← Eesti

2-10-47089/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. mail 2012.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-47089 Tsiviilasi ER hagi KR vastu elatise väljamõistmiseks igakuiselt summas 250 € alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2010.a. kuni 31.12.2010.a. eest summas 949,44€. Tsiviilasja hind 2250.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja ER (ik XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja KR(ik XXX elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja advokaat Enno Heringson Kostja KR(ik XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Vesse Võhma esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil
  2. märtsil 2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Välja mõista KR elatis tema tütre ER ülalpidamiseks perioodi 01.07.2010.a. kuni 30.04.2012.a. eest summas 3266,71 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 71 senti) eurot ja alates 01.05.2012.a. 180,33 (ükssada kaheksakümmend eurot ja 33 senti) eurot kuus kuni ER täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni.
  5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt KR on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma KR kontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank Eesti filialis iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „ER elatusraha“. Menetluskulude jaotamine.
  6. Jätta ER menetluskulud 28 % ulatuses tema enda kanda ja 72 % ulatuses KR kanda.
  7. Jätta KR menetluskulud 72 % ulatuses tema enda kanda ja 28 % ulatuses ER kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  8. KR ja KR abielust sündis XXX.a. tütar ER.
  9. KR ja KR abielu lahutati XXX.a. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
  11. jaanuaril 2010.a. kohtusse esitatud hagiavalduses ja selle hilisemas täpsustuses palub hageja ERKR välja mõista igakuise elatise 250.- eurot kuus alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2010.a. kuni 31.12.2010.a. eest 949,44 eurot.
  12. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei täida ER ülalpidamiskohustust stabiilselt ja kohases suuruses.
  13. Hageja väidetel koosnevad ER ülalpidamiskulud kuus järgmistest kulutustest: söögiraha 95,87 €, transport 17,90 €, eluasemekulud 51,13 €, taskuraha 12,78 €, sõprade sünnipäevade kingitused 31,96 €, tasu trenni eest 28,76 €, riiete ja jalanõude ostmise kulu 103,62 €, hügieenitarvete ostmise kulu 7,44 €, ravimite jms ostmise kulu 13,53 €, kooliüritused (kontserdid, teater) 12,78 €, koolitarbed 26,63 €, telefon 12,78 €, vaba aja veetmisega seotud kulu 12,78 €, kooli toiduraha 25,56 € ja ettenägematud kulutused (arstikulu, kaotatud asjad jne) 35,15 €. Kokku moodustavad ER igakuised kulud summa 488,66 € ja kõigi hageja kulutuste näol on tegemist üldtuntud kuludega. Lk 2

(8)
  1. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: ER sünnitunnistuse, LMR I OÜ 2004.a. majandusaasta aruande, LMR IOÜ äriregistri väljavõtte, OÜ NT äriregistri väljavõtte, XXX, Tallinnas kinnistusraamatu väljavõtte, advokaatide MJ ja EH vahelise e-kirjavahetuse, Sotsiaalkindlustusameti tõendi KR makstavast peretoetusest, KR palgatõendi, KR pangakonto väljavõtted Sampo Pangast ja Swedbankist, KR 2009.a. ja 2010.a. tuludeklaratsioonid, ARKI väljavõtte KR kuuluva sõiduki kohta ja kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vastuväidete kohaselt on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kostja sõnul sõlmisid pooled 31.08.2007.a. abieluvaralepingu, mille p-s 3.
  3. lepiti kokku, et 700.000.- krooni, mida KR KR enamsaadud ühisvara eest maksma ei pea, on elatusraha ettemaks. Lisaks sellele lepiti sama lepingu p-s 3.
  4. ka kokku, et KR ostab ER igal aastal riideid 8000.krooni eest ja kostja on oma nimetatud kohustust ka täitnud.
  5. Lisaks abieluvaralepingus kokkulepitud kohustuste täitmisele on kostja pärast 31.08.2007.a. lepingu sõlmimist tasunud KR pangaarvele ER kulutuste katteks väidetavalt 44.000.- krooni ning lisaks sellele kandnud otse teenuste osutajatele ER õppe- ja huvialaringides osalemise eest 8413.- krooni. Seega kokku on kostja teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi perioodi 31.08.2007.a. – 27.09.2010.a. summas 752.413.- krooni. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist 27.09.2010.a., on kostja teinud hageja ülalpidamiseks veel kulutusi summas 6446.- krooni.
  6. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga nagu oleks 31.08.2007.a. notariaalselt sõlmitud leping p-de 3.
  7. ja 3.4 osas PkS § 109 alusel tühine. Nimetatud seadusesäte hakkas kehtima 01.07.2010.a., s.o. 3 aastat pärast kokkuleppe sõlmimist. Kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseadus analoogset sätet ei sisaldanud.
