← Eesti

3-11-1016/48

Obsah (13)§ 46§ 59§ 37§ 96§ 60§ 130§ 43§ 10§ 12§ 61§ 40§ 146§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1016 Haldusasi H.T.i kaebus Maksu

§-le 40 ning märgib, et maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluse käigus kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel, määrates juhatuse liikme võimaliku vastutuse maksuvõla tekkimise eest. H.T. sai vaieldava maksuhalduri korralduse kätte allkirja vastu 12.04.2011, kuid nimetatud korraldust ei ole täitnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on vastuolus Maksukorralduse seaduse (

) § 46 nõuetega ning on motiveerimata. Nimetatud rikkumised on sedavõrd olulised, et vaidlustatud korraldus tuleb tühistada. Kaebaja põhjendab enda seisukohta järgmiselt:

§ 46

lg-s 2 on toodud üldpõhimõte, mille kohaselt kõik koormava sisuga haldusaktid peavad olema kirjalikud ja motiveeritud. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et kontrollida akti materiaalset ja formaalset õiguspärasust.

§ 46

lg 3 kohaselt peab haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama nõue tuleneb Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-61-00 selgitanud, et haldusakt, sealhulgas maksuhalduri ettekirjutus, mis kitsendab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, peab tuginema õiguslikule alusele ja olema motiveeritud. Haldusakti õigusliku aluse kohtulik kontroll hõlmab viite arusaadavust, piisavust, asjakohasust kui ka õigsust. Kohtuasjas nr 3-31-13-02 märkis Riigikohus, et faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Kaebaja leiab, et korraldus ei vasta

§ 46lg-tes 2 ja 3 nimetatud nõuetele ja on motiveerimata.

Korraldus sisaldab endas olulisi motiveerimispuudusi, mille tõttu on korralduse õigusvastasus üsna ilmne. Korralduse preambulas on selle andmise õigusliku alusena märgitud

§ 59lg 1 ja § 60 lg 1.

Korralduse andmise faktilist alust on põhjendatud järgmiselt: „Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kogub maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult (

§ 37

,

§ 96

) teavet ning tõendeid, eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja“. Korralduse õigusliku alusena viidatud

§ 59

lg 1 sätestab, et tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Nimetatud säte ei sisalda maksuhalduri volitust haldusvälistele isikutele kohustuste panemiseks. Seepärast on viide nimetatud sättele asjakohatu ega võimalda kontrollida, kas kaebajale on kohustusi pandud seaduslikult. Korralduse andmise õigusliku alusena on viidatud

§ 60

lg-le 1, mille kohaselt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Korralduse esitatud põhjendustest saab järeldada, et maksuhaldur kogub teavet maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult ja eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja. Esiteks kaebaja märgib, et korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Teiseks, maksuhaldur on teinud Projekt Invest Grupp OÜ-le analoogse korralduse nr 2 13-7/47-

  1. Nimetatud korraldusega on maksumaksja seaduslik esindaja kutsutud maksuhalduri juurde 25.03.2011 kell 09.
  2. Sarnaselt kaebajalt nõutavale teabele ja selgitustele, soovib maksuhaldur äriühingult peale selle lisaks saada arvelduskonto väljavõtet alates 01.12.2005 kuni käesoleva ajani ja raamatupidamise pearaamatu või käibeandmiku väljatrükki perioodi 01.01.2005 kuni 01.04.2011 kohta. Eeltoodud asjaolude valguses on kaebaja seisukohal, et maksuhaldur puudub õiguslik alus

