põhimõttega, mille järgi kaubamärgiga eristatakse ühe tootja tooteid teise omadest. Hageja veebilehel ei ole kostja kaubamärki. Hageja domeeninimi d .ee sisaldab tähist, mitte kostja kaubamärki. Kaubamärk on tähis, mille kaudu eristatakse ühe isiku kaupu/teenuseid teiste omadest (
). Tähis d , mis sisaldub hageja domeeninimes, ei ole kaubamärgi staatuses, kuna ta ei ole kauba peal, mis on kaitstud kaubamärgiga. Kui d oleks pandud mõnele tootele mis on kaitstud kaubamärgiga, oleks see
rikkumine. Kostjal ei ole õigustatud huvi domeeninime vastu. Kostjal pole Eesti tütarfirmat, ei tooda seadmeid Eestis. Kostjal on muud domeenid, mille kaudu ta saab oma ettevõtlust toimetada. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Sisuliselt kordab hagiavaldus DVK menetluses hageja esitatut. Hageja ei põhjenda, miks tema arvates DVK otsuse põhjendused on valed. Kostja jääb kõigi oma DVK menetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja esitatud nõue domeeninime d .ee registreerimise õiguspärasuse tuvastamiseks on alusetu. Arvestades Riigikohtu 30.03.2006 lahendit asjas 3-2-1-4-06 ja eelkõige selle punktis 50 jj väljendatut on ilmselge, et kostjal on ainuõigus domeeninime d .ee kasutamiseks. Hageja rikub kostja ainuõigust pahatahtlikult ja eksitab kliente, kes muidu pöörduksid kostja poole. Kostja on hagejat teavitanud, et hageja rikub tema ainuõigust, mistõttu on tõendatud ka hageja tegevuse pahausksus. Vastavalt Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustele tsiviilasjas 2-09-3757 on D l hageja vastane rahaline nõue kogu hageja tulu üleandmiseks VÕS § 1039 alusel. Selles olukorras on hageja kompromissiettepanek, mille kohaselt ta saab jätkuvalt D arvelt rikastuda, selgelt küüniline. Hageja loob oma tegevuses, kus ta kasutab kostja kaubamärki oma ärinimes kombineerituna viitega tegutsemisega Eestis (D Est) mulje erilisest ärilisest sidemest kostjaga. Samuti on hageja teadlikult võimalikele klientidele jätnud mulje justkui oleks tema näol tegemist kostja ametliku edasimüüjaga, eksitades kliente seetõttu arvama, et hagejal on erilised teadmised ja oskused kostja toodete hooldamisel ja müügil. Hagejal ja D l puuduvad lepingulised suhted ning mitteametlikule edasimüüjale viitamine tootja või maaletooja (kaubamärgiomaniku) ametlikul kodulehel ei ole tavaline. Sellise viitamisega saaks hageja ebaõiglase eelise teiste D tooteid müüvate isikute ees, mis moonutaks turgu. Kostja kodulehtedel (sh hageja poolt viidatud) on märgitud üksnes ametlikku müügivõrku kuuluvad „volitatud esindajad“, kes saavad koolitust ja müügituge. Domeeninime d .ee registreerimine ja kasutamine ei ole õiguspärane, kuna rikub kostja ainuõigust kaubamärgile D . Kostjale kuuluvad alljärgnevad Eestis kaitstud D kaubamärgid: - rahvusliku kaubamärgi reg. nr. XXX, reg. taotluse kp. 29.06.1994; - Ühenduse kaubamärgi reg. nr. XXX, reg. taotluse kp. 23.11.2005; - Ühenduse kaubamärgi reg. nr. XXX reg. taotluse kp. 23.11.2005; - Ühenduse kaubamärgi reg. nr. XXX, reg. taotluse kp. 23.11.2005. Kaubamärgid on mh kaitstud klassi 11 kuuluvate kaupade (õhukonditsioneerid, soojuspumbad ja muud ventilatsioonisüsteemid) ning klassi 37 kuuluvate teenuste (ehitus; õhukonditsioneerid jms kaupade remont, paigaldus ja hooldus) suhtes. 