Obsah (7)

§ 37§ 96§ 40§ 48§ 61§ 59§ 8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2616 Haldusasi T.E. kaebus Maksu-ja T

§ 37

;

§ 96

) teavet ning tõendeid, eesmärgiga selgitada välja OÜ OKOK maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja. Korralduses viidatud

§ 96

reguleerib vastutusotsuse tegemist ja selle kohaselt saab vastutusotsust teha kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Juba viidatud

§ 40

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku suhtes kolmandaks isikuks ka selle seaduslik esindaja ehk antud juhul OKOK OÜ juhatuse liige T.E.. 6. Kaebaja leiab, et juhul, kui korraldus oleks antud OKOK OÜ-le kui maksukohustuslasele, oleks kõigepealt olnud korralduse adressaadiks OKOK OÜ, mitte T.E.. Teiseks puudub maksuhalduril, kui kontrollitavaks isikuks on maksukohustuslasest äriühing, pädevus äriühingult teabe nõudmisel määrata, kes isiklikult peab juriidilise isiku esindajana ilmuma maksuhalduri juurde teabe andmiseks.

§ 48

võimaldab menetlusosalisel kasutada maksumenetluses esindajat, sh lepingulist esindajat, ning seetõttu on juriidilise isiku pädevuses otsustada, keda ta nimeliselt teabe andmiseks maksuhalduri juurde saadab. 7. Kui käesoleval juhul on korraldus antud kaebajale kui kolmandale isikule, siis ei ole korralduse põhjal kontrollitav, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on korraldus kolmandale isikule tehtud. Kolmandalt isikult teabe nõudmist reguleerib

§ 61

, kuid korraldust ei ole õiguslikult sellest sättest lähtuvalt üldse motiveeritud. Samuti ei ole korraldust motiveeritud faktiliselt asjaoludega, millised annavad maksuhaldurile alust üldse kolmanda isiku poole pöördumiseks (

§ 61lg 2).

8. Tulenevalt

§-ist 10 lg 3 peab maksuhaldur maksumenetluses järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagama menetlusosaliste õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et PMTK ei ole taganud kaebaja kui kolmanda isiku õigusi ja vabadusi maksumenetluses, kui otsustas tema suhtes anda korralduse ilma seadusliku aluseta ning õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatuna. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja on seisukohal, et korraldus on adresseeritud kaebajale kui maksukohustuslase OKOK OÜ seaduslikule esindajale ja mitte kui kolmandale isikule. Vastustaja hinnangul on kaebaja väited otsitud, et vältida maksuhalduri korralduse täitmist. Kaebaja põhiväide seisneb selles, et kaebaja hinnangul on korraldus antud temale kui kolmandale isikule ja sellega seonduvalt on maksukorralduse seadusest tulenev kolmanda isiku regulatsioon jäetud täitmata. Vastustaja hinnangul on kaebaja järeldused ebaõiged. Asjaolu, et maksuhaldur edastas korralduse maksukohustuslasest OKOK OÜ ainuosaniku ja ainsa juhatuse liikme elukoha aadressile 2 märkimata tema nime kõrvale seost äriühinguga OKOK OÜ, ei anna alust järeldustele, et kogu vaidlustatud korraldus oleks adresseeritud kaebajale kui kolmandale isikule. Tulenevalt korralduse sisust on ilmne, et kaebajale antud korraldusega on peetud kaebajat maksukohustuslase OKOK OÜ seaduslikuks esindajaks, mitte kolmandaks isikuks.
2. Tulenevalt korralduse sõnastusest ja kasutatud viidetest on üheselt mõistetav, et korralduse andja ei ole pidanud kaebajat kolmandaks isikuks. Maksuhaldur viitab korralduses seoses maksuvõla sissenõudmisega teabe ja tõendite kogumisele kolmandale isikule, viidates samas

§-dele 37 ja 96. Ka kaebaja märgib kaebuses, et

§ 96

reguleerib vastutusotsust, kuid jätab samas märkamata

§ 37regulatsiooni.

