Obsah (5)

§ 26§ 92§ 31§ 32§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2738 Haldusasi OÜ Montreaal kaebus Tallinna

§ 26lg 1 p 6).

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 92lg 1).

3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 12.10.2011 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.05.2010 esitas kaebaja Tallinna Linnavaraametile avalduse Tartu mnt 126 ehitise alusele maatükile hoonestusõiguse seadmiseks.
2. Tallinna Linnavaraameti 25.05.2010 kirjaga nr 4.3-2/3043 keelduti Tartu mnt 126 maatükile hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest. 25.06.2010 esitas kaebaja keeldumisele vaide, mis jäeti 22.09.2010 rahuldamata.
3. 21.10.2010 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. 1 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebaja taotleb keelduva haldusakti tühistamist ja menetluse jätkamiseks kohustamist ning menetluskulud palub jätta vastustaja kanda. 4.
5. Kaebuse kohaselt on kaebaja tegelenud Tartu mnt 6-ndal km Mõigu alevikus müügikioski pidamisega aastakümneid. Selleks väljastati 11.03.2003 Rae Vallavalitsuse poolt kasutusluba. 17.02.2005 teavitati kaebajat ehitise uuest aadressist, milleks on Tartu mnt
6. Ehitis on kantud ehitusregistrisse ning määratud on maamaks. 11.03.2008 esitas kaebaja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse kasutusloa pikendamiseks, milline taotlus on tänaseni lahendamata. 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatusega kohustati kaebajat likvideerima müügikiosk. Kaebaja on haldusakti vaidlustanud. 03.05.2010 esitas kaebaja avalduse Tartu mnt 126 ehitise alusele maatükile hoonestusõiguse seadmiseks. 4.
7. Kaebaja leiab, et kaevatav 25.05.2010 kiri on formaalselt õigusvastane, kuna selles puudub vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite puudumine on kinnituseks tendentsliku suhtumise kohta, et haldusorgani eesmärgiks on eirata taotleja õigusi. Kaebaja leiab, et kirjas väljendatud menetluse jätkamise võimatus on vastuoluline ja arusaamatu ning viide ehitise riigi omandisse jätmisele alusetu. Kaebajale kuuluva ehitise riigi omandisse jätmiseks puudub õiguslik alus, seda ei ole taotletud ja see ei ole asjakohane küsimus hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute tegemisel. Kiri rikub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-t 1, sest ei ole selge ja üheselt mõistetav. Kaebajale jääb arusaamatuks ning kirjas ei ole esitatud õiguslikku alust, miks on keeldutud eeltoimingute jätkamisest, seega ei ole võimalik veenduda keeldumise õigsuses. Kiri on vastuolus HMS § 56 lg-ga
8. 4.
9. Kaebaja leiab, et kirjast tulenev seisukoht, nagu otsustaks hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse üle Tallinna Linnavaraamet, ei vasta õigusaktides sätestatud korrale. Vastustaja ülesanne on eeltoimingute tegemine, mis on vajalikud, et valmistada ette toimik riigile otsustuseks. Menetlusetapis, kus ei ole veel kogutud kogu dokumentatsiooni, on asjakohatu viide Harju Maavalitsuse seisukohale, kuna maavalitsus saab teha otsustusi vastavas menetluses, mitte enne seda. KOV arvamus ei ole hoonestusõiguse seadmise menetluse lõpetamise aluseks. Eeltoimingute katkestamiseks õiguslik alus puudub. Riigimaale hoonestusõiguse seadmise korrast tulenevalt peab Tallinna linn igal juhul omapoolsed toimingud lõpule viima. Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korra (p 14) kohaselt edastab Linnavaraamet toimiku maa riigi omandisse jätmise otsustajale. Ei ole sätestatud, et toimiku edastamine sõltuks nimetatud kontrolli tulemusena antavast arvamusest hoonestusõiguse taotleja õiguse olemasolule. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole arvestanud olemasolevat olukorda ning kaevatav kiri on ennatlik. Kaebaja sooviks on püsiva ehitise rajamine. Hoonestusõigust saab seada nii olemasolevale ehitisele kui ka kinnisasjale, millel puudub ehitis, kuhu soovitakse ehitist püstitada (AÕS 6.osa). Kaebaja kasutusloa taotlus on veel lahendamata. Taotlusele vastusena koostas TLPA 03.04.2008 kirja nr 3-1/
