← Eesti

2-10-62828/6

Obsah (5)§ 413§ 422§ 345§ 162§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2011.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-10-62828 Tsi

) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 413

lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413

lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 422

lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

§ 345

kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et ole kohtu hinnangul mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Kostja esindaja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kostja esindaja kinnitas kohtukutse kättesaamist 14.03.2011. a. 2

(3)Töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 ning lg 2 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning seega on kostja poolse 05.01.2009.a. töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine ning hageja ja kostja vahel sõlmitud 05.01.2009.a. tööleping tuleb lõpetada alates 30.11.2010.a. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.