2 Kõikide nimetatud kaubamärkide õiguskaitse alguse kuupäev on varasem hageja äriregistrisse kandmise kuupäevast (27.01.2006). Kostjale ei ole teada domeeninime d .ee registreerimise täpne kuupäev. Hageja väitel on registreerimine tehtud samaaegselt tema äriregistrisse kandmisega, kuid kuna vastavat tõendit ei ole esitatud, siis ei ole välistatud, et d .ee tegelik registreerimise kuupäev on hilisem. Kostja kasutab oma kaubamärki ülalnimetatud kaupade ja teenuste pakkumisel. Euroopas tegutseb kostja täielikult talle kuuluva tütarettevõtte D E N.V. kaudu. D E N.V.-l on tehased Belgias, Tšehhis ja Saksamaal, tütarettevõtted erinevates riikides ning edasimüüjad Euroopas (sh DAC OÜ Eestis), Aafrikas ja Lähis-Idas. 2010 ulatus kostja netokäive 8,9 miljardi euroni ja töötajate arv 38 874 inimeseni. Samuti on kostja domeeninimede d .com ja d .jp omanik. Lisaks kuuluvad kostja tütarettevõttele D E N.V. ja selle tütarettevõtetele paljud D kaubamärki sisaldavad domeeninimed muudes riikides. Hageja registreeris kaubamärgiga D identse domeeninime d .ee ja kasutab seda seoses kaupade ja teenustega, mis on identsed kostja kaubamärgiga kaetud kaupade ja teenustega (õhukonditsioneerid, soojuspumbad ja muud ventilatsioonisüsteemid ning nende remont, paigaldus ja hooldus). Hageja kodulehekülg d .ee aadressil on jaotatud kaheks: a) hulgi- ja projektimüük, mis hõlmab kontaktandmeid, ning b) jaemüük ja paigaldus, mis suunab külastaja kodulehele www.b .ee, kus pakutakse müügiks erinevaid kütte-, jahutus- ja ventilatsioonitooteid (sh D kaubamärki kandvaid tooteid). Nii hageja kui domeeninime b .ee valdaja B OÜ aadressid, osanik ja juhatuse liige ( KG) on samad. Seega kasutab hageja domeeninime seoses kostja kaubamärki kandvate toodete ja teenuste müügiga. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut kaubamärgiga D identse domeeninime registreerimiseks ega selle kaubamärgi kasutamiseks, sealhulgas domeeninimes kasutamiseks. Hageja ei ole kostja ametlik edasimüüja, poolte vahel puuduvad igasugused lepingulised või ärilised suhted. Kaubamärgiga identse domeeninime registreerimine ja kasutamine rikub kostja kui kaubamärgi D omaniku ainuõigust, mis tuleneb
Riigikohus asus 30.03.2006 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-4-06 seisukohale, et registreeritud kaubamärgi omanikule tuleneb õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes
Erinevalt hageja väitest, et domeeninimel ei ole kaubamärgi staatust, on Riigikohus leidnud, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (p 49). Riigikohus asus viidatud lahendis samuti seisukohale, et kaubamärgiomaniku õigusi rikub üksnes domeeninime registreerimise fakt, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada (p 50). Hageja väide, et domeeninimel ei ole kaubamärgi staatust on seega vastuolus Riigikohtu praktikaga. Asjaolu, et aastal 2006 ei olnud kostjal võimalik ise domeeninime d .ee registreerida, ei mõjuta kuidagi kostja ainuõigust kaubamärgi kasutamisele ega anna hagejale õiguslikku alust kostja kaubamärki sisaldavat domeeninime registreerida ja kasutada. Kostja tegevus d .ee registreerimisel ja kasutamisel vastab seega täielikult
lg 1 p 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kaubamärgiomanikul sellise tegevuse keelata: (
sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu.
lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohus leiab, et
lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt.
lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Kostja nimele on registreeritud üks rahvuslik kaubamärk (reg nr 19618; lk 100) ja kolm Ühenduse kaubamärki (reg nr-d XXX,XXX,XXX.; lk 101-104, 105-107, 108-111), kis kõik sisaldavad sõna D . Kõikide kaubamärkide õiguskaitse algas enne (rahvusliku kaubamärk 29.06.1994 ja ühenduse kaubamärgid 23.11.2005) kui hageja registrisse kanti (27.01.2006; lk 136) ja hageja nimele domeen d .ee registreeriti. Selleks, et välja selgitada, kas hageja domeeninimi rikub kostja ainuõigusi või mitte tuleb seda analüüsida sarnaselt kaubamärgile. Hageja poolt registreeritud domeeninimi sisaldab sõna „d “, 4 mis on äravahetamiseni sarnane kostja poolt registreeritud kaubamärgiga „D “. Kohus leiab, et kostja kaubamärk ja hageja domeeninimi on äravahetamiseni sarnased ning on tõenäoline hageja domeeni ja kostja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Kostja on äriühing, mille tegevusalaks on õhukonditsioneeride, soojuspumpade ja muude ventilatsioonisüsteemide tootmine ning ehitus, õhukonditsioneeride jms kaupade remont, paigaldus ja hooldus. Euroopas tegutseb kostja oma tütarettevõtte kaudu. Hageja kasutab tähist d seoses kaupade ja teenustega, mis on identsed kostja kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenustega. Kostja ei ole hagejale andnud hagejale nõusolekut oma kaubamärgiga identse domeeninime registreerimiseks ega oma kaubamärgi kasutamiseks. Seega on hageja tegevus vastuolus
Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-4-06 (p 49, p 50). Kostja nimele on erinevates Euroopa riikides – Soome, Rootsi, Saksamaa, Itaalia - registreeritud domeeninimed, mis sisaldavad sõna „d “ (lk 28) ning kostjale kuulub hulgaliselt erinevaid domeeninime, mis sisaldavad sõna „d “ (lk 112-115). KonkS § 50 lg 1 p1 ja lg 2 järgi on eksitava teabe avaldamine keelatud. Kohus leiab, et eksitava teabena võib käsitleda ka sellist informatsiooni, mis võib tarbijates luua mulje, et hageja ja kostja vahel on tihedad ärisidemed. Kohus nõustub kostjaga, et hageja juhatuse liikme kontrolli all oleval www.b .ee lehel (lk 117-135, 136, 137) on kasutatud kostja logo (kostja nõusolekuta) ning antakse ülevaade kostja ajaloost, mis võimendab hageja seost kostja kui kaubamärgi omanikuga eksitades tarbijaid. On tõenäoline, et sellise eksitava sideme esitamisega loob hageja oma tegevusele teenimatut usaldusväärsust. Domeenivaidluste komisjoni 19.08.2011 otsus on kohtu arvates õige ning hagiavalduses märgitu ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Asjaolul, et hageja on domeeninime registreerinud heas usus, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Nimetatud asjaolu võiks mõjutada nt kahjuhüvitamise nõude lahendamist. Hageja on õigustanud kostja kaubamärki sisaldava domeeninime registreerimist ja kasutamist sellega, et ta müüb edasi ja hooldab kostja poolt toodetud kaupu. Hageja selline seisukoht ei põhine seadusel. Nagu ülalmärgitud võiks hagejal olla kostja kaubamärki sisaldava domeeninime kasutamiseks õigus vaid kostja nõusolekul. Kostja kaubamärgi kasutamist hageja domeeninimena ei õigusta ka hageja seadusliku esindaja D koolituste läbimine. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 1 595 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,55 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta menetluse kulud hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagi tagamisse puutuv on lahendatud 30.11.2011 kohtumäärusega, millega kohus asendas 01.09.2011 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (domeeninime d .ee kostjale üleandmise keelamine). Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.