§ 60

lg 1 alusel kaebajalt teabe saamiseks ja tema kohustamiseks ilmuda maksuhalduri juurde ning seda ka järgmistel põhjustel: Projekt Invest Grupp OÜ-le tehtud korraldusega kohustatakse äriühingu seaduslikku esindajat ilmuma maksuhalduri juurde. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, et miks peab lisaks äriühingu seaduslikule esindajale (kelleks on Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 34 lg 1 ja 2 järgi äriühingu juhatuse liikmed) ilmuma maksuhalduri juurde iseseisva korralduse alusel juhatuse liige H.T.. Puuduvad ka põhjendused, et miks maksuhaldur arvab, et maksukohustuslaselt saadav teave ei ole maksuhalduri jaoks piisav, kuigi mõlemast korraldusest nähtub, et teavet ja selgitusi nõutakse samade asjaolude kohta (vt korralduse resolutiivosa punktid 1 ja 2). Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 1.07.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4587-3 kohustati Projekt Invest Grupp OÜ-d tasuma täiendavat käibemaksu 265 594 krooni ja tulumaksu 520 074 krooni. Seega pidi äriühing maksuotsuse järgi tasuma kokku 50 213,3 eurot. Riigikohus jättis 10.03.2011 määrusega haldusasjas nr 3-3-1-100-10 Projekt Invest Grupp OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1.10.2010 määruse resolutsiooni haldusasjas nr 3-10-125 muutmata. Kohtud leidsid, et tühistamiskaebus maksuotsuse peale oli esitatud kaebajatähtaega rikkudes ning puudusid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Järelikult on maksuhaldurile väga hästi teada äriühingul maksuvõla tekkimise põhjus. Maksuotsusele ja selle täitmata jätmisele viidatud ka Projekt Invest Grupp OÜ-le tehtud korralduses, kuid kaebajale tehtud korralduses maksuotsust kui maksuvõla põhjustajat mingil põhjusel ei mainita. Kaebajale teadaolevalt oli haldusasjas nr 3-10-125 kohtumenetluse ajaks, mil lahendati Projekt Invest Grupp OÜ kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust, maksuotsuse täitmine esialgse õiguskaitse raames peatatud. Maksuotsuse täitmise peatamise korral maksumaksjal ei olnud kohustust maksu maksta ja teda ei saanud käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena (vt Riigikohtu 16. juuni 2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08, p 8). Järelikult ei saa Projekt Invest Grupp OÜ-le ette heita maksuotsusest tuleneva maksuvõla tasumata jätmist kuni 10.03.2011 ehk Riigikohtu lahendi tegemiseni ja jõustumiseni.

§ 130

lg 1 annab loetelu täitetoimingutest, mida maksuhalduril on õigus rakendada maksuvõla sissenõudmiseks juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuotsuses määratud tähtaja jooksul. Nimetatud korraldusest ei selgu, et milliseks tähtajaks oleks Projekt Invest Grupp OÜ pidanud maksuotsusest tuleneva maksukohustuse täitma ning milliseid abinõusid on maksuhaldur rakendanud maksuvõla sissenõudmiseks.

§ 96

lg 5 teise lause kohaselt

§-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vaidlustatud korralduses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et korralduses märgitud maksuvõla osas on maksuhaldur alustanud Projekt Invest Grupp OÜ-lt maksuvõla sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Sellest saab aga järeldada, et korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad minimaalsed nõuded, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla sissenõudmiseks, ja vastutusotsuse andmiseks. Kaebajat ei saa pidada käesolevas asjas menetlusosaliseks

§ 43tähenduses.

Maksuhaldur ei ole ka HMS § 36 lg-tes 1 ja 2 tulenevat selgitamiskohustust täitnud sellisel viisil, et korralduse esitatud asjaolude ja põhjenduste pinnalt oleks sellega tutvujale üheselt mõistetav, et käesoleval juhul on kaebaja suhtes alustatud mingi menetlus ning see menetlus võiks päädida vastuotsuse andmisega. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kaebajalt teabe nõudmiseks

§ 60

lg 1 alusel puudub õiguslik alus, sest maksuhaldur on nimetatud teabe saamiseks pöördunud maksukohustuslase (maksuvõlgniku enda poole) ning on kohustanud ilmuma maksuhalduri juurde seaduslikku esindajat. Puuduvad põhjendused, et miks on vajalik vaidlustatud korraldusega kohustada kaebajat 3 ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri juurde. Teabe kogumisel

§ 60lg 1 alusel tuleb maksuhalduril valida, kelle poole teabe saamiseks pöörduda.

