KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-2647 Haldusasi K.M. kaebus Tallinna Vangla 05.

) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7 rikkumise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks katseajaga 6 kuud. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav K.M. 04.06.2010 kell 10.30 vangistusosakonna metalldetektori ruumis toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav kasutas väärikust riivavaid sõnu vanglateenistuse ametnike suhtes. 1

1. Tallinna Vangla direktori 09.09.2010 vaideotsusega nr 1-13/35469-1 (tl 20 pöördel – 22) jäeti kinnipeetava K.M. vaie rahuldamata.
2. Tallinna Vangla kinnipeetav K.M. esitas 11.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkirja nr 462-d peale. Kohus võttis kaebuse 17.11.2010 määrusega menetlusse ja määras asja 25.04.2011 määrusega kirjalikku menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
3. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirja nr 462-d õigusvastasuse tuvastamist ja tühistamist. Käskkirja õigusvastasuse palub kaebuse esitaja tuvastada juhul, kui kohus käskkirja ei tühista. Põhjendatud huviks märgib kaebuse esitaja võimaliku kahjunõude esitamise.
4. Kaebuse esitaja leiab, et käskkiri on õigusvastane, kuna distsiplinaarkaristus on määratud

§ 64lg-s 41 sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes.

Rikkumisest saadi L.Cirulise ettekandest nr 729 nähtuvalt teada 04.06.2010, karistus määrati 05.07.

2. L.Cirulise 04.06.2010 ettekandes, V.Bulahhovi 01.07.2010 seletuskirjas, 02.07.2010 distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas ei kajastu, et 04.06.2010 oli vangistusosakonna metalldetektori ruumis tegemist konkreetselt kaebuse esitaja isiku ja esemete läbiotsimisega. Kinnipeetava isiklike asjade/esemete ülevaatamise toimingu teostamisel tulnuks kasutada Tallinna Vangla kodukorra lisas 1 sätestatud „Kinnipeetava isiku isiklike asjade ühtset nimekirja“, vastasel juhul ei ole tuvastatav, kas ülevaadatavad asjad/esemed on kinnipeetavale kuuluvad isiklikud asjad või mitte. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 61 lg 2 esimese lause kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava valduses või laos. Kuna antud juhul ei kasutatud toimingu tegemisel kinnipeetava isiku isiklike asjade ühtset nimekirja, ei saanud tegemist olla eesmärgipärase haldustoiminguga kinnipeetava isiklike asjade/esemete ülevaatamisel. 7.

§ 68

lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist ja läbiotsija peab olema läbiotsitavaga samast soost. Seega võib läbiotsimist teostada üks vanglateenistuse ametnik. Kehtivast õigusest ei tulene kinnipeetava isiku isiklike asjade läbiotsimisel või selle käigus ülevaatamisel õigust kinnipeetava isiku keha täielikuks paljastamiseks, kui sealjuures ei teostata konkreetselt kinnipeetava isiku läbiotsimist või vaatust. Antud juhul toimus 04.06.2010 metalldetektori ruumis kinnipeetava keha täielik intiimsuseni paljastamine ametnike grupi ees ja sellises olekus korralduste täitmisele allutamine – kästi alasti kükke teha ja tuharad laiali tõmmata. 8. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC

§ 67

p-i 1 ning Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7 nõuete rikkumise eest töölt eemaldamisega üheks kuuks 6-kuulise katseajaga. Tallinna Vangla on seisukohal, et Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkiri nr 462-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 14. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 on käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võimalik kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

§ 65

lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. 15.

§ 67

p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.7 kohaselt teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreeglid. Kohtumisel teenistujatega või vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et ta kasutas vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel väärikust riivavaid väljendeid. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla järelevalveosakonna valvuri Leons Cirulise 4.06.2010 ettekandega nr

1. Nimetatud ettekandest nähtub, et 04.06.2010 kell 10.30 saatmisel töötsoonist III vangistussektsiooni, keeldus kinnipeetav K.M. läbiotsimise ajal isiklike asjade 3 ülevaatamiseks esitamisest, loopis need põrandale ning kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel väärikust riivavaid väljendeid. Samuti kirjutas järelevalveosakonna valvur Valeri Bulahhov distsiplinaarmenetluse käigus 01.07.2010 seletuskirja, millest nähtub, et K.M. kasutas 04.06.2010 vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel solvavaid väljendeid. Vanglateenistuse ametnikuga suhtlemisel ebakorrektne käitumine on vastuolus vangistusseaduse § 67 p-st 1 ning Tallinna Vangla kodukorra punktist 14.3.7 tulenevate nõuetega. Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras.
2. Tulenevalt

§ 64

lg-st 41 võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt pani kaebuse esitaja distsipliinirikkumise toime 04.06.2010 ning seega pidi Tallinna Vangla

§ 64lg 41 kohaselt kaebuse esitajale määrama distsiplinaarkaristuse 04.07.2010.

