskkirjades14.05.2010 ja 28.05.2010 puudus igasugune märge selle kohta, et kaebajal kartseris oleku ajal on piiratud VangS § 30 tulenevaid õigusi. Sellega on rikutud kaebaja põhiõigusi, õigust lugeda vanglas üleriigilisi päevalehti ning ajakirju, kuigi seadus selleks vanglat kohustab. Kohtuistungil märgib kaebaja, et pärast kaebuse esitamist on talle kartseris ajalehti võimaldatud ning vastates vastustaja esindaja küsimusele märkis kaebaja, et
- aastal kartseris viibides talle võimaldati päevalehti lugemiseks, kuid
- aastal olid mitmed vanglaametnikud, kelle nimesid kaebaja ei mäletanud, talle ajalehtede andmisest tema kartseris viibimise ajal keeldunud, kuigi kaebaja oli ajalehti küsinud. Vangla vastus ja seisukohad Tartu Vangla on seisukohal, et V. Julin ei ole perioodil 19.05.2010 kuni 15.06.2010 kartseris viibimise ajal ühelgi korral esitanud taotlust või muul moel pöördunud, mis oleks seotud kartseris viibimise ajal ajalehtede ja ajakirjade lugemisega. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi ning tema kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning kaebuse menetlus tuleb lõpetada. Vastustaja lisab, et kui halduskohus leiab, et kaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata, on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole perioodil 19.05-15.06.2010 kartseris viibimise ajal seoses ajalehtede lugemise võimaldamisega ka tegelikult rikutud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes ei olnud tema kartseris viibimise ajal käskkirjaga täiendavalt Vangistusseaduse § 30 lg 1 tulenevat õigust piiratud. Seega oli temale tagatud võimalus ajalehe lugemiseks sama, mis teistel kartseris viibivatel kinnipeetavatel. Vangla on märkinud, et kaebaja pöördus vangla poole 13.05.2010 avaldusega , milles palus välja selgitada, miks ei võimaldatud temale 10.05, 11.05 ja 12.05.2010 lugeda venekeelset Postimeest. Samas pöördumises palus kaebaja veel tuvastada, mis alusel piiratakse tema õigust igapäevasele üleriigilisele pressile. Tartu Vangla 14.06.2010 vastuse nr V1 5462-1 selgitati kaebajale, et Tartu Vanglas on kõikidesse sektoritesse ning ka kartserisse kinnipeetavatele lugemiseks tellitud üks eesti ja üks venekeelne üleriigiline päevaleht Postimees. Kuna vanglal ei ole kohustust pakkuda iga päev ajalehte kinnipeetavale isikule personaalselt, siis peab lukustatud kambris või kartseris viibiv kinnipeetav avaldama ajalehe lugemiseks ise soovi. Samuti on kaebaja väidet venekeelse ajalehe mittesaamise kohta kontrollitud ning tuvastati, et kaebaja poolt nimetatud kuupäevadel ei ole ta ajalehe lugemiseks ise soovi avaldanud. Kuna vanglal on kohustus ainult teha võimalikuks ajalehe üleriigilise päevalehe lugemine, siis on vastustaja seisukohal, et nimetatud kohustuse on vastustaja täitnud, kui on tellinud kõikidesse osakondadesse eesti ja venekeelse Postimehe ning ei tee taksitus soovi avaldanutel nende lugemiseks. Kui kaebaja oleks kartseris viibimise ajal perioodil 19.05.-15.06.2010 avaldanud ise soovi ajalehti lugeda, oleks seda temale ka võimaldatud. Kohtuistungil taotleb vastustaja jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebaja preventiivne huvi on ära langenud, sest kaebaja on saanud käesoleval aastal kartseris viibimise ajal ajalehti ning kui kohus peab võimalikuks asja sisuliselt läbi vaadata, siis jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et mingit üldist korda vanglas ajalehtede väljastamise kohta pole olnud vajadust välja 2 töötada, ajalehed on tellitud ning kinnipeetavate küsimisel need ka kartserisse lugemiseks antakse. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja palub halduskohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, mis seisneb selles, et perioodil 19.05.2010 kuni 15.06.2010 mil kaebaja kandis Tartu Vangla 14.05.2010 käskkirja nr 1-4/686 ja Tartu Vangla 28.05.2010 käskkirja nr 1-4/783 alusel temale määratud kartserikaristust, ei antud temale lugemiseks ajalehti ja ajakirju. Asja materjalide kohaselt kaebajale VangS § 64´ lg 4 tulenevalt piiranguid kartserisse paigutamise ajal seatud ei ole. Vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise huviks on kaebaja märkinud preventiivse huvi, et tulevikus vastustaja tema õigusi enam ei rikuks ning tagaks talle kartseris viibimise ajal üleriigiliste ajalehtede lugemise võimaluse. Kohus on asunud