10. Kaebaja leiab, et nimetatud kirjas on kasutusloa küsimust puudutatud üksnes sissejuhatavalt ning kiri on suunatud ehitusloa kohta otsuse tegemisele. Kirja ainsas lauses, milles on käsitletud ehitise kasutamiseks loa andmist, ei ole tehtud otsustust kaebaja 11.03.2008 taotluse kohta konkreetse kasutusloa andmisest ega kasutusaja pikendamisest keeldumisena, vaid on üldiselt selgitatud ehitusseaduse sisu. Seega ei ole olukorras, kus kasutusloa pikendamise taotlus on lahendamata, õigeaegne keelduda hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute jätkamisest. 2 Kaebaja leiab, et viide halduskohtus menetluses (haldusasi nr 3-10-1125) olevale 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatusele nr 584 on põhjendamatu, kuna hiljem on tuvastatud, et müügikiosk on püstitatud õiguslikul alusel. Kaevatavas kirjas on jäetud arvestamata, et vaidlusalusel maatükil asub asfaltplats (parkla), mis on rajatud kaebaja poolt ja ootab registrikande tegemist. Seega on põhjendamatu enne vastava haldusmenetluse lõppu teha negatiivseid otsustusi hoonestusõiguse seadmise kohta. 4.
11. Rikutud on kaebaja õigust õiguspärasele haldusaktile ja kohasele haldusmenetlusele ning omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.
12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kaebaja on ebaõigesti leidnud, et Tallinna linnal puudub õigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute käigus otsustada hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse üle. Samuti ei nõustu Tallinna Linnavaraamet kaebaja seisukohaga, et riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest keeldumiseks puudub õiguslik alus. Riigimaale hoonestusõiguse seadmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 08.11.
13. a määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord“ (edaspidi Kord). Korra punkti 12 alapunkti 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamise päevast arvates kontrollima taotleja õigust taotleda hoonestusõigust. Juhul, kui taotlejal puudub õigus taotleda hoonestusõigust, puudub kohalikul omavalitsusel alus hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute tegemise jätkamiseks. Korra punkti 3 alapunkti 1 kohaselt ei seata riigimaale hoonestusõigust maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks. Antud asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kuuluv kiosk on ajutine ehitis, mis on maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud. Seega puudub korra punkti 3 alapunkti 1 kohaselt alus kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmiseks. Kaebaja väide, nagu ei oleks Tallinna linn teda hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute tegemise jätkamise keeldumise õiguslikust alusest teavitanud ning seetõttu pole tal võimalik veenduda keeldumise õigsuses, on vale. Vaidlustatud kirjas ja ka 21.06.2010 kirjaga nr LV1/3848 on kaebajale selgitatud, et riigimaale hoonestusõiguse seadmise eeltoiminguid ei ole võimalik jätkata, kuna hoonestusõigust ei ole võimalik seada ajutise ehitise omaniku kasuks. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks tema 11.03.2008 esitatud taotlus kasutusloa pikendamiseks jäänud lahendamata. Nimetatud taotluse jättis TLPA rahuldamata 03.04.2008 kirjaga nr 3-1/
14. Haldusasjas nr 3-08-859 tehtud jõustunud kohtuotsuses on Tallinna Ringkonnakohus nimetatud kirja hinnates leidnud, et kasutusloa pikendamisest keeldumine on õiguspärane. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et kasutusloa pikendamise küsimuses on otsus tehtud. Ka haldusasjas 3-10-1125 on Tallinna Ringkonnakohus juhtinud tähelepanu sellele, et kuna jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-859 on jäetud rahuldamata nii taotlus TLPA kasutusloa andmisest keeldumise otsuse tühistamise kui ka kasutusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue, siis on väär kaebaja väide, et tema kasutusloa taotlus on tänaseni lahendamata ja menetlus jätkuvalt pooleli. Kuivõrd OÜ Montraal 11.03.2008 esitatud taotlus kasutusloa pikendamiseks on lahendatud jõustunud kohtuotsusega, ei pea vastustaja otstarbekaks siinkohal pikemalt analüüsida kaebuses esitatud kasutusloa taotlusega seonduvaid väiteid. 