) § 475 lg 1 p 15 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2 Kohus tuvastas, et kohtutäitur Andrei Krek, kelle menetluses on täiteasi nr 066/2009/4230, mille aluseks on Viru Maakohtu 27.10.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 2-08-87223 ja sissenõudja O B`i täitmisavaldus, tegi 04.01.2012.a. otsuse, millega taandas ennast täitemenetluse nr 066/2009/4230 läbiviimisest (t.lk 3). Kohtutäituri otsuse peale esitas sissenõudja O B kaebuse kohtutäiturile (t.lk 6), mille kohtutäitur jättis enda 20.01.2012.a. otsusega rahuldamata (t.lk 5). Kohtutäituri 20.01.2012.a. otsuse peale esitas O B kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja (täitemenetluses sissenõudja) on järginud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-s 1 ja § 218 lg-s 1 sätestatud korda ning kohus on pädev antud asjas esitatud kaebust läbi vaatama. Kaebuse esitaja (täitemenetluses sissenõudja) O B`i nõudeks on kohtutäitur A.Krek`i otsuse tühistamine, millega kohtutäitur taandas ennast täitemenetluse nr 066/2009/4230 läbiviimisest. Kaebuse esitaja põhiargumendid esitatud nõude rahuldamiseks on, et kohtutäitur on oluliselt rikkunud kehtivat seadusandlust; kohtutäitur on teeninud täitemenetluse käigus 700 eurot ning seejärel täiteasjas materiaalse huvi kadumisel, loobunud enda taandamise alusel edasisest täitemenetluse läbiviimisest. Kohtutäitur A.Krek on 04.01.2012.a. otsuses ning kohtule esitatud vastuses leidnud, et täitur ei saa tagada erapooletut suhtumist täitemenetluse osalistele, mis on taandamise aluseks TMS § 9 lg 1 p 6 alusel. Täitemenetluse kui täitedokumentide täitmise menetluse on seadusandja ette näinud ja kujundanud nii sissenõudja kui ka võlgniku huvides. Täitemenetluse seadustikus kehtestatud reeglid peavad tagama sissenõudjale täitedokumendis väljendatud õiguste tõhusa kaitse, kuid teiselt poolt andma vajalikku kaitset ning õiguskaitsevahendeid ka võlgniku käsutusse. Täitemenetluse korraldajaks on kohtutäitur, kes kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. KTS § 2 lg 3 sätestab, et kohtutäitur peab ametitegevuses olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb. TMS § 9 lg 1 p 6 kohaselt kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Sama paragrahvi lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei loeta erapoolikust põhjustavaks asjaoluks kohtutäituri tasu sissenõudmist. Seega nähtub eelnimetatud sätteist üheselt, et kohtutäituril on seadusest tulenev kohustus enda taandamiseks, kui ta leiab, et ta ei saa täitemenetlust erapooletult läbi viia. Kohus nõustub kohtutäituriga selles osas, et otsustus võib põhineda kohtutäituri subjektiivsel hinnangul. Samas peab otsustus olema põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur A.Krek on enda otsust piisavalt põhjendanud, eelkõige sellega, et kohtutäituri ja sissenõudja vahel on tekkinud vaenulikud suhted, mis ilmselgelt ei taga täituri poolt täitemenetluse läbiviimist erapooletult. Vaenulikud suhted on tekkinud sissenõudja O.B poolse käitumise tagajärjel (pöördumiste agressiivne toon, kohtutäituri usaldamatus, kohtutäituri aususes kahtlemine, ähvardused). O.B argument selles osas, et kohtutäitur on teinud otsuse enda taandamise kohta seejärel, kui ta on asjas kaotanud materiaalse huvi, ei ole asjakohane. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäituri poolt esitatud vastusest nähtub, et kohtutäitur on 18.05.2010.a. sisse nõudnud võlgnikult kogu elatisraha võlgnevuse täiteasjas nr 066/2009/4230, mille eest oli kohtutäituri otsuse alusel sisse nõutud kohtutäituri tasu seaduses sätestatud ulatuses. Käesolevaks ajaks on tekkinud uuesti elatisraha võlgnevus, mille sissenõudmise eest on ka seadusega ette nähtud kohtutäituri tasu nõudmise võimalus (t.lk 92). Seega on kohtutäituril ka käesoleval hetkel võimalik saada täitemenetluse läbiviimise eest tasu ning seega, ei saa väita, et kohtutäitur on teinud otsuse enda 3 taandamise kohta sel alusel, et tal puudub materiaalne huvitatus asja edasi menetlemisel. Lisaks on täiteasjas nr 066/200974230 tehtud täitetoimingud kehtivad, täitemenetlusosaliste poolt ei ole ühtegi toimingut vaidlustatud. Kohus leiab, et täiesti asjakohatud on kaebuse esitaja poolt esitatud seisukohad selles osas, et A.Krek esitab kohtusse tsiviilasjas nr 2-11-2043 (nimetatud tsiviilasi, s.o R B hagi N S vastu elatise nõudes, on hetkel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses), ebaõigeid andmeid ning andmeid võlgnikule kuuluva/mittekuuluva sõiduki osas. Nimetatud asjaolud ei ole seotud kohtutäituri taandamise küsimuse lahendamisega. Kohus, on arvamusel, et enesetaandamine on käesoleval juhul kohtutäituri kui ametiisiku ning kui kodaniku isiklik suhe asjasse ning saab olla väljendatud ja põhjendatud isiklikult pinnalt. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kohtutäitur A.Krek ei saa olla täiteasjas erapooletu ning on kohustatud ennast taandama. Seega tuleb jätta O B`i kaebus kohtutäitur Andrei Krek`i otsuse peale täiteasjas nr 066/2009/4230 rahuldamata. Kohus lisab, et kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Kui taandatakse kõik ühte piirkonda teenindavad kohtutäiturid, antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel täitmiseks võlgniku elu- või asukohale kõige lähemal asuvale kohtutäiturile. Kui sissenõudja ei esita üleandmise avaldust viie tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, määrab kohus taandatud kohtutäituri avalduse alusel asja üleandmise teisele kohtutäiturile. Menetluskulud
lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja O B vabastati Viru Maakohtu 07.03.2012.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-12-3732 kaebuse esitamisel riigilõivu 63.91 eurot tasumisest (t.lk 76-78).
lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.
lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd kohus jätab O B`i kaebuse kohtutäitur Andrei Krek`i otsuse peale täiteasjas nr 066/2009/4230 rahuldamata, siis jäävad menetluskulud O Bi kanda ning O Bilt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 63.91 eurot riigituludesse. 4
lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele.
lg 6 sätestab, et rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Puudutatud isik võib
lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kai Rosar Viru Maakohtu 16.05.2012 RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.