seisukohale, et esitatud kaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata ning anda asja kohta hinnang. Vangla on märkinud, et sellest, et ajalehe lugemiseks tuleb ise valvurile soovi avaldada, pidi kaebaja olema teadlik, kuna ta oli enne 19.05.2010 Tartu Vanglas kartseris viibinud üheksal korral ning seega ei ole tõenäoline, et see temale teada ei olnud. Oma 24.05.2010 (ekslikult märgitud 20.05.2010) pöördumises on kaebaja märkinud, et temale ei väljastata ajalehte, kuid ei ole öelnud, et talle on keeldutud ajalehte väljastamast. Vastustaja on märkinud, et kaebaja pöördumisest ei saanud vangla välja lugeda, et kaebajale tehakse taksitusi kartseris ajalehe lugemiseks just vanglateenistuse ametnike poolt. Kaebaja ei ole nimetanud ühegi vanglateenistuse ametniku nime, kes temale küsimise peale ajalehte ei andnud, et tema väiteid õiguste tegeliku rikkumise kohta oleks võimalik kontrollida. Vangla on märkinud, et pigem oli tegemist kaebaja sooviga, et temale tuuakse ajaleht regulaarselt nii, et ta ei peaks selleks eraldi soovi avaldama. Sellele viitas ka kaebaja pöördumises toodud taotlus, mis oli esitatud kõigi kartseris viibivate kinnipeetava nimel aga mitte isikuliselt tema kohta. Kaebaja on 13.05.2010 esitanud pöördumise (tl. 78) mille väidete kontrollimisel tuvastati, et kaebaja poolt nimetatud päevadel, millal ta väidetavalt ajalehte ei saanud, ta seda ise ei küsinud. Kaebajale on vastatud 14.06.2010 kirjaga nr. V1-5462-1, et Vangistusseaduse § 30 lg 1 kohaselt tagatakse võimalus kinnipeetavatele vanglas lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning pole keeldutud ka kaebajale sellest, kuid selleks peab esitama vanglale sooviavalduse. Tartu Vangla on kontrollinud, et kaebaja on saanud regulaarselt lugemiseks venekeelset ajalehte „Postimees“, kui on selleks eelnevalt pöördunud avaldusega vanglateenistuse ametniku poole. Vangla on välja toonud asjaolud, et mitte ühelgi korral peale vaidlustatud perioodi ei ole kaebajal olnud probleeme sellega, et vastustaja ei ole taganud kaebajale kartseris viibimise ajal ajalehtede lugemise, vangla on kohtule esitanud ka kaebaja pöördumiste sisu lühitutvustuse (tl. 76). Kaebaja on pöördunud 24.05.2010 taotlusega vangla poole, milles on soovinud, et vangla annaks haldusakti, mis reguleeriks kartserisse paigutatud kinnipeetavatele igapäevaste ajalehtede andmist. Vangla ei ole pidanud vajalikuks sellekohast haldusakti välja anda, vaid on selgitanud, et ajalehti saab anda lihtsalt suulise taotluse alusel ning selgitati, et kartseris viibivatele kinnipeetavale on Vangistusseaduse § 30 lg 1 tulenev õigus tagatud piisaval määral kõikidele kinnipeetavatele isikutele. 3 Kaebaja on küll märkinud, et tema on küsinud vanglaametnikelt kartseris olles ajalehti ja ajakirju, kuid talle neid ei võimaldatud. Kohus möönab, et vanglal tulnuks kindlaks teha millistel vanglaametnikel oleks olnud kohustuseks kaebajale ajalehti vaidlusalusel perioodil anda ning kas kaebajale on ajalehtede andmisest keeldutud. Kuid kuna käesolevaks ajaks on ära langenud preventiivne huvi kaebajal, mis tähendab, et kaebaja on saanud hilisemalt peale kaebuse esitamist ja ka käesoleval aastal kartseris viibides ajalehti, ei oma enam tähtsust, kas keegi vanglaametnikest vaidlusalusel perioodil keeldus ajalehti andmast või kas üldse kaebaja ajalehti küsis, kuna kaebaja on oma eesmärgi saavutanud ning kaebaja õigused on tulevikus VangS § 30 lg 1 nõuete täitmisel kaitstud, seega kaebaja saab kartseris viibides edaspidi ajalehti lugemiseks kui ei rakendata seadusest tulenevaid piiranguid (VangS § 641 lg 4). Mis puudutab ajakirjade lugemiseks andmist, on vangla esindaja märkinud, et kaebajal on võimalik ajakirju lugeda raamatukogu vahendusel, kuid kartseris oleku ajal on raamatukogu külastamine välistatud. Kaebaja ei ole ka ise ajakirjade mitteandmist väga oluliseks pidanud. Kohus saab haldusakti või toimingu halduskohtus õigusvastaseks tunnistada juhul kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud selge huvi, mis edaspidi kaebaja õigusi võiks kaitsta, kui aga selline huvi puudub, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Antud juhul täidetakse vangla poolt kaebaja suhtes VangS § 30 lg 1 tulenevat nõuet ning kaebajal puudub huvi asja edasiseks vaidluseks. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks 4