Kuna 04.07.2010 oli pühapäev, siis tuginedes TsÜS § 136 lg-le 8, saabus karistuse määramise tähtpäev esmaspäeval 05.07.

1. Tulenevalt eeltoodust on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt ning tema väide, et Tallinna Vangla on distsiplinaarkaristuse määramisel tähtaega ületanud, on alusetu.
2. Kaebuse esitaja märgib, et distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt toimus 04.06.2010 metalldetektori ruumis konkreetselt kinnipeetav K.M. läbiotsimine, kuid tegelikkuses toimus esemete läbiotsimine. Kaebuse esitaja leiab, et kinnipeetava isiklike asjade ülevaatamise toimingu teostamisel oleks Tallinna Vangla pidanud kasutama Tallinna Vangla kodukorra lisa 1 (kinni peetava isiku isiklike asjade ühtne nimekiri), kuna vastasel juhul ei ole vanglateenistusel võimalik hinnata, kas ülevaadatavad asjad kuuluvad kinnipeetavale või mitte.

§ 68

lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (edaspidi Määrus) 4. peatükk reguleerib läbiotsimise korraldust detailsemalt. Määruse § 47 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult, läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus ning läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga samast soost isikud. Määruse § 48 lg 1 p-i 4 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik enne saatmist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ja tema isiklike esemete läbiotsimine toimus enne tema saatmist töötsoonist vangistussektsiooni. Kinnipeetavate läbiotsimine enne saatmist ühest kohast teise on vajalik selleks, et välistada kinnipeetaval keelatud esemete olemasolu ning nende viimist ühest kohast teise. Konkreetsel juhul oli enne kinnipeetava saatmist töötsoonist vangistussektsiooni tema läbiotsimine vajalik muuhulgas ka põhjusel, et välistada töötsoonis olevate esemete (nt tööriistad) viimist vangistussektsiooni. Läbiotsimine toimus

§ 68

lg 1 ning Määruse § 48 lg 1 p-i 4 alusel ning kaebuse esitaja väide, et vangla oleks pidanud kasutama Tallinna Vangla kodukorra lisa 1, ei ole asjakohane. Tallinna Vangla kodukorra lisasse 1 märgitakse kinni peetava isiku vanglasse vastuvõtmisel tema isiklikud esemed. Antud läbiotsimise eesmärk ei olnud kontrollida, kas kaebuse esitajal olemasolevad esemed vastavad tema isiklike esemete ühtsele nimekirjale, vaid keelatud esemete avastamine.

1. Kaebuse esitaja leiab, et tema isiklike esemete läbiotsimise käigus, ei olnud vanglateenistusel õigus anda talle korraldust keha paljastamiseks ning seega ei olnud ta kohustatud ka korraldust täitma. Kaebuse esitaja on sisuliselt asunud seisukohale, et vanglateenistuse ametniku korraldus keha paljastamiseks oli õigusvastane ning seega oli tal õigus korraldust mitte täita. Tallinna Vangla on seisukohal, et kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikke korraldusi. Kinnipeetav ei saa põhjendada distsipliinirikkumist vanglaametniku väidetavalt ebaõige käitumisega. Kui kinnipeetav leiab, et vanglaametnik käitub ebaõigesti, on tal õigus pöörduda märgukirjaga vangla poole ja 4 juhtida vangla direktori tähelepanu ametnike ebaõigele käitumisele. Antud juhul kaebuse esitajat ei karistatud korraldusele mitteallumise, vaid vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel väärikust riivavate sõnade kasutamise eest.
2. Kinnipeetava läbiotsimine toimub

ja Määruse sätete kohaselt ning seda, kas on vajalik teha kinnipeetava täielik või mittetäielik läbiotsimine, otsustavad läbiotsijad. Keha täieliku läbiotsimise eesmärk on veenduda, et keha pinnale ega tuharate vahele ei oleks peidetud keelatud esemeid ning kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemeid ei oleks peidetud kehaõõnsustesse. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 19.02.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-1750, mis jõustus Riigikohtu 05.04.2010 kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määrusega.