Korralduses on tuvastatud maksukohustuslase OKOK OÜ juhatuse liikmete vahetus, kusjuures kaebaja T.E. on maksukohustuslase juhatuse liikmeks alates 30.03.2009. Maksuhaldur pole kordagi korralduses nimetanud kaebajat kolmandaks isikuks. Maksuhaldur pole ka kordagi kasutanud korralduses viidet

§-ile 61 („teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt“). Seega kaebuses toodud etteheited maksuhaldurile, et korraldus ei ole õiguslikult motiveeritud lähtuvalt

§-st 61, on asjakohatud, kuivõrd maksuhaldur ei pidanudki seda tegema. 11. Tulenevalt

§ 48

lg-st 2 võib esindaja esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Seega otsustab maksuhaldur esindatava isikliku osavõtu vajalikkuse üle ja esindajal (sh lepingulisel esindajal) on endiselt õigus osaleda menetlustoimingul koos esindatavaga. Maksuhaldur eeldab, et kuivõrd seaduslik esindaja on äriühingu igapäevaste asjaajamistega kursis, siis valdab just tema maksuhaldurit huvitavat teavet. Lisaks märgib vastustaja, et kaebaja on maksukohustuslase ainuosanik ja ainus juhatuse liige.

§ 59

lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
2. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur esitanud kaebajale korralduse teabe andmiseks. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas vaidlustatud korraldus oli sisult selge ja kas kaebaja pidi saama aru, kellena ta maksumenetluses kaasatud on. Korralduses on märgitud, et maksuhaldur kogub kolmandalt isikult teavet OÜ OKOK maksuvõlgade tekkimise põhjuste ja maksuvõlga tasuma kohustatud isiku kohta. Viidatud on

§-le 37 (maksukohustuste üleminek ettevõtte või selle osa üleandmise korral) ja §-le 96 (vastutusotsuse andmine). Veel on viidatud

§ 59

lg 1 (kogutud tõendid) ja § 60 lg 1, mis sätestab teabe nõudmise maksukohustuslaselt. Edasi viidatakse sellele, et OÜ OKOK juhatuse liikmeks perioodil 24.09.2008 kuni 30.03.2009 oli K. O., alates 30.03.2009 on OÜ OKOK juhatuse liikmeks T.E. ning juhatuse liikme vastutusele äriühingu maksude tasumisel (

§ 8lg 1).

Korralduses selgitatakse, et teavet maksuvõla tekke kohta vajatakse seoses sellega, et OÜ OKOK ei ole maksuvõlga tasunud. Korraldus on adresseeritud T.E.le. Vaidlust ei ole selles, et korralduse tegemise ajal oli T.E. ainus OÜ OKOK juhatuse liige. 14. Kohus möönab, et vaidlustatud korraldus on vormistatud üsna raskepäraselt ja selle sisu ei pruugi olla esimesel lugemisel arusaadav kogu eelneva maksumenetlusega mitteseotud isikule. Ilmselgelt on aga vastustaja alustanud menetlusega tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku vastutust maksuvõla eest. Korralduses märgitakse, et maksuhaldur kogub teavet OÜ OKOK maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla täitmiseks kohustatud isiku kohta. T.E. oli 3 kahtlemata teadlik OÜ-le OKOK 26.01.2011 tehtud maksuotsusest ja sellest, et võlg oli tasumata. Viidatud on

§ 96

. Nii ei ole võimalik järeldada muud, kui et maksuhaldur on alustanud toiminguid vastutusotsuse andmise aluste väljaselgitamiseks ehk vastutusotsuse andmise menetlust. 15. Kohus leiab siiski, et vastustaja oleks pidanud vaidlustatud korralduses sõnaselgelt välja tooma, et alanud on vastutusotsuse andmise menetlus (mis ei pruugi päädida vastutusotsuse andmisega, kuna selle andmise vajadust ju menetluse käigus välja selgitataksegi). Haldusorgan peab suutma anda oma haldusakte ladusas eesti keeles ja hõlpsasti loetavalt. Käesoleval juhul on iseenesest lihtne ja kompaktne informatsioon esitatud peamiselt viidetena paragrahvidele, kus haldusakti mõtte arusaamiseks kulub tarbetult palju aega. Arusaamatu on viide

§-le

1. Kuna aga T.E. oli teadlik nii maksuotsusest kui sellest, et maksuvõlg oli tasumata, pidi ta vaatamata korralduse raskepärasusele seda eelinfot teades saama aru, et maksuhaldur kaalub vastutusotsuse andmise menetlust. Seega, ehkki korralduse sõnastus ja vormistus jätab soovida, ei ole see iseenesest selle tühistamise aluseks, kuna kohus ei kahtle selles, et see oli korralduse adressaadile siiski arusaadav. Lisaks on korralduses märgitud ka revidendi kontaktandmed ja olnuks igati loogiline, et kui kaebaja ei ole tõepoolest korralduse sisust aru saanud, oleks ta korralduse mõtte väljaselgitamiseks pöördunud viivitamatult revidendi poole, mida ta aga ei teinud. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 4