  8. Kostja leiab, et ka hageja väited tema ülalpidamiskulude suurusest on tõendamata. Kostja väidetel ta teab kui palju lapsele kulub ja see summa ei saa olla suurem kui Vabariigi Valituse poolt kehtestatud miinimumpalk, millest tulenevalt kostja osa lapsele makstavast elatisest ei saa olla suurem kui 139,01 eurot.
  9. Kõige eeltoodu alusel leiab kostja, et 700.000.- kroonise ettemaksuga on kaetud 321,8 kuu ehk 26,8 aasta elatis ning isegi siis kui arvestada kostja poolt makstava elatise suuruseks 250.eurot, on ta ette maksnud 14,9 aasta elatise.
  10. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja dokumentaalsete tõenditena oma pangakonto väljavõtted Sampo Pangast MTÜ XXX 2010.a. jaanuari, märtsi ja aprillikuu arvete tasumise kohta, ER Laulasmaa suvelaagri eest arve maksmise kohta Tallinna Linnakantseleile juulis 2010.a, MTÜ-le XXX ER eelkooli eest tasumise kohta ja Muusikakooli eest tasumise kohta 2009.aastal, MTÜ-le XXX ER arvete tasumise kohta 2008.a., KR ülekannete tegemise kohta 2009.a. jaanuarist kuni 2010.a. augustini, Swedbanki pangakonto väljavõtte KR tehtud ülekannete kohta ER eest, KR ja KR vahel 31.08.2007.a. Lk 3
(8)sõlmitud abieluvaralepingu, kinnistusraamatu elektroonilise väljatrüki talle kuuluva kinnisasja kohta, oma 2010.a. tuludeklaratsiooni, ARK-i tõendi talle kuuluvast sõidukist, teatise Pensioniametist, et talle toetusi ei maksta ning pangakonto väljavõtted Swedbankist ja Sampo Pangast. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
  1. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja: - LR elatusraha kui ülalpidamisnõude tasaarvestamine korteri XXX, Tallinnas müügihinnaga ei olnud VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt lubatav; - tulenevalt TsÜS § 86 sätestatust oli tehing elatusraha tasaarvestusest korteri müügihinnaga ka heade kommete vastane ning seetõttu tühine, sest KR oli sunnitud sõlmima kostjaga abieluvaralepingu lepingus kokkulepitud tingimustel kuna korteriomand XXX, Tallinnas oli poolte ühine kodu kuigi kuulus formaalselt kostja emale IR ning faktiliselt ei kandnud KR31.08.2007.a. lepingu p 8.1.
  2. kohaselt 700.000.- krooni IR; - hageja on seisukohal, et ta ei pea elatise nõude summat mitte tõendama, vaid põhistama, mida hageja ongi teinud. Kostja seevastu ei ole millegagi põhjendanud oma arvamust mille kohaselt on hagejale piisavaks elatusraha suuruseks 278,02 eurot; - hageja tunnistab, et kostja on maksnud hagetava perioodi eest elatist järgmiselt: 03.07.2010.a. tasus kostja hageja Laulasmaa laagri arve summas 96.- eurot, 24.08.2010.a. kandis kostja KR ER elatist 191,73 eurot, 26.10.2010.a. kandis kostja üle elatist 127,82 eurot ja 17.01.2011.a. 135.- eurot. Seega on kostja tasunud elatist kokku 550,56 eurot. Kui arvestada sellega, et kostja oleks pidanud tasuma elatist 250.- eurot kuus ehk 6 kuu eest 1500.- eurot, moodustubki kostja elatisevõlaks enne hagi esitamist 949,44 eurot (1500-550,56). Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab elatise väljamõistmist kostjalt vastavalt täpsustatud hagiavaldusele alates 01.07.2010.a. juhindub kohus kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses alates 01.07.2010.a. kehtivast Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-st 96 ja 97 p-s 1, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma tütrele ER on, PkS §-st 99 lg 1 märgitust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lõikest 1, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja Lk 4
(8)kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  1. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Hageja väidetel ei ole kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust stabiilselt ja kohases suuruses. Kostja on seevastu seisukohal, et tema täitis oma ülalpidamiskohustuse ette ära, kuna sõlmis hageja ema KR 31.08.2007.a. abieluvaralepingu, milles p-s 3.
  2. leppisid lepingupooled kokku, et KR tasub KR eest IR 700.000.- krooni ja nimetatud summa loetakse elatise ettemaksuks. Lisaks sellele lepiti sama lepingu p-s 3.