3 Kaebaja väide, et vastavalt asjaõigusseadusele on tal õigus nõuda hoonestusõiguse seadmist riigimaale nii olemasoleva kui ka rajatava ehitise korral, on ekslik ja kohatu, kuna riigimaale hoonestusõiguse seadmise õiguslikud alused ja korra sätestab Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise kord“, mitte asjaõigusseadus. Asjakohatu on kaebaja tuginemine sellele, et TLPA on 10.11.2008 kioski likvideerimiseks tehtud ettekirjutus-hoiatuse nr 584 halduskohtus vaidlustanud (haldusasi 3-10-1125). Riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud kioski likvideerimiseks tehtud ettekirjutus-hoiatuse. Antud juhul on määrava tähendusega üksnes see, et kaebajale kuuluv kiosk on ajutine ehitis, ja seetõttu ei ole tulenevalt korra punkti 3 alapunktist 1 võimalik kaebaja kasuks hoonestusõigust seada. Samas jätsid kohtud haldusasjas nr 3-10-1125, milles kaebaja taotleb ettekirjutushoiatuse tühistamist, rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada TLPA 10.11.2008 ettekirjutus-hoiatuse nr 584 täitmine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis 17.05.2010 määrusega haldusasjas 3-10-1125 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna leidis, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest ajutise ehitise kasutusaja möödumise tõttu puudub kaebajale õigus ehitise kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.05.2010 määruse haldusasjas 3-10-1125 muutmata. Kohus on rõhutanud, et kuna kioski näol on tegemist ajutise ehitisega, millele väljastatud kasutusloa tähtaeg möödus 11.03.2008, tuleb see EhS § 40 lg 3 kohaselt lammutada või muul viisil likvideerida TLPA määratud tähtpäevaks. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute tegemisel pidanud arvestama asjaoluga, et maatükil, mille koormamist hoonestusõigusega kaebaja taotleb, asub kaebaja rajatud asfaltplats. Nimetatud asfaltplats on ehitatud õigusliku aluseta, selle ehitamiseks ei ole väljastatud ei ehitus- ega kasutusluba. Tulenevalt korra punkt 3 alapunktist 3 ei seata hoonestusõigust õigusliku aluseta püstitatud ehitise omaniku kasuks. Lähtudes eeltoodust puudub õiguslik alus kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmiseks isegi juhul, kui kaebaja on eelnimetatud asfaltplatsi omanik. Väär on kaebaja väide, et vaidlustatud kiri rikub tema õigust hoonestusõiguse seadmisele, omandiõigust, õigust tegeleda ettevõtlusega ning õiguspärast ootust. Kuivõrd kaebajal puudub õigus hoonestusõiguse taotlemiseks, ei saa vaidlustatud kiri rikkuda kaebaja õigust hoonestusõiguse seadmisele, ega rikkuda kaebaja omandiõigust. Samuti ei saa see rikkuda ettevõtlusega tegelemise õigust, kuna kaebajale kuuluva kioski ajutine kasutusluba on lõppenud (ja seda pikendada ei ole võimalik) ning seega puudub kaebajal õigus nii kioski kui ka Tartu mnt 126 maa kasutamiseks. Seega on kaebaja kohustatud oma majandustegevuse antud kohas lõpetama mitte hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest keeldumisest tulenevalt, vaid seetõttu, et ajutise ehitise kasutusaeg on lõppenud. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas 3-08-859 (p 18) rõhutanud, et põhiseaduse §-ga 31 kaitstud ettevõtlusvabadus ei hõlma isiku nõudeõigust lubada püstitada temale mittekuuluvale maale ehitisi, mida ta saaks kasutada ettevõtluse tarbeks. Pealegi on kaebaja tegutsenud kõnealuses kioskis ettevõtlusega pärast kasutusloa tähtaja lõppemist juba üle kolme aasta ja tal on olnud piisavalt aega oma ettevõtluse ümberkorraldamiseks. Kaebajal puudub õiguspärane ootus, et ta saab antud asukohal jätkata ehitise kasutamist pärast Rae Vallavalitsuse 11.03.2003 korralduses nr 244 märgitud kasutusloa tähtaja möödumist (so pärast
