3-11-2416/15

(7)K.K esitas 11.07.2011 Viru Vanglale taotluse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases summas ja vabandamiseks. Kaebaja väitel tekitati talle kahju sellega, et inspektor-kontaktisik Kersti Jääger ei oska oma tööd teha ning ei täida oma kohustusi. Viru Vangla jättis 26.09.2011 K.Ki esitatud kahjunõude rahuldamata. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule. I KAEBUS

1. K.Ki esitatud kaebuse kohaselt rikkus Viru Vangla inspektor-kontaktisik Kersti Jääger tema õigusi ja vabadusi, ei suhtunud kinnipeetavasse vajaliku hoole ja tähelepanuga, ei võtnud tõsiselt tema probleeme. Kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisik ei viitsi ega taha korralikult oma tööd teha. K.K on enda sõnul korduvalt teinud märkusi kontaktisiku hooletu töössesuhtumise kohta, kuid viimane ei ole neile märkustele reageerinud. Kaebaja väitel tuleb kontaktisik tema juurde üksnes siis, kui mõnele dokumendile allkirja vaja, aga kui kinnipeetaval on tarvis kontaktiisiku abi, siis teda kohal ei ole. K.K nägi kontaktisikut vaid üks kord nädalas, kuid kontaktisik peaks tema juures käima 2 korda. K.K on nimetatud kontaktisiku kohta kirjutanud kaks kaebust, kuid keegi ametniku suhtes meetmeid tarvitusele pole võtnud. Kaebaja leiab, et vangla on sellega rikkunud VangS § 4 lg 1 sätestatut ehk kohustust suhelda kinnipeetavatega nende inimväärikust austades tekitamata karistuse kandmisega vääramatult kaasnevale veel täiendavaid kannatusi ja ebameeldivusi.
2. Kaebuse kohaselt põhjustati kaebajale mittevaraline kahju Viru Vangla inspektor-kontaktisiku Kersti Jäägeri tegevusetusega, mis seisnes K.Ki alljärgnevate taotluste/soovide tähelepanuta jätmises - viia K.K üle teise kambrisse, kus oleks laud ja tool (võimalus süüa ja kirjutada); - võimaldada raadiot kuulata (kinnipeetava kambris raadio puudub, samas on tal õigus 06.0022.00-ni kuulata raadiot); - paigaldada kambrisse peegel (anda korraldus sellele töötajale, kes selle peaks paigaldama); - võimaldada kambris hügieenitarbed (seep, šampoon, käterätik); - võimaldada tualeti ja põranda pesemise vahendeid; - viia K.K kaks korda nädalas duši alla; - tuua kaebajale kord nädalas raamatukogust raamatuid lugeda; - tuua uued riided ja uus kampsun, kantud riided aga viia pesusse; - võimaldada kaebajale kambrisse võtta dokumendid ja sulepea; - anda kambrisse voodipesu ja käterätt; - kohustada kontaktisikut isiklikult tulema kaks korda nädalas kaebaja juurde; - uurida, miks oli kinnipeetaval vesi välja lülitatud ning miks teda ei toidetud. Loetelus nimetatud taotlused jäid kontaktisiku poolt tähelepanuta Kaebaja leiab, et sellega alandati tema inimväärikust ja kahjustati tervist (hingelised kannatused). K.K palub Viru Vanglalt välja mõista hüvitise talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Hüvitise suuruse palub kaebaja määrata kohtu õiglasel äranägemisel. II VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja selgitab kirjalikus vastuses, et K.Ki väide, et inspektor-kontaktisik tema juures ei käinud ja ei ilmunud ka siis, kui ta valvurite vahendusel teda kutsus, ei vasta tõele. Kaebaja on ise nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kui kaebuses kohtule märkinud, et K. Jääger käis tema juures siis, kui oli vaja dokumente tutvustada ning allkirju võtta. Seega K.Ki juures käidi ning sel ajal oli viimasel võimalus oma probleemidest teavitada. Inspektor-kontaktisikud osalevad 2

(7)hommikustel loendustel - järelikult oli kinnipeetaval võimalus ka loendusel oma probleemidest teada anda. Muuhulgas tuleb kontaktisikul ka muid tööülesandeid täita, mistõttu ei ole kinnipeetava igale kutsele võimalik reageerida. Vajaduseta inspektor-kontaktisikud kinnipeetavate kambrites ei käi. Vastustaja rõhutab, et arvestada tuleb asjaoluga, et K.Ki suhtes kohaldati Viru Vangla 07.04.2011 käskkirjaga nr 6.-1/186-KP täiendavaid julgeolekumeetmeid, mille üheks eesmärgiks on minimaliseerida kokkupuuteid ametnikega, kelle suhtes isik võib kasutada füüsilist vägivalda. Samuti tuli kinnipeetava kambrisse sisenemisel kasutada alati ohjeldusmeetmeid. Juhul, kui kaebajal esinenuks probleeme, mis vajanuks kiiret lahendamist, olnuks tal igal ajal võimalus pöörduda valvurite poole.