Maksuhaldur peab eelistama teabe küsimist maksukohustuslaselt endalt. Maksukohustuslase esindaja poole saab pöörduda siis, kui maksukohustuslane ei saa teavet anda (nt maksukohustuslane on alaealine ja temal puudub teave oluliste maksustamist puudutavate asjaolude kohta). Maksuhaldur ei saa kohustada kõiki äriühinguga seotud isikuid korraga teavet andma. Selline maksuhalduri tegevus läheb vastuollu

§ 10

lg-ga 3, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Samuti tuleb teabe kogumisel lähtuda kaalutlusõigusest (

§ 12

). Korraldusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks enda teabeallika valikut põhjendanud ja seega kaalutlusõigust rakendanud. Arvestades asjaolusid, et korralduse andmisel on

§ 60

lg 1 ebaõigesti kohaldatud ning kaebaja suhtes ei ole võimalik vastutusotsuse andmise menetlust läbi viia, siis tuleb ka hinnata, kas kaebaja peab teavet andma kolmanda isikuna (

§ 61lg 1).

Kuna

§-st 61 tuleneb nõue, et esmalt tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, siis ei ole võimalik kohustada kaebajat teavet andma enne maksukohustuslaselt vastava teabe saamist või selle saamiseks maksukohustuslase poole pöördumist. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et korralduse faktiline ja õiguslik alus ei ole omavahel kooskõlas, põhjendustes on tuginetud asjakohatutele motiividele. Kaebaja leiab, et korraldus on materiaalselt õigusvastane. Kaebaja leiab vastuses vastustaja seletusele, et maksuhalduri seisukohad on vasturääkivad ja ebaselged. Kaebaja märgib, et on kaebuses juhtinud tähelepanu, et korralduses ei ole selle andmise õiguslik ja faktiline alus selge. Kui maksuhaldur on kaebaja suhtes alustanud vastutusmenetluse, siis sellisel juhul peab esinema alus sellise menetluse alustamiseks. Ei korralduses ega vastuses kohtule ei ole maksuhaldur viitega õiguslike alusele põhjendanud, kas esinevad alused kaebaja suhtes vastutusotsuse andmise menetluse alustamiseks ning miks peab maksuhaldur sellise menetluse alustamist vajalikuks. Kui pidada õigeks vastustaja väidet, et vastutusotsuse andmise menetlust ei alustanud, siis on maksuhaldur korraldusega pöördunud kaebaja kui tõendiallika poole. Sellisel juhul tuleb kolmandalt isikult teabe nõudmisel järgida

§-s 61 tulenevaid piirangud teabe nõudmisel kolmandalt isikult. Maksuhaldur ei ole näidanud, et ta on nimetatud piirangutega arvestanud või, et selliseid piiranguid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kaebaja leiab, et vastustaja vastuses toodud seisukohad ilmselgelt kinnitavad, et maksuhalduril endal puudub selgus selles, kellena kaebajat käsitleda ning millise menetluse raames teavet nõutakse. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas järjepidevalt rõhutanud isikute õigusi piiravate haldusaktide põhjendamise nõude järgimise olulisust. Haldusakti põhjendamine on oluline selleks, et isik, kelle õigusi akt mõjutab, mõistaks, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja saaks vajadusel oma õigusi kaitsta (vt nt

  1. mai 2000 otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00, p 5;
  2. oktoobri 2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-03, p 18). Kaebaja esindaja taotleb vaidlustatud korralduse tühistamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Kaebaja märgib, et korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Kaebaja viitab kaebuses

§ 96

lg-le 5, mille kohaselt

§-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Vaidlustatud korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest tulenevaid 4 minimaalseid nõudeid, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla sissenõudmiseks ja vastutusotsuse andmiseks. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajale ei ole vastutusotsust tehtud, vaid maksuhaldur küsib vaidlustatud korraldusega teavet OÜ Projekt Invest Grupp maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja väljaselgitamiseks.

§ 96lg 5 sätestab minimaalsed nõuded vastutusotsuse tegemiseks.

