lg-st 3 tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Hageja täitis nimetatud nõude, saates taotluse kohtule samaaegselt ka kostjale, mistõttu oli kostja taotlusest ja selle sisust teadlik. Kohus ei arvestanud taotluse lahendamisel asjaolu, et hageja esindaja esitas kõnealuse taotluse kostjale paar nädalat enne taotluse esitamist kohtule. Kostjal oli võimalik taotlusega tutvuda pea kuu aega enne kohtuistungit. Kuna sel hetkel olid poolte vahel läbirääkimised ja kohus andis pooltele võimaliku kokkuleppe saavutamiseks lisaaega, ei olnud hagejale teada kostja lõplik seisukoht. Hageja ei esitanud taotlust koheselt kohtule, kuna pidas võimalikuks asja lahendamist kokkuleppega, kuid teatas kostjale, et kui kokkulepet ei sõlmita, esitab ta nimetatud taotluse kohtule. Kui kostja esitas kohtule hagi vastuse täienduse, milles teatas, et ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, sai hageja alles sellest hetkel teadlikuks, et kostja ei soovi asja lahendamist kokkuleppega ja esitas viivitamatult kõnealuse taotluse kohtule. Kuni kohtuistungini ei olnud hageja teadlik, kas kostja esitab kohtule täiendavaid dokumente või mitte. Kohus jättis istungil taotluse põhjendamatult rahuldamata. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada õigustatud isiku vajadusi tema tavalisest elulaadist lähtudes, tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi ja muid asjaolusid, samuti vanemate rahalisi võimalusi. Seega tuleb kohtul elatise väljamõistmisel lähtuda konkreetsest kaasusest, arvestada elatist saama õigustatud isiku isikuomadusi, võimekust, vajadusi ja muid asjaolusid. Antud juhul ei ole kohus arvestanud hageja isikuomadusi, tema võimekust ja vajadusi. Nii hageja esindaja kui kostja kinnitusel on hageja väga tark, teda huvitavad mitmed teadusharud, ta sooviks käia erinevates trennides füüsilise vormi arendamiseks ja tema andekust on kinnitanud ka õpetajad. Hageja on õpihimuline ja hea mõttes uudishimulik, kellele ema ei saa finantsiliste vahendite puudumise tõttu võimaldada erinevaid trenne ja ringe, milles laps saaks end arendada. Aasta tagasi sai ema seda lapsele võimaldada, kuna töötas Maltal ja laps elas tema juures. Kuna hageja ema enam Maltal ei tööta ja oli töötu pea aasta, tekkis vajadus nõuda ka kostjalt suuremat panust lapse kasvatamisse ja ülalpidamisse. Kuna kostja ei ole reageerinud hageja korduvatele nõuetele elatise summa tõstmise kohta ja on seni elatise maksmisel olnud väga ebaregulaarne, siis ei 3
Kuna asja lahendamisel ja PKS § 102 kohaselt on elatise suuruse küsimuse lahendamisel oluline välja selgitada vanemate varaline seisukord, palub hageja kohtul kohustada kostjat esitama kohtule oma viimase nelja aasta kontode väljavõtted, sh välismaal olevate kontode omad. Kui kostja ei esita kohtule väljavõtteid, teostada järelepärimised vastavatesse pankadesse, samuti kohustada kostjat esitama kohtule kõik andmed oma sissetulekute kohta (sh üüritulud). Samuti teostada järelepärimine kostja tööandjale kostja töötasu, muude hüvitiste ja lisatulude kohta viimase kolme aasta kohta, samuti seoses kostja elamispinna ja tingimustega Inglismaal ning seoses kolmekorruselise ridaelamuboksiga, milles kostja elab (kas nimetatud hoone eest tasub tööandja ja kas see kuulub tööandjale). Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 4
). Seega, isegi siis, kui hageja tegelikud vajadused on suuremad, saab kohus hageja vajadusi hinnata üksnes nende asjaolude, väidete ja tõendite alusel, mida hageja on maakohtus kohtu ette toonud, arvestades seejuures ka kostja poolt kohtu ette toodut. Kohus ei saa hagi rahuldamisel arvestada seda, mida selles konkreetses kohtuasjas kohtu ette toodud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja, kellel oli ka lepinguline esindaja, maakohtus väited selle kohta, millised on hageja vajadused ja kui suuri kulutusi tuleks vajaduste rahuldamiseks teha. Hageja esitas oma vastavasisuliste väidete tõendamiseks ka tõendid. Hagiavalduse ja hageja poolt maakohtus esitatud täiendavate menetlusdokumentide ja avalduste alusel saab üheselt järeldada, et hageja oli juba maakohtus teadlik sellest, et temal tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et