KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-705 Haldusasi Menetlusvorm K.K`i `i kaebus Viru Vangla tegevuse (inspektorkontaktisik A. Romanenko ei võtnud vastu pöördumisi, Viru Vangla viivitas märgukirjadele vastamisega ning vangla ei võimaldanud kaebajale venekeelseid vastuseid tema pöördumistele) õigusvastaseks tunnistamiseks kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja K.K, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
- K.K esitas 06.12.2010 ja 27.12.2010 Viru Vanglale anglale pöördumised, milles avaldas rahulolematust inspektor-kontaktisik kontaktisik Anna Romanenko kohta.. Viru Vangla luges K.K'i pöördumised ed märgukirjadeks ja vastas kaebajale 03.02.
- 02.02.2011, 06.02.2011, 07.02.2011, 08.02.2011 ja 16.02.2011 esitas K. K Viru Vanglale taotlused
(5), milles palus vanglal esitada vastused märgukirjadele vene keeles. keeles. Viru Vangla jättis 28.02.2011 kaebaja taotlused rahuldamata. 18.03.2011 saabus Tartu Halduskohtu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja K. K kaebus Viru Vangla toimingute (inspektor inspektor-kontaktisik A. Romanenko tegevuse ja vastuste kaebusele) õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 27.06.2011 määrusega haldusasjas 3-11-705 705 kaebuse menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED
- K. K ei ole rahul inspektor-kontaktisik A. Romanenko tööga, kes ignoreerib teda ja ei võta edastamiseks vastu tema taotlusi ja avaldusi. Kaebaja leiab, et temalt taotluste vastuvõtmine ei olnud keeruline ning oli vajalik, et ta saaks oma probleemid kiiresti ja õigeaegselt lahendatud. Lisaks leiab kaebaja, et vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 51, on tal õigus saada Viru Vanglalt vastuseid oma pöördumistele ka vene keeles ning vastavalt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse §-le 6 saada vastuseid 30 kalendripäeva jooksul. Kaebaja soovib tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb selles, et inspektor-kontaktisik A. Romanenko ei võtnud edastamiseks vastu kaebaja pöördumisi, Viru Vangla viivitas kaebaja pöördumistele vastamisega ning vangla ei võimaldanud kaebajale venekeelseid vastuseid tema pöördumistele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Viru Vangla vastusest kaebusele (t.lk.67-68) nähtub, et vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et Viru Vanglas on kinnipeetavate järelevalve tagamiseks ning karistuse täideviimiseks erinevad üksused ja osakonnad, kes tegelevad kinnipeetavate probleemide lahendamisega oma pädevuse piires. Igal üksusel on oma ülesanded, mille täitmisega tegelevad vastava üksuse teenistujad. Seejuures on tööülesanded jaotatud ka üksuse siseselt ning nt inspektor-kontaktisikute puhul on tavapäraselt üksuse siseselt määratud, milliste kinnipeetavatega inspektor-kontaktisik tegeleb. K.K on täiskasvanud kinnipeetav ning tema järelevalvet ning vangistuse täideviimist korraldab viies üksus. Inspektor-kontaktisik A. Romanenko on aga kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik, kelle töökohustuseks on tegeleda kolmanda üksuse kinnipeetavatega. Seetõttu ei olnud A. Romanenko'l kohustust võtta vastu kaebaja avaldusi ja taotlusi. Vastustaja möönab, et inspektor-kontaktisik A. Romanenko`l ei oleks olnud keeruline kaebajalt taotlusi ja avaldusi vastu võtta, kuid tal ei olnud kohustust tegeleda K.K'i probleemidega ning A. Romaneko on oma töökohustusi täitnud korrektselt. Seega pidi kaebaja pöörduma just temale määratud inspektor-kontaktisiku poole, mida A. Romanenko kaebajale ka selgitas, ning kuna tema probleem oli kiireloomuline, siis sai ta ühendust võtta valvuri või vanemvalvuriga, kes tema probleemi oleksid vastavale inspektorkontaktisikule edastanud. Vastustaja rõhutab, et kaebajal oli võimalus kaebused oma inspektor-kontaktisikule üle anda ning kaebaja õigused ei ole kaitseta jäänud.
- Vastustaja leiab, et on õiguspäraselt käitunud ka kaebajale eesti keeles vastates. Vastustaja selgitab, et PS § 52 ja keeleseaduse (edaspidi KeeleS) § 3 lg 1 kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 20 ja 21 sätestatust, on haldusmenetluse keeleks eesti keel. Kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vastustaja märgib, Viru Vangla lähtub oma tegevuses kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, sh PS-st, KeeleS-st ja HMS-ist ning lähtudes eelnevast on Viru Vangla asjaajamiskeeleks ja haldusmenetluse keeleks eesti keel ning kõik menetlustoimingud viiakse läbi ja dokumendid vormistatakse eesti keeles. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei valda eesti keelt, ei muuda vastustaja poolt eesti keeles teostatavaid toiminguid ja vormistatavaid haldusakte seetõttu õigusvastasteks. 2 Vastustaja märgib, et vähemusrahvuste keele küsimust on käsitlenud õiguskantsler Viru Vanglale koostatud 04.06.2010 lõppvastuses nr 7-4/080940/0903300 ning on leidnud, et vangla peab kinnipeetavatele tagama vangistust reguleerivate õigusaktide ja oluliste üldkorralduste kättesaadavuse lisaks riigikeeles ka enam kasutatavas võõrkeeles (eeskätt vene keeles), kuid üheski vanglas, sh Viru Vanglas, ei ole kinnipeetavatel õigust nõuda riigilt ja nende ametnikelt vastuseid vähemusrahvuse keeles. Arvestades, et Viru Vanglas viibib palju eesti keelt mitteoskavaid kinni peetavaid isikuid ning juhindudes üldisest vanglate praktikast, võtab vangla vastu võõrkeelseid kinnipeetavate märgukirju ja selgitustaotlusi ja ei nõua nende tõlkimist, kuigi KeeleS § 8 lg 1 selleks võimaluse annab. Kirjalikult Viru Vangla kinni peetavatele isikutele võõrkeeles ei vasta, samuti ei esita vastustele kirjalikku tõlget. Selleks, et tagada kinni peetavatele isikutele vastuse sisust arusaamine, tõlgib inspektor-kontaktisik suuliselt dokumendi sisu.