1. Inspektor-kontaktisik K. Jääger on 15.08.2011 andnud seletuskirja, mille kohaselt selgitab, et käis K.Ki kambri juures regulaarselt, kuid mõnikord oli kinnipeetav ärritunud ning käskinud tal ära minna kuna K. Jääger polevat tema kontaktisik. Seega oli vastustaja hinnangul K.K ise inspektorkontaktisiku suhtes tõrjuv. Vastustaja märgib, et kaebaja on vanglale inspektor-kontaktisikute töökohustuste väidetava täitmatajätmise kohta korduvaid märgukirju esitanud, kuid nii nendes kui kahju hüvitamise taotluses jääb K.K oma väidetes üldsõnaliseks, toomata välja ühtegi konkreetset probleemi, mille vanglaametnikud oleks lahendamata jätnud ning millised tagajärjed sellest kinnipeetavale tekkisid. Lisaks eelnimetatule on K.K esitanud kaebuseid erinevate vangla töötajate tegevuse/tegevusetuse peale, nt meditsiinitöötajate, julgeolekuosakonna ametnike jne peale. Vangla on seisukohal, et selline valimatu kaebuste esitamine ametnike peale on pigem K.Ki pahameele avaldus ja suhtumise väljendus tema lukustatud kambrisse paigutamise suhtes, mitte põhjus et ametnikud täidavad oma töökohustusi puudulikult.
2. Vastustaja rõhutab, et kaebuse täienduses toodud väidetavate probleemide lahendamine ei kuulu üldse inspektor-kontaktisiku pädevusse, viimane sai kinnipeetavalt saadudu info üksnes pädevatele isikutele edastada. K.Ki pöördumistele on vastatud. Väidetav kahju ei saanud tekkida mitte inspektor-kontaktisiku tegevuse tõttu, vaid konkreetsete vangla toimingute tõttu. Samas juhib vangla tähelepanu asjaolule, et kohtumenetluses on K.Ki kaebus vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja viibimisega ajavahemikus 07.04-05.05.2011 ja 12.05.-01.06.2011 sektsiooni P-2 kambris nr 1297 (haldusasi 3-11-2052). Nimetatud kaebuses on käsitletud kahju tekkimist muuhulgas seoses kambri tingimustega ja asjaoluga et duši all käia võimaldati üksnes kord nädalas, raamatukogust ei võimaldatud raamatuid ning ei antud kirjutusvahendeid.