§ 68

lg 1 teise lause kohaselt teostavad kinnipeetava läbiotsimist temaga samast soost isikud. Seega ei sätesta vangistusseadus, et kinnipeetava peab läbi otsima üks vanglateenistuse ametnik ning kaebuse esitaja sellekohane väide on alusetu. Tallinna Vangla ametnikud järgivad läbiotsimise teostamisel õigusaktide nõudeid ning asjaolu, et see ei pruugi läbiotsitavatele meeldida, ei tähenda, et tegemist oleks vangla õigusvastase käitumisega. Kinnipeetava läbiotsimine on paratamatu ebameeldivus, mida

§ 41

lg 1 kohaselt peab vangistuses viibiv isik taluma, kuna see kaasneb paratamatult vanglas kinnipidamisega.

1. Kaebuse esitaja väide, et vanglateenistuse ametnike poolt läbiotsimine alandab tema inimväärikust, on asjakohatu. Kuigi inimväärikuse tagamisel tuleb arvestada subjektiivseid mõjusid, ei saa inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema inimväärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Samas ei asetu väärikuse alandamise alla igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi või/ja vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Käesoleval juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita.
2. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud kaebuse esitaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine, karistuse määramisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, kuid tuvastamist ei leidnud õigusvastasust välistava asjaolu, hädakaitse, esinemine.
3. Kaebuse esitaja leiab, et ta oli provotseeritult viidud hädakaitseni ja küsimus: „Mis te olete perverdid või?“ oli õigustatud ja kohane. Kaebuse esitaja märgib, et sõna „kuked" kasutamise eesmärki on ta põhjendanud oma 18.06.2010 seletuskirjas ning kolmanda sõna „pederastid“ kasutamist kaebuse esitaja eitab. Tallinna Vangla leiab, et tegemist oli väärikust riivavate sõnadega, mis on vastuolus Tallinna Vangla kodukorra p-i 14,4.7 nõuete ning üldiste viisakusreeglitega. Kaebuse esitaja arusaam, et vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel sõnade „pervert“ ja „kuked“ kasutamine oli põhjendatud, ei tähenda seda, et kaebuse esitaja ei ole distsipliinirikkumist toime pannud.
4. Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei ole ta vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel kasutanud sõna „pederast". Samas on kaks vanglateenistuse ametnikku kirjutanud ettekandes ja seletuskirjas, et kaebuse esitaja kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel nimetatud sõna. Distsipliinirikkumiste fikseerimine on üks vanglateenistuse ametnike tööülesannetest ning ametnikel puudub põhjendatud huvi alusetute ettekannete ja seletuskirjade kirjutamiseks. Seega puudub alus kahelda ettekandes ja seletuskirjas märgitu õigsuses ning distsiplinaarmenetluse käigus leidis tuvastamist asjaolu, et kaebuse esitaja kasutas vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel sõna „pervert“. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab sõna „pervert“ perversset isikut ning sõna „perversne“ omakorda tähendab loomuvastaseid (eriti seksuaalelus) kalduvusi. Sõna „pederast“ tähendab sugulist vahekorda kahe mehe vahel, samuti 5 poisipilastamise harrastamist. Sõna „kukk“ kasutamise kohta on kaebuse esitaja käesolevas kaebuses viidatud ning distsiplinaarmenetluse käigus 16.06.2010 kirjutatud seletuskirjas märkinud, et talle jääb arusaamatuks, miks vanglaametnikud nagu kuked, väljakutsuvalt, tülinorijalikult (alandav läbiotsimine), käituvad. Siis nagu riiukuked pidasin mina silmas. Kui nemad pidasid silmas kinnipeetavate seas laialt levinud slängi „kukk“ ja vanglas selle all mõistetavat, siis ei saa seda mulle süüks panna. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumise kohta kirjutatud 04.06.2010 ettekandest nr 792 nähtub, et läbiotsimise ajal vangistusosakonna metalldetektori ruumis kinnipeetav K.M. loobus isiklike asjade ülevaatamiseks esitamiseks, loopides need põrandale ja samal ajal kasutas solvavaid sõnu „perverdid“, „pederastid“, „kuked“. Ettekandest nähtub, et võttes kogumis arvesse kaebuse esitaja käitumist läbiotsimise ruumis (ei allunud korraldusele, loopis esemed maha) ning tuginedes ühiskonnas üldlevinud arusaamadele, võib kaebuse esitaja poolt kasutatud sõnu pidada väärikust riivavaks, kahemõtteliseks ja solvavaks.
5. HMS § 56 lg 1 sätestab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud distsiplinaarmenetluse materjalidele (ettekandele, seletuskirjadele), mis on menetlusosalistele kättesaadavad. Lisaks nähtub vaidlusaluse käskkirja faktilistest asjaoludest, et kaebuse esitaja pani toime raske distsipliinirikkumise, mis seisnes vanglateenistuse ametnike suhtes väärikust riivavate sõnade kasutamises. Tulenevalt eeltoodust leiab Tallinna Vangla, et kaebuse esitaja väide, et haldusakt on õigusvastane põhjusel, et selles ei sisaldu distsipliinirikkumine, on alusetu. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
7. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkiri nr 462-d on õigusvastane, kuna distsiplinaarkaristus määrati hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamisest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt pani kaebuse esitaja temale süükspandava distsipliinirikkumise toime 04.06.2010 ning rikkumine oli valvur L.Cirulise 04.06.2010 ettekandest nr 792 (tl 15 pöördel) nähtuvalt samal kuupäeval teada ettekande koostajale valvur L.Cirulisele ja ettekandes märgitud tunnistajatele vanemvalvurile V.Bulahhovile ja valvurile K.Heletulile.

