) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus hagiavalduse läbi vaadanud, leiab, et selles esineb menetlusse võtmist takistav puudus.
lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõiv, mille suurus sama paragrahvi lõike 3 kohaselt sõltub tsiviilasja hinnast. Vastavalt
nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. 2 Käesoleval juhul on hageja
lg 1 järgi hagis hagihinnaks märkinud 1595 eurot, kuna tegemist on tema väitel mittevaralise nõudega. Hageja nõuab kostjalt vastavalt nendevahelisele lepingule laenu andmist summas 40 460.73 eurot. Hageja on tasunud esitatud nõudelt riigilõivu summas 319.55 eurot. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist mittevaralise nõudega. Hageja selgelt väljendatud nõue seisneb selles, et kohustada kostjat andma hagejale mõistliku intressiga laenu summas 40 460.73 eurot. Seega on hagi suunatud kindla rahasumma maksmisele, mistõttu on hagihinnaks antud juhul 40 460.73 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja sama seaduse lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu summas 3 834,69 eurot. Seega tuleb hagejal täiendavalt tasuda riigilõivu summas 3515.14 eurot (3 834,69 – 319.55 = 3515.14 eurot). Juhul kui hageja jääb hagiavalduse punktis 5.2 esitatud seisukoha juurde, et tegemist on mittevaralise nõudega, palub kohus hagejal oma seisukohta põhjendada.
lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduses esitatud nõudelt riigilõivu tasumata jätmine on vastavalt
Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et kuna esitatud avalduses esineb eelpool nimetatud puudus ning vastavalt
¹ lõikele 1 kui menetlusosalise esitatud avaldus või taotlus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus peab mõistlikuks tähtajaks avalduses puuduste kõrvaldamiseks määruse kättesaamisest alates 14 päeva. Ühtlasi avaldab kohus, et kui avaldaja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale (
Kohus juhindus määruse tegemisel
§-de 372, 340¹, 464-465 nõudeist. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Kohtumäärus jõustus 05.juunil 2012. a. Nooremreferent Kai Rosar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.