15. märtsi 2008). Osundatud seisukohta on toonitanud ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-859 tehtud otsuses (p 18). 4 Vastustaja on seisukohal, et ka kaebaja viited vaidlustatud kirja võimalikele vormilistele puudustele ei ole aluseks kehtetuks tunnistamisele. Tulenevalt HMS § 57 lg-st 2 ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei ole kirja vormilised puudused mõjutanud hoonestusõiguse seadmise taotluse lahendamise õigsust. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaevatava Tallinna Linnavaraameti 25.05.2010 kirja nr 4.3-2/3043 kohaselt keelduti sellega Tartu mnt 126 maatükile hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute jätkamisest ehk sisuliselt otsustati jätta taotletud haldusakt andmata (HMS § 43 lg 2). Kõnealune kiri on HMS § 43 lgst 2 tulenevalt käsitletav haldusaktina. Puudub vaidlus, et riigimaale hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute tegemine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Vabariigi Valitsuse 08.11.1996 määrusega nr 276 kinnitatud riigimaale hoonestusõiguse seadmise korra p 12 ap 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul hoonestusõiguse seadmise avalduse esitamise päevast arvates kontrollima taotleja õigust taotleda hoonestusõigust. Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui taotlejal puudub õigus taotleda hoonestusõigust, puudub kohalikul omavalitsusel alus hoonestusõiguse seadmiseks eeltoimingute tegemise jätkamiseks. Antud küsimuse otsustamine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Vastustajal oli haldusmenetluse eeltoimingute tegijana õigus otsustada haldusakti andmise menetluse lõpetamise üle tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja tulenevalt sellest, et Korra p 3 ap 1 kohaselt oli ilmne, et haldusmenetluses taotleja soovitud haldusakti väljaandmine on võimatu. Viidatud normi kohaselt ei seata riigimaale hoonestusõigust maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitise omaniku kasuks. Kaebaja väide müügikioski püstitamise õiguslikust alusest on asjakohatu, kuna kohaldatava normi kohaselt omavad tähtsust asjaolud, et tegemist on riigimaa ja sellel asuva ajutise (mööduvaks otstarbeks püstitatud) ehitisega. Esimese asjaolu üle vaidlus puudub. Kaebaja üritab paljasõnaliselt väita, et ajutise ehitise kasutamist on võimalik uue kasutusloa alusel jätkata. Kaebaja väitel uue kasutusloa taotlust ei ole õigusvastaselt käesoleva ajani lahendatud. Kaebaja väide on ümber lükatud jõustunud kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2009 jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-859 on tuvastatud, et ajutise ehitise kasutusloa andmisest (kasutusaja pikendamisest) keeldumine on õiguspärane. Ehitusseaduse § 40 lg 3 kohaselt tuleb selline ehitis lammutada või muul viisil likvideerida. Kaebuse esitajale on ehitise likvideerimiseks tehtud ettekirjutus. Ehitise kasutusõiguse vaidlustamine muudes menetlustes jõustunud kohtuotsuse tõttu enam võimalik ei ole. Kaebaja väide, et Tartu mnt 126 asub talle kuuluv asfaldiplats on asjakohatu, kuna õigusliku aluseta rajatis ei anna alust riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks (Korra p 3 ap 3). Haldusorgan peab haldusmenetluse läbiviimisel HMS § 5 lg 2 kohaselt lähtuma ökonoomsuse põhimõttest. Kui on üheselt selge, et haldusmenetluse tulemusel ei ole võimalik soovitud haldusakti anda, siis oli haldusmenetluse jätkamisest keeldumine põhjendatud. Keeldumise 5 põhjus on kaebajale vaidlustatud haldusaktiga teatavaks tehtud. Viite puudumine õiguslikule alusele ja vaidlustamisviite puudumine kaevatavas haldusaktis ei too kaasa selle tühistamist, kuna need eksimused ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja on haldusorganile esitatud vaidest ja kaebusest nähtuvalt aru saanud keeldumise põhjusest ning haldusaktis vaidlustamisviite puudumisele vaatamata saanud kasutada oma vaide- ja kaebeõigust. Kuna ajutise ehitise omaniku kasuks ei saa riigimaale hoonestusõigust seada, oli haldusorgani otsus sisuliselt õiguspärane ega saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning tühistamiskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata

§ 26lg 1 p 6 alusel.

Kuna tühistamistaotlus jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamistaotluse rahuldamiseks. 7.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 6