  3. ka kokku, et KR ostab ER igal aastal riideid 8000.- krooni eest ja kostja on oma nimetatud kohustust ka täitnud ning lisaks abieluvaralepingus kokkulepitud kohustuste täitmisele on kostja pärast 31.08.2007.a. lepingu sõlmimist tasunud KR pangaarvele ER kulutuste katteks väidetavalt 44.000.- krooni ja kandnud otse teenuste osutajatele ER õppe- ja huvialaringides osalemise eest 8413.- krooni. Seega kokku on kostja teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi perioodi 31.08.2007.a. – 27.09.2010.a. summas 752.413.- krooni, mis välistab elatisenõude rahuldamise tema vastu. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ja sellele lisatud tõendid ei tõenda, et kostja on oma kohustuse anda piisavas ulatuses ja regulaarselt hagejale ülalpidamist täitnud. Kõigepealt on kohus seisukohal, et tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p 1 sätestatust ei saanud KR ja KR tasaarvestada nende alaealise lapse ülalpidamise nõuet samade poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingust tuleneva kokkuleppega, sest selle välistas lepingu sõlmimise ajal kehtinud osundatud võlaõigusseaduse imperatiivne säte. Lisaks sellele sätestab käesoleval ajal kehtiv PkS § 109, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kohus leiab, et asjaolu, et PkS § 109 KR ja KR abieluvaralepingu sõlmimise ajal ei kehtinud, ei muuda pooltevahelist tühist kokkulepet käesoleval ajal kehtivaks, sest lapse ülalpidamiskohustus on KR ju käesoleval ajal ning tulevikus. Pealegi olid lepingupoolteks abieluvaralepingu sõlmimisel KR ja KR ning käeoleval ajal on hagejaks ning ülalpidamist saama õigustatud sikuks ER, mistõttu ei oleks see kokkuleppe hageja suhtes siduv igal juhul. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et kostja poolt esitatud tõendid ja hageja õigeksvõtt tõendavad, et kostja on hagejale alates 01.07.2010.a. (aeg millest alates hageja elatist nõuab) kuni 27.09.2010.a. (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine kohtule) elatist maksnud või tema eest makseid tasunud kahel korral, s.o. 03.07.2010.a. tasunud MTÜ-le XXX1502,10 krooni (t/l 19) ja 24.08.2010.a. üle kandnud KR ER elatusraha 3000.- krooni (t/l 23), asub kohus seisukohal, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses, mis ongi temalt elatise väljamõistmise aluseks kohtuotsusega.
  4. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt elatise välja mõista summas 250.- eurot. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-37-11 p-s 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata kas hageja poolt nõutav Lk 5
(8)elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Arvestades asjaoluga, et ER on käesoleval ajal 9-aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks ER ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: - - - - - - - söögiraha kodus 95,87 eurot. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, kuid ka seda, et ER elab peres, kus leibkond koosneb mitmest inimesest, ning seda, et laps on aktiivses kasvueas mil vajatakse lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 95,87 eurot mõistlik summa 9-aastase lapse toidurahaks kuus; kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks 50.- eurot. Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et ER vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Samas on kohus seisukohal, et 50.- eurot on piisav summa 9- aastasele lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus arvestusega, et asju tuleb uuendada sesoonselt, mitte igakuiselt ning osa rõivaid ja jalanõusid on võimalik kanda ilmselt ka kaks hooaega järjest; eluasemekulu 51,13 eurot. Hageja poolt esitatud Sampo Panga pangakonto väljavõte tõendab, et hageja maksab igakuiselt KÜ-le XXXkorteriomandi majandamise ja hooldamise kulu, millised summad ulatuvad 72,76 eurost suvekuudel kuni 154,73 euroni talvekuudel (t/l 203). Kuna üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et eluaseme kasutamisega kaasnevad kulutused vee tarbimisele, elektrile, küttele, prügiveole jne, on hageja poolt märgitud eluasemekulu 51,13 eurot tema põhjendatud ja tõendatud eluasemekulu; hügieenitarvete ja pesemisvahendite ostmise kulu + ravimite ja vitamiinide ostmise kulu 20.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine oma tervise turgutamiseks. Kohus asub seisukohale, et 20.- eurot kuus on piisav ja põhjendatud kulu nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb viirus- ja külmetushaigusi ning, et enda hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne; tarnspordikulu 17,90 €. Kohus asub seisukohale, et 17,90 € on piisav kulu ER poolt kasutatava ühiskondliku transporditeenuse eest tasumiseks. Asjaolu üle, et ER kasutab ühiskondlikku transporditeenust, pooled ei vaidle; koolikohustuste täitmisega seotud kulud 35.- eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et ER käib koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid, ilukirjanduslikke teoseid jne ning kord aastas koolikott, samuti seda, et tavapäraselt käivad koolis õppivad lapsed ka klassi ja/või kooliekskursioonidel ning külastavad kultuuriüritusi, mis on samuti seotud kulutustega, peab kohus põhjendatud ER koolikohustuse täitmisega seotud kuluks kuus 35.- eurot. Koolitoidu eest hageja käesoleval ajal tasuma ei pea, mida kinnitas hageja lepinguline esindaja kohtule kohtuistungil, mistõttu nimetatud kulutusega elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa; kulutused seoses harrastustega 28,76 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ER osaleb MTÜ XX X treeningutel. K R pangakonto väljavõte tõendab, et trennis osalemise kuutasu suuruseks on 28,76 eurot. Lk 6
(8)- - mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud 12.- €. Kohus on seisukohal, et mobiiltelefoni omamine ja selle kasutamine koolis käiva õpilase poolt on käesoleval ajal tavapärane. Kuna telefoni kasutamisega kaasnevad ka kulud, peab kohus põhjendatud kuluks mobiiltelefoni kasutamise eest 12.- eurot kuus. kulutused seoses vaba aja veetmisega, sõprade sünnipäevadeks kingituste ostmisega + taskuraha 50.- eurot. Arvestades kino- ja teatripiletite hindu Tallinnas, peab kohus põhjendatud kuluks kuus kultuuriürituste külastamisel 20.- eurot kuus, arvestusega, et ER käib teatris 1 kord kahe kuu kohta ja kinos 2 korda kuus. Kuna tavapäraselt käivad lapsed ka üksteise sünnipäevadel, kuhu ostetakse kaasa kingitusi, ning lapsed veedavad vaba aega koos sõpradega, millega kaasnevad samuti kulutused, peab kohus kokku põhjendatud vaba aja veetmisega seotud kulutuseks 50.- eurot kuus. Kohus on seisukohal, et igakuiseid ettenägematuid kulutusi kohus põhjendatud ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel arvestada ei saa. Pealegi on arstiabi 9- aastasele lapsele igas valdkonnas tasuta ning kaotatud asjade uuendamiseks ongi ettenähtud eelpoolmärgitud summad kululiikide lõikes. Kõige eeltoodu alusel on ER põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 360,66 eurot.
  1. Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11 p 20), kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis suuruses 180,33 eurot, mis on ½ lapse põhjendatud ülalpidamiskulust kuus.
  2. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt, s.o. alates 01.07.2010.a. ja kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et kostja on 03.07.2010.a. tasunud hageja trennist osavõtu eest MTÜ XXX 1502,10 krooni ehk 96.eurot (t/l 19), kostja on kandnud KR üle hageja ülalpidamiseks 24.08.2010.a. 3000.- krooni ehk 191,73 eurot (t/l 23), 26.10.2010.a. 2000.- krooni ehk 127,82 eurot (t/l 25), 17.01.2011.a. 135.- eurot (t/l 55) ja 09.02.2011.a. 150.- eurot ( t/l 203), mis teeb kokku 700,55 eurot, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele PkS § 108 alusel ka tagasiulatuvalt, kuid arvestada tuleb kostja poolt kantud kohustustega. Kuna kostja oleks pidanud tasuma elatist hagejale perioodi 01.07.2010.a. kuni 30.04.2012.a. kokku vastavalt kohtuotsuse p-s 16 ja 17 tuvastatule 3967,26 eurot (22 kuud x 180,33), kuid tasus 700,55 eurot, kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis perioodi 01.07.2010.a. kuni 30.04.2012.a. eest summas 3266,71 (3967,26 – 700,55) eurot ja alates 01.05.2012.a. 180,33 eurot kuus. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
  3. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud LMR IOÜ 2004.a. majandusaasta aruande, LMR IOÜ äriregistri väljavõtte, OÜ NT äriregistri väljavõtte, advokaatide MJ ja EH vahelise e-kirjavahetuse vastavalt kohtuotsuse p-s 15 märgitule, samuti poolte poolt esitatud tõendid, mis tõendavad nende varalist olukorda, sest Lk 7
(8)vanemate varaline olukord ei oma uue perekonnaseaduse järgi elatise väljamõistmisel tähendust. Samuti jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata tõenditega mis tõendavad kostja poolt tema ülalpidamiskohustuse täitmist enne 01.07.2010.a., sest hageja esitas lõpliku nõude tema vastu elatise väljamõistmiseks alates 01.07.2010.a. ja sellest varasem ülalpidamiskohustuse täitmine ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotamine.
  1. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 72 % ulatuses ja hagejat ning kostjat esindasid kohtumenetluses esindajad, jäävad hageja kohtuvälised menetluskulud, milleks on tema esindajakulu, 28 % ulatuses hageja enda kanda ja 72 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 72 % ulatuses tema enda kanda ja 28 % ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis perioodiliste maksetena 250.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 2250.- eurot (9 x 250). Kohtunik: Lk 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.