- Vastustaja möönab, et kaebaja 27.12.2010 ja 06.12.2010 märgukirjadele on vangla vastanud viivitusega, kuid vastustaja leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastustaja on oma eksimusest aru saanud, seda tunnistanud, kaebaja ees tema märgukirjadele vastamisel vabandanud ning teeb edaspidi kõik võimaliku, et sarnaseid olukordi ei juhtuks, seega ei saa kaebajale täiendavalt kasu tuua vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- K.K soovib tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, mis seisneb selles, et inspektor-kontaktisik A. Romanenko ei võtnud edastamiseks vastu tema pöördumisi, Viru Vangla viivitas kaebaja märgukirjadele vastamisega ning vangla ei võimaldanud kaebajale venekeelseid vastuseid tema pöördumistele. K.K kaebas, et inspektor-kontaktisik A. Romanenko ei võtnud vastu tema avaldusi ja taotlusi. Justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus" kohaselt on Viru Vanglas kinnipeetavate järelevalve tagamiseks ning karistuse täideviimiseks erinevad üksused ja osakonnad, kes tegelevad kinnipeetavate probleemide lahendamisega oma pädevuse piires. Igal üksusel on oma ülesanded, mille täitmisega tegelevad vastava üksuse teenistujad. Seejuures on ka üksuse siseselt tööülesanded jaotatud ning nt inspektorkontaktisikute puhul on üksuse siseselt määratud, milliste kinnipeetavatega inspektorkontaktisik tegeleb. K.K on täiskasvanud kinnipeetav ning tema järelevalvet ning vangistuse täideviimist korraldab viies üksus ning oma probleemidega, sh taotluste ja avaldustega peab K.K pöörduma viienda üksuse inspektor-kontaktisiku poole. Inspektor-kontaktisik A. Romanenko on kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik, kelle töökohustuseks on tegeleda kolmanda üksuse kinnipeetavatega. Seega ei olnud A. Romanenko'l kohustust võtta vastu avaldusi ja taotlusi kaebajalt, kes ei olnud inspektor-kontaktisik A. Romanenko`le määratud kinnipeetav. Nähtuvalt kaebuse materjalidest on inspektor-kontaktisik A. Romanenko ka kaebajale selgitanud, et pöördumised tuleb esitada temale määratud inspektor-kontaktisikule. Seega selgitati kaebajale kohe, miks tema pöördumisi vastu ei võeta ja kelle poole on vaja pöörduda. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal oli võimalus kaebused oma inspektorkontaktisikule üle anda ning kiireloomulise probleemi korral oli kaebajal võimalus ühendust võtta valvuri või vanemvalvuriga, kes tema probleemi oleksid vastavale inspektorkontaktisikule edastanud. Kohus nõustub selles osas vastustajaga, et inspektor-kontaktisik oleks võinud kaebaja pöördumised vastu võtta, kuid ta ei olnud selleks kohustatud. Seega ei ole eeltooduga jäänud kaebaja õigused kaitseta ja vangla on käitunud õiguspäraselt. 3
- Kohus leiab, et vangla on käitunud õiguspäraselt ka kaebaja pöördumistele eesti keeles vastates. Oma nõudmises tugineb K.K PS §-le 51, mille kohaselt paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Kohus selgitab, et kaebaja on jätnud tähelepanuta, et KeeleS § 9 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
- jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6274 vene rahvusest elanikku 01.01.2012 seisuga ligikaudu 49,2% selle omavalitsusüksuse 12 750 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Viru Vangla on oma vastuses selgitanud, et lähtub oma tegevuses kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, sh PS-st, KeeleS-st ja HMS-ist ning seega on Viru Vangla asjaajamiskeeleks ja haldusmenetluse keeleks eesti keel ning kõik menetlustoimingud viiakse läbi ja dokumendid vormistatakse eesti keeles. Selleks, et tagada kinni peetavatele isikutele vastuse sisust arusaamine, tõlgib inspektor-kontaktisik suuliselt dokumendi sisu. Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus vangla seisukohaga, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust tõlkida kinni peetavatele vastuseid nende pöördumistele vene keelde ning seega ei ole vangla käitunud õigusvastaselt.
- Kaebaja 27.12.2010 ja 06.12.2010 märgukirjadele vastamisega viivitamise osas leiab kohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi viivituse õigusvastaseks tunnistamiseks, mis oli kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS redaktsiooni järgi tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks. Algselt nõudis kaebaja oma kaebuses kahju hüvitamist vangla õigusvastase tegevuse eest, kuid kohus tagastas kaebuse selles osas kahju nõude puhul ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Märgukirjadele vastamisega viivitamisega ei ole kaebajale tekkinud mingit kahju, samuti ei saaks siinkohal preventiivne eesmärk välistada vastustaja eksimust tulevikus. Nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele on vastustaja oma eksimusest aru saanud, seda tunnistanud, kaebaja ees tema märgukirjadele vastamisel vabandanud ning väidab, et teeb edaspidi kõik võimaliku, et sarnaseid olukordi ei juhtuks. Seega ei saa kaebajale täiendavalt kasu tuua vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine.
- Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Mare Krull kohtunik 4