KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2012 Tallinn Haldusasja number 3-11-1842 Haldusasi T Ki (K) kaebus Tallinna Vangl

§ 11

lg-le 3 võib avaliku võimu kandja sõltumata kannatanu tahtest kõrvaldada haldusakti või toimingu tagajärjed

§ 11

lg-s 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Vangla on hea halduse tava kohaselt püüdnud kaebajale võimalikke tekkinud tagajärgi kõrvaldada, pakkudes isikule asenduseset (helkurit), mille vastuvõtmisest kaebaja on keeldunud. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 18.03.2011 läks kaebuse esitaja Tallinna Vanglasse karistust kandma ning temaga kaasas olnud asjade läbivaatamisel leiti kaebaja asjade seast keelatud esemeid (kolm mobiiltelefoni), mis konfiskeeriti ning mille eest kaebajat karistati. Eeltoodu on leidnud tõendamist ka haldusasjas nr 3-11-1447, mida menetles sama kohtunik. Eeltoodut arvestades oli vanglateenistuse ametnikel põhjendatud kahtlus, et ka kaebaja jope tasku luku küljes olnud helkur, millesse oli ehituslikult võimalik peita keelatud esemeid, võis keelatud esemeid ka sisaldada. Seega ei saa helkuri kontrollimist pidada õigusvastaseks, kuna VangS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt kuuluvad vanglasse saabumisel kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Ülemääraseks ei saa pidada kontrollimiseks helkuri jope tasku luku küljest eemaldamist, sest see võimaldas helkurit uurida jopet võimalikult kahjustamata. Kaebaja ei olegi kohtule esitatud kaebuses ega oma 28.04.2011, 01.06.2011 ja 22.06.2011 kirjalikes pöördumistes vangla poole (tl 23 pöördel, 24 pöördel, 25 pöördel-26) väitnud, et tema jopet oleks helkuri eemaldamisega kahjustatud. Kaebaja leiab, et ilma helkurita kaotab jope oma välimuse ja ka hinna.
2. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 61 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt annab kinnipeetav isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, vanglateenistuse lattu hoiule. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. 3 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust ka selles, et helkur võeti vangla peaspetsialist-korrapidaja poolt hoiule, samas Tallinna Vangla 25.05.2011 kirjast nr 1-13/18587-1 (tl 24) nähtuvalt koostatud ühtes nimekirjas hoiule võetud helkurit ei ole ning vaidlust ei ole ka selles, et helkur on kadunud. Vangla on nimetatud asjaolu tunnistanud oma 25.05.2011 kirjas nr 1-13/18587-1 ning andnud teada, et on nõus helkuri samaväärsega asendamisega. Seega on vangla tegevus helkuri ühtsesse nimekirja kandmata jätmisel ja helkuri kaotamisel õigusvastane. 14.

§ 7

lg 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 8

lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt ei tohi kahju hüvitamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas väitnud ega tõendanud, et tema jopet on jope tasku luku küljes olnud helkuri eemaldamisega kahjustatud. Jope on kaebajal alles ja kahjustamata, mistõttu oleks kaebajale jope maksumuse väljamõistmisel tegemist kaebaja alusetu rikastumisega. Seega puudub alus kaebajale jope maksumuse 499 euro suuruses summas hüvitamiseks. 15.

§ 11

lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist ning lõike 3 kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et isikul, kes on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud, on riigivastutuse seaduse alusel võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel

§ 11

lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks (11.10.2006 kohtumäärus nr 3-3-1-71-06 p 11; 09.06.2008 kohtuotsus nr 3-3-1-17-08 p 19). Kuna kaebaja jope helkur on kadunud, ei ole seda võimalik tagastada. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kaebaja kahju saab heastatud tagajärgede kõrvaldamisega sel teel, et vastustaja annab kaebajale üle kaebaja jope tasku luku küljest eemaldatud helkuriga võimalikult sarnase uue helkuri (helehall, plastmassist, kolmnurkne, mõõtudega 2,2x2,5x2,5), milleks kohus vastustajat käesoleva kohtuotsusega kohustab. 16. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi vana HKMS). Vana HKMS § 92 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS 108 lg 2, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesolevas asjas on kaebaja olnud maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna kaebus jääb rahalise nõude osas rahuldamata, pole kaebaja menetluskulusid kelleltki välja mõista ning need jäävad riigi kanda (vana HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). Vangla pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (vana HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1). Aili Maasik Kohtunik 4