Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-11-23545 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 17. jaanuar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-23545 Tsiviila

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled teatasid kohtule, et ei soovi ärakuulamist ning on oma seisukohad esitanud kirjalikult. 9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 2 2-11-23545 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 30.08.
2. a. rendilepingu (tl 17-19). 28.02.
3. a. esitas hageja kostjale avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 31.03.
4. a. ning nõude võlgnevuse tasumiseks (tl 20). Võlgnevuse olemasolu ja suurust kostja oma vastuses ei vaidlusta, summadega nõustumine nähtub ka hagile lisatud kirjavahetusest (tl 22-23).
5. Kostja ainsaks sisuliseks vastuväiteks on, et hagejapoolne lepingu ülesütlemine oli ebamõistlik. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Nii rendilepingu punkt 12.2 kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1, § 316 lg 1, § 341 võimaldavad rendileandjal (hagejal) lepingu erakorraliselt üles öelda, kui rentnikul (kostjal) on tasumata teatud perioodi rendimaksed. Hageja on edastanud kostjale VÕS § 325 lg 1 kohase ülesütlemisavalduse (tl 20), mille on kostja kätte saanud (tl 23), hageja on järginud lepingu punktis 11 kokkulepitud tähtaega. Seega on hagejapoolne lepingu ülesütlemine õiguspärane ja kehtiv. Ülesütlemise õiguspärasust ei muuda asjaolu, et kostja pakkus hagejale võimalust lepingu ülevõtmiseks kolmanda isiku poolt – VÕS § 179 lg 1 järgi on lepingu ülevõtmiseks vajalik hageja nõusolek. Kehtivast õigusest ei tulene hageja kohustust antud juhul sellist nõusolekut anda. Isik on vaba valima, kellega ta soovib lepingulistes suhetes olla.
6. Hageja nõude täitmise kohustuse osas ei ole lepingu ülesütlemise fakt iseenesest oluline. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja kohustus tasuda hagejale rendimakseid ning viivist tuleneb lepingu punktidest 6, 8 ja 9.1 ning ei olene lepingu ülesütlemisest. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nõude tasuda võlgnetavad summad on hageja esitanud kostjale 28.02.2011 (tl 20) ja 26.03.2011 täiendavalt e-kirja teel (tl 23).
7. Kostja on esitanud taotluse vähendada viivist. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaselt võib kohus viivist vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on 04.05.2011 otsuses nr 3-2-1-24-11 leidnud, et eeltoodud sätete kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid peab esile tooma ja tõendama kostja, üksnes põhivõlgnevusest ületavat viiviseosa peab tõendama hageja. Käesoleval juhul ei ületa viivis hageja põhinõuet, samuti ei ole kostja esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit. Kohus arvestab ka asjaolu, et kostja on jätnud pika aja vältel hageja nõuded täielikult tasumata, ise seejuures nõustudes võlgnevuse olemasoluga. Kohus leiab, et väljamõistetav viivis ei kuulu vähendamisele.
8. Asjas esitatud tõenditega (tl 21) on kohtu hinnangul tuvastatud, et kostjal on hagejale tasumata nelja kuu rendimaksed perioodil 2010.a. detsember kuni 2011.a. märts kogusummas 552 eurot. Samuti on tõendatud kostja kohustus tasuda hagejale eeltoodud maksetega viivitamise eest perioodil 26.11.2010-22.05.2011 viivist kogusummas 365,01 eurot. Kohus nõustub hageja esitatud arvutustega (tl 21), märkides seejuures, et hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist väiksemas mahus, kui maksimaalselt võimalik. Hageja on oma arvutustes lugenud 2 160 krooni võrdseks 138 euroga, kehtiva kursi alusel võrdub 2 160 krooni aga 138,05 euroga. Kohus peab põhjendatuks mõista eeltoodud summad täies ulatuses välja kostjalt hageja kasuks. Menetluskulud 3 2-11-23545
9. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4