§ 64

lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Seega tulnuks

§ 64lg 4 kohaselt distsiplinaarkaristus määrata hiljemalt 04.07.2010, mis oli pühapäev. Ts

ÜS § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seega on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristus 05.07.2010 käskkirjaga nr 462-d määratud tähtaegselt.

1. Käesolev kaebus on esitatud Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 05.07.2010 käskkirja nr 462-d peale, millega karistati kaebuse esitajat distsipliini rikkumise eest, mis seisnes selles, et kinnipeetav kasutas väärikust riivavaid sõnu vanglateenistuse ametnike suhtes. Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud kaebust vangla toimingute peale kaebaja ja tema esemete läbiotsimisel 03.06.2010 ja 04.06.2010, mistõttu on asjassepuutumatud kõik 04.06.2010 toimunud läbiotsimist puudutavad kaebuse väited.
2. Eeltoodut arvestades on asjakohatu ka kaebuse väide KarS §-s 28 sätestatud hädakaitse arvestamata jätmise kohta distsiplinaarkaristuse määramisel. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole 6 õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne isiku õigushüvedele. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud Tallinna Vangla ametnike õigusvastast rünnet kaebaja õigushüvedele.
3. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-103-06 on leitud, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud

§ 67p-s 1 sätestatud allumiskohustust.

Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega vangla väidetav õigusvastane käitumine ei õigusta kinni peetava isiku õiguserikkumist. 30.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 16. aprilli 2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 kohaselt peab kinni peetav isik suhtlemisel teenistujatega või teiste isikutega järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 14 pöördel-15) ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest (tl 15 pöördel – 18 pöördel) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja kasutas 04.06.2010 läbiotsimisel vanglateenistuse ametnike L.Cirulise, V.Bulahhovi ja K.Heletuli suhtes sõnu „perverdid“, „pederastid“, „kuked“. Nii on valvur L.Cirulise 04.06.2010 ettekandes nr 792 (tl 15 pöördel) märgitud, et 04.06.2010 kell 10:30 saates kinnipeetavat K.M.t töötsoonist elutsooni loobus kinnipeetav K.M. vangistusosakonna metalldetektori ruumis esitamast isiklikke asju ülevaatamiseks, loopides need põrandale ja samal ajal kasutas solvavaid sõnu „perverdid“, „pederastid“, „kuked“ L.Cirulise ja teiste vanglaametnike suhtes, kes teostasid läbiotsimist. Ettekandes on märgitud ka tunnistajad vanemvalvur V.Bulahhov ja valvur K.Heletuli. Vanemvalvuri V.Bulahhovi 01.07.2010 seletuskirjas on märgitud, et 04.06.2010 kell 10:30 läbiotsimise ajal kinnipeetav K.M. vangistusosakonna metalldetektori ruumis loobus esitamast isiklikke asju ülevaatamiseks, loopides need põrandale ja samal ajal kasutas solvavaid sõnu „perverdid“, „pederastid“, „kuked“ vanemvalvuri V.Bulahhovi ja teiste vanglaametnike suhtes, kes teostasid läbiotsimist. Seega on vanglaametnike L.Cirulise 04.06.2010 ettekandega ja V.Bulahhovi 01.07.2010 seletuskirjaga tõendatud K.M. distsipliinirikkumine. Kohtul puudub igasugune alus kahelda nende tõelevastavuses. Kinnipeetav K.M. on kohtule esitatud kaebuses ja oma 18.06.2010 seletuskirjas (tl 16 pöördel-17) möönnud sõnade „pervert“ ja „kuked“ kasutamist, väites, et ta kasutas neid sõnu teises kontekstis ja tähenduses kui vanglaametnikud on mõistnud. Seletuskirjas märgitu kohaselt kaebaja küsis läbiotsimisel, et mis te olete perverdid või. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja pidanud sellist küsimust antud olukorras õigustatuks ja kohaseks. Sõna „kuked“ kasutamise kohta on kaebaja oma 18.06.2010 seletuskirjas märkinud, et pidas silmas vanglaametnike käitumist nagu kuked - väljakutsuvalt tülinorijalikult, nagu riiukuked. Kui nemad pidasid silmas kinnipeetavate seas laialt levinud slängi „kukk“ ja vanglas selle all mõistetavat, siis seda ei saa talle süüks panna. Kellegi „pederastiks“ nimetamist kaebaja seletuskirjas eitab. Eesti keele instituudi veebilehelt (http://www.eki.ee) nähtuvalt on sõna pervert sõimusõna. TEA kirjastuse võõrsõnastikus on antud sõnale perverssus seletus – rikutus, loomuvastasus (eriti tunde- ja suguelus) ja sõnale pederastia seletus- poisipilastus; meestevaheline suguline läbikäimine. Tartu Riikliku Ülikooli ja Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi poolt 1988 välja antud kogumik „Kuritegelik 7 subkultuur tätoveeringutes, žestides, slängis“ III osas „Õiguserikkujate erikeelest“ on erikeele sõnastikus sõna „kukk“ tähenduseks märgitud passiivne homoseksualist (lk 140). Seega on tõendatud kaebaja poolt väärikust riivavate väljendite kasutamine vanglateenistuse ametnike suhtes. Käesolevas asjas puuduvad vastupidised usaldusväärsed tõendid, mis tõendaksid veenvalt seda, et distsipliinirikkumist ei toimunud. 31.

§ 63

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirjas nr 462-d on leitud, et kinnipeetava poolt väärikust riivavate sõnade kasutamine vanglaametnike suhtes on tõsine rikkumine. Käskkirjaga on kinnipeetavat K.M.t karistatud töölt eemaldamisega üheks kuuks katseajaga 6 kuud. Käskkirjas on põhjendatud karistuse valikut ja toodud välja karistuse määramise kaalutlused, et töölt eemaldamine üheks kuuks suunaks kinnipeetavat piisavalt efektiivselt edaspidi vanglas õiguskuulekalt käituma ning katseaeg avaldab antud isiku käitumise suhtes positiivset preventiivset mõju. 32. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjendustes ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohus leiab, et Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkiri nr 462-d on piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Käskkirjas on märgitud käskkirja andmise faktiline alus, kinnipeetava K.M. poolt 04.06.2010 läbiotsimise käigus metalldetektori ruumis läbiotsimist teostanud vanglateenistuse ametnike L.Cirulise, V.Bulahhovi ja K.Heletuli suhtes solvavate, väärikust alandavate sõnade kasutamine, samuti õiguslik alus

§ 67p 1, § 63 lg 1, § 65 lg 2 ja Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.3.7.

Käskkirjas on märgitud 04.06.2010 läbiotsimise käigus kinnipeetava K.M. poolt sõna „perverdid“ kasutamine. Samuti on käskkirjas kajastatud valvuri L.Cirulise 04.06.2010 ettekanne nr 792 ja vanemvalvuri V.Bulahhovi 01.07.2010 seletuskiri, milles on märgitud kinnipeetava K.M. poolt vanglaametnike suhtes 04.06.2010 sõnade „perverdid“, „pederastid“, „kuked“ kasutamine. Seega on võimalik aru saada, milliste sõnade kasutamisega riivati vanglateenistuse ametnike väärikust.

1. Vastavalt HKMS § 26 lg 1 punktile 1 on kohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt. Seega hõlmab tühistamistaotlus endas ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotlust. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja K.M.t karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Tallinna Vangla 05.07.2010 käskkirja nr 462-d õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks.
2. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 8