KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse avalikult teatavaks
- detsembril 2011.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-11-7198 Tsiviilasi LP hagi RL vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3600.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja LP(ik XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KP(ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Diana R Kostja RL(ikXXX, elukoht XXX) Kostja esindaja Kalju H Hageja lepinguline esindaja Diana R Kostja RL Kostja esindaja Kalju H esindajad Kohtuistungil osalejad RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista RL, ilt elatis tema tütre LP ülalpidamiseks 139.01 eurot kuus alates 01.12.2011.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- KP(endise perekonnanimega Lipp) ja RL kooselust sündis XXX.a. tütar LP(endine L ).
- Alates 2006.a. juulist so abielulahutamisest elab laps koos emaga.
- Kostja on tasunud lapsele elatist 125 eurot kuus. Nimetatud summa laekumine on olnud küllaltki ebaregulaarne. Samuti ei ole summa 125 eurot piisavalt suur. Alates jaanuarist 2011 lõpetas kostja ka seni tasutud elatise summa maksmise. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
- 18.04.2011.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle hilisemas täpsustuses palub LP välja mõista RL, elatise 400.- eurot kuus alates 01.01.2011.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt hageja soovib kostjalt mõista välja hageja menetluskulud (sh õigusabikulud) ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
- Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja vabatahtlikult raha tema ülalpidamiseks on andnud ebaregulaarselt ning alates 2011 jaanuar lõpetas elatise maksmise.
- Hageja ülalpidamiskulud kuus moodustuvad summadest (need on ühe vanema kohta väljatoodud): kommunaalkulud lapsele igakuiselt: 106,6 eurot, korteri laen ja kindlustus 124,67 eurot, riided 55,49 eurot, toidule 70,24 eurot, telefonile 8,12 eurot, ravimitele 7,82 eurot, trennile 35,0 eurot, saksa keelele 7,5 eurot, seega kokku 415,44 eurot kuus. Jagades lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel pooleks, moodustab kummagi vanema osa lapse ülalpidamisel 415.44 eurot.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena sünni tõendi Tallinna Perekonnaseisuametist, kulutuste kohta tabelid ja lisaks tabelitele kauplustest ostetud kauba ostutšekid (tl 155-169). Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see on vastuoluline, tõendamata ja põhjendamata. Kostja väidetel on ta maksnud elatist 127 eurot kuus ning tema poolt on tasumine olnud ebaregulaarne sõltuvalt tema sissetulekust, kuid ta on tagantjärele kõik ära tasunud. Kostja soovib edaspidi samas summas tasuda ülalpidamist ning hageja menetluskulu jätta tema enda kanda. Kostja ei ole võimeline suuremat elatist maksma, kuna seda ei võimalda tema sissetulek. Hageja nõuab põhjendamatult temalt elatise väljamõistmist ning seda veel tagasiulatuvalt.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena oma palgalehed, SEB pangast võetud laenulepingu, õppelaenulepingu, tarbijakrediidilepingu oma pangakonto väljavõtted , millest nähtuvad ülekanded nii KP kui ka LP. Lk 2
(5)Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja RL tütrele KP on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väitel on kostja andnud hageja ülalpidamiseks elatist, kuid mitte piisavalt ja ka ebaregulaarselt. Kostja on kohtuistungil 08.11.2011 selgitanud, et on tasunud elatist ja praeguseks on kõik võlgnevused tasutud. 08.11.2011 kohtuistungil hageja lepinguline esindaja kinnitab, et kostja on tasunud kõik võlgnevused ja isegi tasutud on oktoober ja november
- Kuna võlgnevused on tasutud taotleb hageja esindaja elatist kohtuotsuse tegemisest, kuid summas 200 eurot kuus, kuna hageja esindaja arvates on kostja tulud suuremad, kui ta on esitanud ja igakuised kulutused lapsele on 800 eurot kuus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja on andnud oma lapse ülalpidamiseks elatusraha ja seda ka ebaregulaarselt, mis tähendab, et kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Kuid hageja esindaja kinnitusel kostja on kõik võlgnevused kohtus asja arutamise ajaks tasunud, kuid kuna kohtul on veendumus kostja eelnevat mittemaksmist aluseks võttes, et tuleb elatis kostjalt kohtuotsusega välja mõista. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2-1-37-11 , et juhul kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt Riigikohtu
- mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18) , aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 200.- eurot kuus. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus Lk 3
(5)on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning Riigikohtu lahendi 32-1-37-11 p 12 kohaselt peab kohus kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, puudub käesolevas kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja väiteid lapse ülalpidamiskulude suurusest ja tõendeid, mis nende suurust tõendavad, sest hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapse kulude kohta, peale toidutšekkide. Kostja palub elatise välja mõista miinimumsuuruses.
- Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20). Tulenevalt asjaolust, et kostjal ei ole käesoleval ajal rohkem alaealisi lapsi, kelle ülalpidamiskohustus kostjal lisaks hagejale on, tuleb kostjalt elatis välja mõista hageja ülalpidamiseks minimaalses määras mis on 139.01 eurot kuus. Kohus on ka seisukohal, et vähemalt minimaalses summas peab lahus elav vanem andma elatist lapse ülalpidamiseks.
- Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista summas 400 eurot hagi esitamise kohta kohtuotsuse tegemisest, kuna kostja on elatist maksnud, ei kuulu kohtu arvates kohaldamisele PkS § 108 sätestatu. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
- Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata hageja esindaja väited, et kostja tulud on suuremad kui ta on kohtule esitanud, et kostjal on korter välismaal ja et osa kostja töötasust läheb Inglismaa pangakonto arvele, kuna need väited on paljasõnalised ja millegagi kinnitamata. Kohus jätab arvestamata hageja esindaja toodud kulutuste va kulutused toidule tabelid, sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna neist ei nähtu, et sellised kulutused oleksid tehtud lapse ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Pooled ei ole käesolevas kohtuvaidluses kandnud ka kohtuväliseid kulusid. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 400.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3600.- eurot (9 x 400). Lk 4
(5)Lukiina Vismann Kohtunik: Lk 5
(5)