) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 1351,71 euro ja põhinõudelt (1337,71 eurolt) viivise 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1351,71 eurot ja põhinõudelt (1337,71 eurot) viivis 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja pikka aega viivitanud oma kohustuste täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 2 Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 319,55 eurot. Swedbank Liising AS tasus nimetatud riigilõivu 25.11.2011 maksekorraldusega nr 64654 kontolt nr XXXXXXXXX Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123, selgitus: hagi, Heiki Salumaa. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kuna nii hageja kui kostja on kohtule esitatud avaldustes loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot tagastada. Eeltoodust lähtudes on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna pool riigilõivu summas 159,78 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Jaanus Saaremõts kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.