Nimetatud piirangud ei laiene vastutusmenetluse käigus teiste toimingute sooritamisele. Kaebaja viitab asjaolule, et maksuhaldur on teinud analoogse korralduse nr 13-7/47-1 ka OÜ-le Projekt Invest Grupp, millega kohustatakse äriühingu seaduslikku esindajat ilmuma maksuhalduri juurde. Samas ei ole maksuhaldur põhjendanud, miks peab lisaks äriühingu seaduslikule esindajale ilmuma maksuhalduri juurde iseseisva korralduse alusel juhatuse liige H.T.. Kuivõrd käesoleval hetkel on alustatud menetlust OÜ Projekt Invest Grupp seaduslike esindajate vastutuskohustuse tuvastamiseks, on maksuhaldur teinud korraldused äriühingu juhatuse liikmetele, kes valdavad teavet äriühingu maksuvõla kujunemise osas. Selleks, et selgitada välja iga juhatuse liikme individuaalne vastutus, peab maksuhaldur küsima teavet nii juriidiliselt isikult endalt kui ka igalt juhatuse liikmelt eraldi. Asjaolu, et maksuhaldur on teinud korralduse juriidilisele isikule, ei välista teabe küsimist juriidilise isiku juhatuse liikmelt. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd maksuhaldur on väljastanud OÜ-le Projekt Invest Grupp maksuotsuse, siis on maksuhaldurile väga hästi teada äriühingul maksuvõla tekkimise põhjus. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu ning märgib, et maksumenetluse käigus on tuvastatud äriühingu maksukohustus, maksuhaldur ei ole kogunud tõendeid vastutuskohustuse tuvastamiseks. Vastutuskohustuse tuvastamiseks kogub maksuhaldur vastutusmenetluse käigus täiendavaid tõendeid selgitamaks välja iga juhatuse liikme individuaalne vastutus. Kaebaja on seisukohal, et kuna haldusasjas nr 3-10-125 oli kohtumenetluse ajaks maksuotsuse täitmine esialgse õiguskaitse raames peatatud, ei saa OÜ-le Projekt Invest Grupp ette heita maksuotsusest tuleneva maksuvõla tasumata jätmist kuni 10.03.2011 ehk Riigikohtu lahendi tegemiseni ja jõustumiseni. Vastustaja märgib, et kuivõrd maksuhaldur on alustanud vastutusmenetlust peale maksuotsuse jõustumist, on kaebaja sellekohane väide asjakohatu. 10.03.2011 Riigikohtu otsusega on 01.07.2009 maksuotsus nr 12.23/4587-3 jõustunud. Vaidlusaluse korralduse andmise aluseks oli asjaolu, et äriühingul oli 06.04.2011 seisuga tasumata maksuvõlg summas 95 698,67 eurot. Kaebaja märgib, et maksuhaldur ei ole täitnud HMS § 36 lg-test 1 ja 2 tulenevat selgitamiskohustust viisil, et korralduses esitatud asjaolude ja põhjenduste pinnalt oleks üheselt mõistetav, et käesoleval juhul on kaebaja suhtes alustatud mingi menetlus ning see võiks päädida vastutusotsuse andmisega. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu, korralduses on selgitatud, et maksuhaldur kogub maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult teavet ning tõendeid, eesmärgiga selgitada välja OÜ Projekt Invest Grupp maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja (korralduse lk 1). Samuti on toodud korralduses välja asjaolu, et maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluse käigus kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla tekkimisel, määrates juhatuse liikme võimaliku vastutuse maksuvõla tekkimise eest (korralduse lk 2). Lisaks on korralduses viidatud nii

§-le 40 kui ka §-le 96. Tulenevalt

§ 96

lg-st 1 teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Sellest tulenevalt pidi kaebaja, kes on olnud pikka aega äriühingu juhatuse liige, üheselt aru saama, et maksuhaldur on alustanud vastutusmenetlust ning vastutuskohustuse tuvastamisel teeb maksuhaldur vastutavale isikule vastutusotsuse. Kaebaja on seisukohal, et teabe nõudmiseks

