← Eesti

2-12-4119/7

Obsah (7)§ 468§ 440§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138

2-12-4119 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2012. a, Kentmanni 13, Tallinn T

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust. Asjaolud ja hageja nõue 17.01.2006 sõlmisid Swedbank AS ja PP laenulepingu summas 50 000 EEK intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 17.02.

  1. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu
  2. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 17.06.
  3. Alates 17.06.2010 kuni 17.01.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva intressi maksega. 30.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 14.09.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 27.01.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 27.01.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 899.58 EUR s.h. põhiosa 672,27 EUR, intress 86,45 EUR ajavahemiku 17.06.201027.01.2012 eest ja põhiosa viivis 140,86 EUR ajavahemiku 17.06.2010-27.01.2012 eest. Kostja vastus Kohtule 15.03.
  4. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 396 lg 1 ning 397 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hinnakirja järgi kohustus laenusaaja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 toodus määras. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 239,66 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Karin Sonntak Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.