3. Kaebaja ümberpaigutamine vanglas ei ole inspektor-kontaktisiku pädevuses. Käskkirjaga nr 61/186-KP kohaldati K.Ki suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel et kinnipeetav ründas 07.04.2011 ootamatult ja põhjuseta vanglateenistuse ametnikku. Kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297, piirati tema liikumisvabadust, spordiga tegelemise võimalust, isiklike esemete kasutamist ning kasutati kambrisse sisenemisel ja sealt väljumisel ohjeldusmeetmeid. Julgeoleku tagamiseks on kambris täiendavad trelluksed ning sisustus minimaalne. Ohjeldusmeetmete kohaldamise vajaduse tingis kinnipeetava agressiivne käitumine. Seega ei olnud minimaalne kambri sisustus jm eelkirjeldatu kuidagi seotud inspektor-kontaktisiku tegevusega. Mis puudutab kaebaja väiteid voodipesu puudumise osas, siis nii kontaktisik K. Jääger kui T. Pastak väidavad, et nende poole kinnipeetav selle probleemiga pöördunud ei ole. Inspektorkontaktisiku pädevuses ei olnud ka duši kasutamise võimaldamine vastavalt K.Ki soovile. VangS § 50 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt kord nädalas saun, vann või dušs. Seega seadusest tulenev sooja veega pesemise võimalus oli kambris nr 1297 kord nädalas olemas. Igapäevaselt on võimalus hoolitseda oma hügieeni eest kambris, kus on kraanikauss. Vastustaja palub K.Ki kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. 3

(7)III KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
2. K.K esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja väitel tekitas vangla inspektor-kontaktisik oma tegevusetusega talle mittevaralist kahju (üleelamised, ebamugavus- ja alandustunne) sellega, et jättis reageerimata kinnipeetava probleemidele. 8.1 HKMS § 37 lg 2 p 4 (end HKMS § 6 lg 3 p 2) kohaselt võib kaebusega nõuda avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. K.K esitas kohtule hüvitamiskaebuse, milles palub Viru Vanglal hüvitada talle mittevaraline kahju. Kahjuhüvitise suuruse jätab kaebuse esitaja kohtu määrata viimase õiglase äranägemise järgi. 8.2 Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks avalik-õiguslikus suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. (RVastS § 7 lg 1) Kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. (RVastS § 12 lg 1) Mittevaralise kahju nõude alusnorm on RVastS § 9 lg
3. Vastavalt RVastS § 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seaduse mõtte kohaselt on viidatud sättes nimetatud olukorrad, mil seadusandja aktsepteerib ka mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. (§ 9 lg 2)
4. Haldusasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et Viru Vangla ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud ning õigusvastaselt kahju tekitanud (süüliselt tema väärikust alandanud), kahju hüvitamise eeldused seega täitmata, mistõttu pole põhjendatud ka kahjuhüvitise väljamõistmine. 9.1 K.K leiab, et Viru Vangla rikkus VangS § 4 1 lg 1 sätestatut. VangS § 41 lg 1 kohustab kinnipeetut kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustama, et karistuse kandmine ei põhjusta rohkem ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja heidab ette, et Viru Vangla inspektor – kontaktisik Kersti Jääger suhtub hooletult oma töökohustustesse ning on jätnud tähelepanuta K.Ki probleemid ja kaebaja märkused, mis puudutavad tema kambritingimusi, pesemis- ja raadio kuulamise võimalust. Inspektorkontaktisikupoolne ignoreerimine põhjustas kaebajale hingelisi üleelamisi ning alandas tema väärikust. 9.2 Vaidlust ei ole selles, et K.K viibis ajavahemikul 07.04.2011-05.05.2011 ja 12.05.2011 01.06.2011 sektsiooni P-2 eraldatud lukustatud kambris nr
5. Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja kt 07.04.2011 käskkirjaga nr 6-1/186-KP kohaldati alates 07.04.1022 K.Ki suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid, kuna isik on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule (ründas vanglaametnikku). (tl 68-69) 4