§ 60

lg 1 alusel puudub maksuhalduril õiguslik alus, kuna teabe küsimiseks on pöördutud nii maksukohustuslase poole kui ka maksukohustuslase seadusliku esindaja poole. Kaebaja lisab, et maksukohustuslase seadusliku esindaja poole saab pöörduda üksnes siis, kui maksukohustuslane ei saa teavet anda. Vastustaja märgib, et maksuhaldur ei küsi teavet maksumenetluse raames maksukohustuse tuvastamiseks, vaid vastutusmenetluse raames vastutuskohustuse tuvastamiseks. Asjaolu, et maksuhaldur kogub vaidlustatud korraldusega teavet ning tõendeid maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, ei 5 tähenda, et kaebaja on vastutusmenetluses kolmandaks isikuks

§ 61lg 1 mõistes.

Korraldus on tehtud

§ 60alusel isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlus alustatud.

Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ning hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kaebaja pool väidab, et vaidlustatud korraldus teabe andmiseks on motiveerimata ning vastuolus Maksukorralduse seaduse (

) § 46 lg 2 nõuetega. Kaebuse esitaja märgib, et korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Maksuhaldur on teinud Projekt Invest Grupp OÜ-le (registrikood 10753114, asukoht Villardi 32, Tallinn) analoogse korralduse nr 13-7/47-1, mille alusel maksumaksja seaduslikku esindajat kutsutakse maksuhalduri juurde 25.03.2011 kell 09.00. Kaebaja väitel maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks peab lisaks äriühingu seaduslikule esindajale, kelleks on äriühingu juhatuse liikmed, ilmuma maksuhalduri juurde iseseisva korralduse alusel juhatuse liige H.T.. Kaebaja arvates puuduvad ka põhjendused, miks maksuhaldur arvab, et maksukohustuslaselt saadav teave ei ole maksuhalduri jaoks piisav, kuigi mõlemast korraldusest nähtub, et teavet ja selgitusi nõutakse samade asjaolude kohta. Kaebajale teadaolevalt oli haldusasjas nr 3-10-125 kohtumenetluse ajaks, mil lahendati Projekt Invest Grupp OÜ kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust, maksuotsuse täitmine esialgse õiguskaitse raames peatatud, mistõttu maksumaksjal ei olnud kohustust maksu maksta ja teda ei saanud käsitleda sel ajal maksuvõlglasena. Kaebaja väidab, et korraldusest ei selgu, milliseid abinõusid on maksuhaldur rakendanud äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks. Kaebaja arvates puuduvad põhjendused, miks kaebajat kohustatakse ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri juurde, samuti ei ole maksuhaldur teabeallika valikut põhjendanud ja seega kaalutlusõigust rakendanud. Kaebaja leiab, et maksuhaldur juhul, kui on kaebaja suhtes alustanud vastutusmenetlust, ei ole välja toonud, mis alusel kaebaja suhtes on vastutusmenetlust alustatud. Vastustaja kinnitab, et kaebuse esitaja suhtes ei ole vastutusotsust tehtud, maksuhaldur küsib vaid vaidlustatud korraldusega teavet Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste, sh maksuvõla tasumise kohustuse täitja, väljaselgitamiseks. Vastustaja väidab, et käesoleval hetkel on alustatud menetlust Projekt Invest Grupp OÜ seaduslike esindajate vastutuskohustuse tuvastamiseks, mistõttu maksuhaldur on teinud korraldused äriühingu juhatuse liikmetele, kes valdavad teavet äriühingu maksuvõla kujunemise kohta. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et maksuhaldur on teinud korralduse juriidilisele isikule, ei välista teabe küsimist äriühingu juhatuse liikmetelt. Vastustaja märgib, et vastutuskohustuse tuvastamiseks kogub maksuhaldur vastutusmenetluse käigus täiendavaid tõendeid selgitamaks välja iga juhatuse liikme individuaalse vastutuse. Vastustaja väitel vaieldava korralduse andmise aluseks oli asjaolu, et äriühingul oli seisuga 06.04.2011 tasumata maksuvõlg summas 95 698,67 eurot, sh arvestuslik intress. Vastustaja täpsustab, et maksuhaldur ei küsi teavet maksumenetluse raames maksukohustuse tuvastamiseks, vaid vastutusmenetluse raames vastutuskohustuse kindlakstegemiseks. Vastustaja toob välja, et korraldus kaebajale on tehtud

§ 60alusel isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud.