hageja vajadused ja vajaduste rahuldamiseks minevad kulutused on sellised, mis võimaldavad välja mõista elatise suuruses 400 eurot. Samuti oli hageja teadlik, et kostjapoolse omaksvõtu puudumise korral lasub tal ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus. Hageja omalt poolt asjaolud, väited ja tõendid ka esitas, kuid maakohus tegi asjaolusid, väiteid ja tõendeid hinnates järelduse, et ei saa lugeda tõendatuks, et hageja vajadused oleksid sellised, mis võimaldaks miinimumist suurema elatisnõude rahuldamist. Kuivõrd maakohtu otsus rajaneb just sellel kaalutlusel oli hagejal võimalik apellatsioonkaebuses kohtu ette tuua kõik asjaolud, väited ja tõendid, mis võimaldaksid ringkonnakohtul järeldada, et maakohus väljus tõendite hindamisel väärtusotsustuse tegemisel etteantud otsustamise piiridest (diskretsiooni piiridest) ja et maakohtu poolt väidetele antud hinnangu asemel tuleb asjaolusid teisiti hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja vajaduste osas tehtud maakohtu järeldus lõppkokkuvõttes õige ja tsiviilasja materjalide pinnalt, sh apellatsioonkaebuse pinnalt ei saa teistsugust järeldust teha. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse põhjendavas osas (vt kohtuotsuse lk 4), et hageja ei ole esitanud lapse kulude kohta ühtegi tõendit peale toidutšekkide. Samuti märkis maakohus, et kohus jätab arvestamata hageja esindaja poolt toodud kulutuste tabelid, välja arvatud tabel toidukulude kohta, sest nimetatud tõendid ei tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuna neist ei nähtu, et sellised kulutused oleksid tehtud lapse ülalpidamiseks. 8. Põhimõtteliselt tuleb nõustuda sellega, et maakohtu otsuse põhjendused oleksid pidanud olema põhjalikumad ja üksikasjalikumad, kuid vastavad minetused saab ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja raames ise kõrvaldada. 9. Hageja esitas kohtule väited hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulude kohta ning neid tõendavad tõendid (t I kd lk 155 jj). Selliselt esitatud asjaolude ja väidete ning tõendite alusel ei ole tõepoolest võimalik miinimumi ületava elatisehagi rahuldamise eeldusi tuvastada. Nii esitas hageja tabeli ühes kuus soetatavate vajalike riiete jm aksessuaaride kohta (vt t I kd lk 155), milles tuuakse esile, et hagejale on väidetavalt ostetud ühe kuu jooksul 1 dressipluus, 1 T- särk, 2 paari sokke, 2 paari retuuse, 1 topp, 1 vest, 1 paar juuksetange, 4 5
lg 1 kohaselt saab apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Ka selle tähtaja jooksul tuleb esitada võimalikud uued tõendid, mille vastuvõtmist taotletakse. Tõendite esitamisel tuleb esile tuua ka põhjendused, miks tõendeid ei esitatud maakohtus ja mis võiks tingida tõendite vastuvõtmise ringkonnakohtus (
). Vaidlus tuleb lahendada maakohtus, see tähendab, et kõik asjaolud väited ja tõendid tuleb esitada maakohtus, mille pinnalt saab siis maakohus otsuse teha. Juhul, kui üks vaidluse pooltest maakohtu otsusega rahul ei ole, võib ta esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, kuid see tuleb esitada 30 päeva jooksul ning apellatsioonkaebuse hilisem laiendamine ei ole enam võimalik. Apellatsioonkaebusest selgub, millises ulatuses apellant maakohtu otsust vaidlustab ning milliste hagi rahuldamise aluseks olevate eluliste asjaolude tuvastamist apellant maakohtule ette heidab. Seega selgub peale 30-päevase apellatsioonkaebuse tähtaja möödumist, mis on vaidluse piirid. See, et ringkonnakohus määras pooltele kohtuotsuse kuulutamise aja teatavaks tegemise kirjas tähtpäeva võimalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks, ei anna iseenesest apellandile apellatsioonkaebuse täiendamise õigust. Viidatud kirjas oli selgesti märgitud, et taotlusi ja seisukohti saab esitada üksnes juhul ja ulatuses, mida menetlusseadustik võimaldab. Menetluskulude jaotus 16. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes
lg-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi rahuldati osaliselt ja kostja tasus osa elatise võlast alles menetluse kestel. Kuivõrd apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja (apellandi) kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.