(7)Juhindudes Vangla sisekorraeeskirja § 13 ja VangS § 69 lg 1, 2 rakendati täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; 3) kehakultuuriga tegelemist keelamist; 4) isiklike esemete kasutamise keelamist (mille ebaotstarbeka kasutamise tõttu on võimalik kahjustada vangla vara; 5) ohjeldusmeetmete kasutamist (enne kambrisse sisenemist kinnipeetava kätele käeraudade paigaldamine). Rakendatud täiendavad julgeolekumeetmed on kooskõlas VangS § 60 lg 2 sätestatuga. Tartu halduskohus on 23.01.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-2052 leidunud, et kaebaja paigutamine eraldatud lukustatud kambrisse nr 1297 oli õiguspärane ning proportsionaalne K.Ki toimepandud süüteoga (vanglaametniku ründamine). 9.3 Vastavalt Viru Vangla direktori 18.09.2008 käskkirjaga nr 218 kinnitatud Viru Vangla I üksuse inspektor-kontaktisiku ametijuhendi p 3, 9 ka 15 tulenevalt on inspektor-kontaktisiku töökohustuseks kinnipeetavatega suhtlemine, viimaste probleemidega tegelemine ning taotluste lahendamine oma pädevuse piires. Viru Vangla kodukorra p 22.1.1 kohaselt pöördub kinnipeetav oma probleemidega inspektorkontaktisiku poole tööpäeviti. Inspektor-kontaktisik selgitab välja probleemi olemuse ning vajadusel edastab probleemid, mis ei kuulu tema pädevusse, elektrooniliselt muule struktuuriüksusele. 9.4 Kohus leiab, et inspektor-kontaktisik Kersti Jääger ei ole rikkunud oma tegevuse /tegevusetusega K.Katšani õigusi ega piiranud tema vabadusi. Vanglateenistuse ametniku tegevus /tegevusetus ei ole kohtu hinnangul põhjustanud kinnipeetavale täiendavaid kannatusi või ebameeldivusi lisaks sellele, mis vääramatult kaasneb karistuse kandmisega. Kohtu hinnangul tuleneb kaebaja hinnang, et temasse ei suhtutud piisava hoolega tema kõrgendatud enesehinnangust. Pidev rahulolematus (arvestades arvukaid kaebuseid ja märgukirju, vt tl 40-50, 52, 54, 56, 58, 61, 62, 64, 71) ja ärrituvus ei kohusta inspektorkontaktisikut konkreetset kinnipeetavat eriliselt kohtlema või talle eriliselt tähelepanu osutama. Muuhulgas tuleb kohtu hinnangul arvestada asjaoluga, et K.Ki suhtes kohaldati Viru Vangla 07.04.2011 käskkirjaga nr 6.-1/186-KP täiendavaid julgeolekumeetmeid, mille üheks eesmärgiks on minimaliseerida kokkupuuteid ametnikega, kelle suhtes isik võib kasutada füüsilist vägivalda. Kinnipeetava kambrisse sisenemisel tuli kasutada ohjeldusmeetmeid (käeraudu). Tegevusetust saab ametnikule ette heita juhul, kui tegevus /toiming, mille sooritamist temalt oodati, kuulus selle ametniku pädevusse. Lukustatud kambrisse paigutati kaebaja mitte kontaktisiku ega vanglateenistuse äranägemisel, vaid preventiivse ja tõkestava meetmena kaebaja enda teisi ohustava käitumise tõttu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et inspektorkontaktisiku pädevuses ei olnud paigutada kaebaja ümber või muuta tingimusi kambris. Kas lukustatud kambrisse paigutamise õiguspärasust on kohus kinnitanud oma otsuses haldusasjas nr 3-11-2052. Käesoleval juhul tingis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kinnipeetava enda käitumine ja seoses sellega ka võimaliku uue raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamine. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ka selles, et inspektor-kontaktisik sai kinnipeetavalt saadud info / soovid üksnes pädevatele isikutele edastada ja seda ta ka tegi. 5