Haldusakti motiveerimise kohustus tuleneb seadusest ning on üle korratud erinevates kohtulahendites (näit. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.05.2000 otsuse nr 3-3-1-14-00 punktis 5; 6 Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2003 otsuse nr 3-3-1-66-03 punktis 18; Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 jne). Kohtud on seisukohal, et haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 on sätestatud haldusakti motiveerimise nõue, mille lõige 1 ütleb, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Vastavalt sama sätte lõikele 2 haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Samas HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist (tühistamist) ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

§ 12

räägib sellest, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve, mis on kooskõlas HMS § 4 lg 2 samasisuliste nõuetega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 ütleb, et kui asutus, ametnik või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel, kontrollib kohus, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kaevatav korraldus teabe andmiseks ei ole motiveeritud ja ei vasta

§ 46nõuetele.

Korraldus teabe andmiseks on kohtu hinnangul piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav. Selles on toodud nii faktilised asjaolud kui ka õiguslik alus. Kohus siinkohal peab vajalikuks märkida, et faktilised asjaolud olid kaebajale teada juba enne korralduse tegemist ja midagi uut, mida H.T. ei oleks teadnud, korraldus ei sisalda. Fakt on see, et Projekt Invest Grupp OÜ-l on maksuvõlg koos arvestusliku intressiga, mis tuleb riigile tasuda ning millest H.T. kui Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse liige ehk seaduslik esindaja peab olema teadlik, seda enam, et maksuvõlg tekkis tema juhatuse liikmeks olemise ajal, mida kinnitas kohtus vastustaja. H.T., kes oli Projekt Invest Grupp OÜ (uue nimetusega OÜ Talveehitus) juhatuse liige ajavahemikul 18.042001-19.04.2011, pidi olema teadlik asjaolust, et äriühingu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning selle kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol, nagu märgitakse Harju Maakohtu 10.06.2011 määruses tsiviilasjas nr 2-11-19578 (kohus kontrollis andmeid Kohtute Infosüsteemist). Eelnimetatud kohtumäärusega lõpetati OÜ Talveehitus (registrikood 10753114, asukoht Villardi 32, Tallinn) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (võlgniku pankrotiavaldus oli esitatud 27.04.2011 Harju Maakohtule OÜ Talveehitus poolt). 08.06.2011 esitas PMTK Harju Maakohtule taotluse OÜ Talveehitus äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks, kuna võlgniku suhtes on alustatud menetlust maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Ajutise maksuhalduri andmetel võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on

  1. ja
  2. aastatel toime pandud maksupettus, mille tulemusena tegi Maksu-ja Tolliamet
  3. aasta keskel maksuotsuse, mis jõustus 10.03.2011, kohustades võlgnikku täiendavalt tasuma ca 50 000 eurot käibemaksu ja tulumaksu ning et võlgniku maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemiseks võib pidada
  4. aastat, kui võlgnikul tegevus puudus ning üleval oli vaidlus seoses maksuotsusega. Kõik need andmed olid kaebajale juba eelnevalt teada. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks H.T.i suhtes. Korralduses on piisavalt lahti kirjutatud faktilised asjaolud, mis olid kaebajale ka eelnevalt teada, samuti põhjendused, mis võimaldasid H.T.il teha vastavad järeldused tema suhtes vastutusmenetluse alustamise kohta. 7 Vaidlust ei ole selle üle, et kuni käesoleva ajani vastutusotsust ei ole H.T.i suhtes tehtud. Korraldus teabe andmiseks on tehtud H.T.ile ning korraldus teabe ja dokumentide esitamiseks on tehtud ka äriühingule endale- Projekt Invest Grupp OÜ-le, millest ärakirjad on edastatud ka juhatuse liikmetele/seaduslikele esindajatele H.T.ile ja V. Vardjale (selle korraldusega ei kohustata H.T.it ilmuma maksuhalduri juurde määratud tähtajaks, sinna võis ilmuda ka äriühingu teine juhatuse liige/seaduslik esindaja, nimeliselt ei ole kedagi kutsutud). Äriühingule teabe ja dokumentide esitamiseks korralduse tegemine iseenesest ei välista H.T.ile teabe andmiseks korralduse tegemist. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et maksuhaldur on teinud korralduse juriidilisele isikule, ei välista teabe küsimist äriühingu juhatuse liikmelt. Maksuhaldur peab tuvastama maksuvõla tekkimises süüdi olevad isikud ning kindlaks tegema isiku(d), kes on kohustatud maksuvõlga tasuma. Selline maksuhalduri tegevus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ignoreeris tema nimele tehtud korraldust ning jättis selle täitmata, samuti ei võtnud maksuhalduriga ühendust asjaolude täpsustamiseks/selgitamiseks ning ei ole ka taotlenud korralduses määratud tähtaja pikendamist/muutmist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et Projekt Invest Grupp OÜ-l oli seisuga 06.04.2011 tasumata maksuvõlg summas 95 698,67 eurot, sh arvestuslik intress. Fakt on see, et nimetatud võlasumma tuleb riigile tasuda, kelle poolt, on maksuhalduri tuvastada ja otsustada. Maksuhaldur tõendite kogumisel lähtub

