) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 2 alusel, kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kostja kohustus tuleneb soovilaenulepingust nr XXXXXXXX (tl 10-18), millise on allkirjastanud kostja, mis on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 11E-DK0090 (tl 149-153). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on tagastanud laenu ebakorrapäraselt ja mittetähtaegselt, mistõttu on kostja jäänud laenu tagastamisel viivitusse nii põhiosa kui ka intressi tasumisega (tl 16-18, 51-93, 98). Kostja väited, et kostja on tasunud hagejale 8 925 krooni ja on seega võlgnevuse tasunud on alusetud. Kuna kostja tagastas laenu ebakorrapäraselt ning oli viivituses, siis tulenevalt
lg 2 arvestas hageja tasutud maksetest esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Seega on tõendatud, et kostjal on põhiosa võlgnevus 475,44 krooni ehk 30,39 eurot, milline nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. 16.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on soovilaenulepingus kokku leppinud intressi määras 18% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 2 713,36 krooni ehk 173,42 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole intressi nõuetekohaselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista intress summas 2 713,36 krooni ehk 173,42 eurot. 17.
lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 22.10.2010 summas 3 255,55 eurot (3 998,45 krooni) ning viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Kohtule esitatud viivisearvestusest (tl 20) nähtub, et kostja on olnud viivituses põhiosamaksetega, mistõttu on hageja arvestanud viivist. Kohus leiab, et viivisemäär ei ole ülemäära suur ning puuduvad alused viivise vähendamiseni 0 euroni. Kostja olles lepingu sõlminud ja olles viivituses põhiosa maksetega, pidi arvestama, et sellega kaasnevad kohustused tasuda viivist. Samuti on hageja 06.08.2010 kirjaga teavitanud kostjat võlgnevusest sh. viivisenõudest (tl 19), seega on põhjendamatu, et kostja väited, et hageja ei ole kostjat viivise nõudmisest teavitanud. Kohus on seisukohal, et viivisenõu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivise seisuga 22.10.2010 summas 255,55 eurot (3 998,45 krooni) ning viivise 18% aastas põhivõlgnevuselt alates 23.10.2010 kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulude jaotus 18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 190 lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus tegi otsuse kostja kasuks, tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, sh Eesti Vabariigi kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.