lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis R ja SU abielust XXX.a tütar RU, kes elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja tütre ülalpidamisest osa ei võta. Hageja ülalpidamiseks kulub 392, 91 eurot. Kulud on järgmised: söögikulud 100 eurot, internet ja digi-TV kokku 10 eurot, eluasemekulud 84 eurot, üür 63,91 eurot, hügieeni, juuksuri kulud 20 eurot, jalanõud ja riided 30 eurot, raamatud, mänguasjad ja joonistustarbed kokku 15 eurot, vaba-aja veetmise kulud 30 eurot, lasteaia maks 40 eurot. Hageja leiab, et kostjalt tuleks elatisena välja mõista 196, 50 eurot. Kostja varaline seisund võimaldab sellises ulatuses elatist tasuda, kuna kostja töötab vanglas ja saab selle eest töötasu. Hageja taotleb elatist tagasiulatuvalt 1 aasta elatisehagi esitamisest s.o alates 16.06.2010.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi õigeks ei võta. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub rahaline võimalus elatist tasuda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et R ja RU`l sündis XXX.a tütar RU. Asjas puudub vaidlus, et laps elab emaga, kostja lapse ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatisraha ei maksa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tema ülalpidamiseks kulub 392,91 eurot igakuiselt. Asja materjalidest nähtuvalt ei tunnista kostja hagi seetõttu, et tal puuduvad materiaalsed võimalused nõutud suuruses elatist maksta. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei võinud 2010 ja 2011.a alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 139,01 eurot ja alates 2011.a 145 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja viibib kinnipidamiskohas. Asjas ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud, et kostja teenib kinnipidamiskohas töötasu, mille arvelt saaks elatist tasuda. 2 Kohus kontrollis tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 3 alusel vararegistritest kas kostjale kuulub vara. Kinnistusraamatu ja väärtpaberiregistri järgi kostjal vara puudub. Äriregistri järgi on kostjaga seotud olnud äriühingud registrist kustutatud. Maksu- ja tolliameti andmete järgi sissetulekud kostjal puuduvad. Sõidukite registri andmete kohaselt kuulub kostjale 2 sõiduautot: 1983 ja 1994.a väljalastud BMW, kuid arvestades registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeva võib üks nendest sõidukitest kuuluda abielu ühisvara hulka. Seega puudub kostjal ka märkimisväärne vara, mille arvelt katta kogu nõutud elatise tasumise kohustus. Kohus peab vajalikuks siiski osutada, et kuigi PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, sätestab lg 2 eeltoodust erandi, sätestades, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidmise kohustusest. Riigikohus on korduvalt osutanud, sh lahendis nr 3-2-1-52-07, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda elatise maksmisest. Perekonnaseadus sätestab ka erandid, mille esinemisel võib elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära sh näiteks juhul, kui vanem on töövõimetu tema tervislikust seisundist tulenevalt või vanemal on mitu last keda ta peab korraga ülal pidama. Käesolevas vaidluses selliseid väiteid, mis õigustaksid vanemat tasuma elatist vähem kui seaduses sätestatud minimaalmäär esitatud ei ole. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10; 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16). Seega on kohus seisukohal, et kostja kinnipidamiskohas viibimine ja selle tõttu sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat kohustusest tasuda elatist. Arvestades siiski kostja materiaalset olokorda on kohus sisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud minimaalmääras. Välja tuleb mõista ka seaduses sätestatud minimaalmääras elatis tagasiulatuvalt kooskõlas PKS §-ga 108, mis sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Asjas puuduvad igasugused väited ja tõendid selle kohta, et kostja on vaidlusalusel perioodil kasvõi osaliselt oma ülalpidamiskohustust alaealise lapse ees täitnud. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine kostjalt tagab hagejale võimalus saada ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalaselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-7-05 väljendatud arvamus, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevus summas (12x139,01 eurot)= 1668,12 eurot ja alates hagi esitamisest 16.06.2011.akuni 31.12.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 139,01 eurot ning alates 01.01.2012.a igakuine elatis summas 145 eurot. MENETLUSKULUD 3 Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 80 % ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. 24.11.2011.a kohtumäärusega sai hageja menetlusabi asja läbivaatamise kulude tasumiseks.
lg 3 ja 4 järgi tuleks nimetatud kulu pooltelt välja mõista riigituludesse, kuna hagi rahuldatakse osaliselt. Arvestades asjaolu, et kohtulahend tehakse alaealise lapse huvides, asja läbivaatamise kuludeks oli kohtutäituri tasu kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks, kuna Luxemburgis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1393/2007 järgi kohtudokumentide kättetoimetamine tasuline, leiab kohus, et
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.