§-st 59, mille lõike 1 kohaselt tõenditeks maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Maksuhalduril on õigus nõuda vajalikku teavet maksukohustuslaselt vastavalt

§-le 60, mille lõikest 1 tulenevalt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama sätte lõike 2 järgi isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. Vastustaja kinnitusel vaieldav korraldus on tehtud

§ 60

alusel isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on menetlust alustatud, millega nõustub ka kohus. Vastupidiselt kaebajale leiab kohus, et maksuhalduri korraldus teabe andmiseks on välja antud

§ 46

nõudeid järgides.

§ 46

lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse Haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja poolt kaevatava haldusakti väljaandmisel HMS asjakohaste sätete rikkumist.

§ 40

lg 1 kohaselt kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 kohaselt maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Sama sätte lõige 5 ütleb, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse 8 §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Faktiliseks asjaoluks on OÜ Talveehitus (end. Projekt Invest Grupp OÜ) suhtes pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise/tagasinõudmise võimalus ning äriühing kuulub likvideerimisele vastavalt Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-19578. OÜ Talveehitus poolt esitatud pankrotiavalduses äriühing kinnitab, et on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine ning osaühing taotleb lugeda OÜ Talveehitus (end. Projekt Invest Grupp OÜ) püsivalt maksejõuetuks ning välja kuulutada pankrot. Kuna maksumaksja ise on pankrotis ja ei ole võimeline kehtivat maksuvõlga tasuma (likvideerimisel), siis on maksuhalduri poolt vastutusmenetluse alustamine ja selle käigus H.T.ilt teabe nõudmine kohtu arvates põhjendatud ning selles menetlusstaadiumis ei pärsi kaebaja õigusi/huve (H.T.ile ei ole vastutusotsust tehtud). Kaebaja viitab oma kaebuses Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2008 kohtuotsusele asjas nr 3-3-121-08, mille punktis 8 kohus märgib järgnevat: „/…/Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks võtta kõigepealt seisukoht küsimuses, mis tähendus on haldusakti täitmise peatamisel maksumenetluses.

