) § 76 lgle 1, § 82 lg-le 1, §-dele 94 ja 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1, samuti Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1 ning AÕS § 75 lg-le 1. Lisaks nõuab hageja kostjalt
lg 1 alusel viivist
hagiavalduse esitamise seisuga 16.70 eurot. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt veel viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 05.11.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas põhinõudest. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt ning leiab, et võlgnevust on püütud tasuda vastavalt kostja võimalustele. Samas on kostja vaidlustanud arve seonduvalt kohtumäärusega nr 2-08-68837 summas 619.30 eurot (tl 87), kuna nimetatud arve sisaldab eelmise kohtumäärusega väljamõistetud menetluskulusid ning selle täitmine toimub väljaspool käsolevat menetlust. 619.30 euro võrra palub kostja vähendada ka põhisummalt väljamõistetevat viivist (tl 143144; 162-163) Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kehtib lepinguline suhe (tl 59-60) ning Lepingu p 2.6 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikuude eest ning kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel. Võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Korteriomandiseadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt on kaasomaniku kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid (61-78) nõuetekohasel viisil tasunud ning kuigi halduskulusid on tasutud, on hageja arvestanud selle varasemate võlgnevuste katteks ja arvete tasumiseks. Tasumise arvestamist varasemate võlgnevuste katteks ei ole kostja ka vaidlustanud.
lg 6 p 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustus. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.04.2010.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-68837 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus 24.08.2009.a. seisuga 20 064.09 Eesti krooni (tl 82-84). Ka on kostjalt samas tsiviilasjas välja mõistetud hageja kasuks menetluskulud 619.30 eurot (tl 85-86). Kuigi hagiavaldusest ei ole selgelt arusaadav, kas 619.30 eurot on arvestatud põhivõlgnevuse hulka, kajastub viimatinimetatud summa ka hagiavaldusele lisatud kostjale arvete esitamise arvestuse koondtabelis (tl 79-81) ning koondtabeli võlgnevuse arvestuse kohaselt ei ole 619.30 eurot arvestatud antud nõude hulka. Hageja on samuti eelmenetluses kinnitanud, et eelmise tsiviilasja menetluskulu 619.30 eurot ei ole arvestatud põhivõlgnevuse hulka (tl 157-158). Kostja materiaalselt raske olukorra tõttu määras kohus kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 136-138), kuid kostja majanduslik olukord ei ole seaduslikuks aluseks hagi rahuldamata jätmisel nagu ka kostja ebaselged väited last kasvatava pere põhiõiguste ja –kohustuste rikkumise kohta (tl 151).
lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks summas 1673.81 eurot.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole viivise arvestuslikku õigust vaidlustanud, küll on aga leidnud, et viivise arvestuse aluseks olev põhisumma peaks olema 619.30 euro võrra väiksem. Kuna kohus ei ole vähendanud haginõuet 619.30 euro võrra, ei kuulu vähendamisele ka viivis. Hageja ei ole viivise nõudest loobunud ning põhinõudega arvestades ei ole kohtu arvates viivis ka ebamõistlikult suur. Seega on hageja nõue viivise saamiseks õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 05.11.2011.a. Hagiavaldus on kohtule esitatud 07.11.2011.a. ning sellest kuupäevast alates tuleb kostjal tasuda viivist 0,1% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.