lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et ta ei ole vaidlusaluseid arveid saanud. Samuti on kostja lugenud lepingu alates 2009. a veebruarist lõppenuks (tl 106). Hageja leiab, et lepingut ei ole kostja poolt lõpetatud, seega on kostjal kohustus täita lepingujärgseid kohustusi. 3 Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping on olemuselt töövõtuleping. Võlasuhte lõppemise alused on sätestatud
. Kostja väitel pidi hageja aru saama, et kostja ei soovi enam hageja poolt pakutavat teenust, valvatav objekt on 2008. aasta detsembrist tootmiseks suletud. Kohus kostja käsitlusega lepingu lõppemisest ei nõustu.
lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.
ÜS § 69 lg 1 on ülesütlemine ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega. Lepingu p 8.2. kohaselt pooled võivad lepingu lõpetada igal ajal, teatades sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 10 kalendripäeva ette. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et kostja oleks hagejale esitanud lepingu ülesütlemise tahteavalduse.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on seega võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda turvateenuse eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 328,76 eurot. Kostja väiteid arvete mittesaamise kohta kohus veenvaks ei pea. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber). Eeltoodust tulenevalt peab juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh ka arved, ei jõua temani. Kostja on ise avaldanud lepingus aadressi XXX Kostiveres (tl 51, 105), samuti on kostja ise kasutanud nii e-posti aadressi XXX (tl 87, 103, 105). Kohtu hinnangul on hageja teinud kõik endast oleneva, et kostjale kirju ja arveid edastada ning kostja väiteid kirjade ja arvete mittesaamise kohta tuleb paljasõnalisteks pidada. Lepingu punkt 6.8. kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,25% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuselt. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas lepingu p-ga 6.8. ja
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.