§ 146

lg 3 näeb ette, et vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, ent ei ava täpsemalt seda, millised on haldusakti täitmise peatamise tagajärjed. Seega tuleb maksuteate puhul lähtuda haldusakti täitmise peatamise üldpõhimõtetest. Reeglina seisneb haldusakti täitmine haldusaktiga kehtestatud õiguse või kohustuse realiseerimises või täitmises isiku poolt, kes on selleks õigustatud või kohustatud. Maksuteate puhul seisneb maksuteate täitmine üldjuhul maksu tasumises haldusakti adressaadi poolt. Kui maksuteate täitmine on peatatud, siis tähendab see kolleegiumi hinnangul seda, et isik ei pea ajal, mil peatamine kestab, maksuteadet täitma. Seega ei ole isikul ajal, mil maksuteate täitmine on peatatud, kohustust maksu maksta. Sisuliselt lükkab maksuteate täitmise peatamine maksu tasumise tähtpäeva edasi. Kuna isikul ei ole maksuteate täitmise peatamise ajal kohustust maksu maksta, ei saa teda käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Kolleegium on seisukohal, et kui maksuteate täitmine on peatatud, siis ei saa maksuteate täitmise peatamise ajal olla isikul ka kohustust intresse maksta, sest isikul ei ole sel ajal kohustust tasuda maksuteatega nõutud maksusummat ennast. Intressi maksmise kohustus on lahutamatult seotud kohustusega tasuda maksusumma. Maksuteate täitmise peatamine ei täidaks oma eesmärki, kui maksuteate täitmise peatamine ei avaldaks mõju intressi tasumise kohustusele. Seetõttu ei või isikut pidada maksuvõlglaseks ka intresside osas. Kolleegium osundab täiendavalt, et kui maksuteate täitmise peatamise otsus tühistatakse või kui täitmise peatamine lõpeb vastava tähtpäeva saabumise tõttu, ent maksuteade jääb kehtima, siis mõjub täitmise peatamise äralangemine tagasiulatuvalt. See tähendab, et isikul tekib kohustus tasuda maksusumma ning maksta intresse tagasiulatuvalt, st alates sellest ajast, mis oli maksuteates ette nähtud/…/“. Käesolevas asjas vaidlustatakse teabe andmise korraldust, mille adressaadiks on H.T., mitte äriühing Projekt Invest Grupp OÜ (OÜ Talveehitus), kellele on tehtud eraldi korraldus. H.T.ile ei ole tehtud vastutusotsust, selle üle vaidlus puudub. H.T.ilt ei ole ka nõutud äriühingu maksuvõla tasumist maksu- või kohtumenetluse käigus või maksuotsuse täitmise peatamise ajal vms. Seega viide eelnevalt tsiteeritud kohtulahendile on asjassepuutumatu. 9 Vaidlustatud korraldusega nõuti H.T.ilt üksnes teavet äriühingu majandustegevusest ajavahemikul 01.12.2005 kuni käesoleva ajani ning selgitusi maksuvõla kohta, mis on kujunenud perioodil 01.12.2005 kuni käesoleva ajani. OÜ Talveehitus (endine ärinimi Projekt Invest Grupp OÜ) juhatuse liikmeteks on olnud ajaperioodidel 18.04.2001-29.04.2005 T. T.; 18.04.2001-19.04.2011 H.T. ja V. V. ning alates 19.04.2011 A. P. Maksuvõla tekkimise ajal olid äriühingu juhatuse liikmeteks H.T. ja V. V., selle üle vaidlus puudub. Maksuhalduri poolt kõnesolevale äriühingule teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks korralduse tegemise ajal olid juhatuse liikmeteks/seaduslikeks esindajateks samuti H.T. ja V. V. Kumb neist oleks läinud maksuhalduri juurde äriühingu seadusliku esindajana, oli nendevahelise kokkuleppe küsimus, selleks ei pidanud tingimata H.T. olema. Maksuhalduri juurde on H.T. ja äriühingu seaduslik esindaja (umbisikuliselt) kutsutud ühel päeval, kuid erinevatel kellaaegadel. Maksuhaldur on arusaadavalt selgitanud vaidlustatud korralduses asjaolusid, millest tulenevalt on kutsunud haldusakti adressaadi ametiruumidesse vajaliku teabe saamiseks. Juhul, kui H.T.ile oleks mingil põhjusel olnud koormav ilmuda maksuhalduri ruumidesse teabe andmiseks, siis oleks võinud maksuhaldurit sellest teavitada ning kokku leppida muus vormis teabe esitamise suhtes (näit. võimalusel suulise asemel kirjalikult), seda aga kaebaja ei ole teinud. Kohus on seisukohal, et vastustaja kaevatavat korraldust välja andes on toiminud oma diskretsiooni piires ja kooskõlas seadusega. Samuti ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme, mis oleks mõjutanud maksuhalduri otsustust. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.