(7)9.5 Kohus ei nõustu K.Ki väidetega selles, et tema pretensioonid on jäetud tähelepanuta. K.Ki pöördumistele, milles sisalduvad nii kaebused ametnike tegevusele kui puudused kambri sisutuses, pesemisvõimaluste puudumine, on Viru Vangla vastanud (tl 49-51; 52-53; 54-55; 5657; 58-59; 61-63). Pesemistarvete väidetava puudumise ning hügieeni eest hoolitsemise mittevõimaldamise etteheidete osas on kohtule esitatud valvur Jüri Kivesti selgitus vangla direktorile selle kohta, et K.Katšani agressiivsuse tõttu saunalina, hambapastat, hambaharja ja seepi oli lubatud kambrisse anda üksnes kinnipeetava pesemise ajaks, kuid K.Katšan ei avaldanud isegi soovi nende saamiseks. Isegi kui vahendeid talle pakuti, keeldus ta nende vastuvõtmisest. Pesemisvahendeid oli K.Katšan nõus kasutama üksnes kolmapäeviti kui sai graafikujärgselt duši alla minna (tl 90). Vastupidist K.K tõendanud ei ole. Inspektor-kontaktisik Kersti Jääger on andnud Viru Vangla direktorile selgituse (tl 70), milles märgib, et käis kinnipeetav K.Ki kambri juures regulaarselt. Mõnel korral oli viimane ärritatud ja käskis kontaktisikul ära minna, nõudes „oma“ kontaktisikut. Kuid siiski leppis ja vajadusel rääkis oma probleemidest. Kaebusega, et tal puudub voodipesu, kinnipeetav kontaktisiku poole pöördunud ei ole. 9.6 Vastustaja märgib, et väidetav kahju ei saanud tekkida mitte inspektor-kontaktisiku tegevuse tõttu, vaid konkreetsete vangla toimingute tõttu. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Vanglasisene paigutamine ning kambri inventariga sisustamine ei kuulu inspektor-kontaktisiku pädevusse. Isiklike asjade keelamine oli tingitud kaebaja enda käitumisest ning oli kooskõlas Viru Vangla 07.04.2011 käskkirjaga nr 6-1/186-KP. Mis puudutab kaebuses toodud väiteid selles, et kambris nr 1297 puudus voodi, laud, tool, raadio ja peegel, et kinnipeetaval ei võimaldatud rohkem duši all käia kui 1 kord nädalas ning WC ja põrand oli must, ei võimaldatud puhastusvahendeid ning ei toodud raamatukogust raamatuid, siis nende loetletud vangla toimingute osas on K.Katšan esitanud halduskohtule eraldi kaebuse kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja viibimisega ajavahemikus 07.04-05.05.2011 ja 12.05.01.06.2011 sektsiooni P-2 kambris nr 1297 (haldusasi nr 3-11-2052), milles kohus tegi lahendi 23.01.2012. Kohus ei leia vajadust ega mõistlikku põhjendust hinnata käesolevas asjas teisiti haldusasjas nr 3-11-2052 tehtud õiguslikke järeldusi. 9.7 Väärikuse alandamise väidete kohta märgib kohus, et väärikuse alandamise alla ei kuulu igasugused hingelised üleelamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Sellekohaseid etteheiteid halduskohtumenetluses tuvastatu põhjal kohtu hinnangul vastustajale omistada ei saa. Iga ebamugavustunnet ei saa käsitleda väärikust alandava kohtlemisena. Kohus rõhutab, et kui K.K tundis lukustatud kambris viibimisel ebamugavust ning tavalisest rangemaid piiranguid, tuleb kaebajal arvestada, et lukustatud kambrisse paigutamine ning sellega kaasnenud piirangud olid tingitud tema enda agressiivsest käitumisest. Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha järgi alandab tegevus inimväärikust juhul kui ületab minimaalse raskusastme. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et mittevaralist kahju kaebajale tekitatud ei ole. Kohus rõhutab, et kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus peaks kohut veenma, et väidetavad ebameeldivused, mida kinnipeetav pidi taluma, ületas piiri, mis eristab seda ebamugavustunnet väärikust alandavast kohtlemisest. Lisaks eeltoodule rõhutab kohus, et võimalikke ebameeldivusi seoses lukustatud kambris viibimise ning sealsete tingimustega ei saa kuidagi seostada inspektor-kontaktisiku tegevuse / tegevusetusega. Kaebuses toodu ei veena kohut selles, et K.Ki on vastustaja poolt väärikust alandavalt koheldud, rääkimata vastustaja süüst selles. 6

(7)Eeltoodud põhjendustel jätab kohus K.Ki kaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus. 10. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele senikehtinud HKMS sätestatut. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 10 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus vabastas K.K`i riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Mare Krull Kohtunik 7