) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 lg 1 kohustab üürnikku lisaks üürile tasuma ka kõrvalkulusid juhul kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - üürileping – tõendab, et nimetatud leping sõlmiti JK ja kostja SK´i vahel 01.10.2008.a. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust saab hageja nõuda üüri ja kõrvalkulude võlgnevust
NK üürilepingust tulenevad kohustused ei laiene. Muul alusel hageja aga nõuet NK vastu kohtule esitanud ei ole. Üürilepinguga on tõendatud, et üürileandja andis eluruumi kostja SK kasutusse 02.10.2008.a. ja eluruumi üüriks oli kokku lepitud 191,73 euro (3000 krooni) kuus. Ka kõrvalkulude tasumises on üürilepingu pooled kokku leppinud üürilepingu p-s 4.3. Hageja väidetel SK üüri tasunud ei ole, samuti ei ole ta tasunud üürilepinguga kaasnevaid kõrvalkulusid. Kostja nimetatud hageja väiteid vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt SK välja mõista hageja JK kasuks kokku 2835,31 eurot, millest üürivõlg moodustab 917,96 eurot (14 363,00 krooni) ja kõrvalkulud moodustavad 1917,35 eurot ( 30 000 krooni). Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hageja nõude kostja SK osas, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja SK´i kanda. Kuna kohus jätab hagi NK vastu rahuldamata, jäävad viimase menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Eeltoodust tulenevalt on käeoleva tsiviilasja hagihind 2835,31 eurot. Kohtunik Lk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.