← Eesti

2-12-9767/3

Obsah (14)§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 144§ 175§ 138§ 218

2-12-9767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 07.mail 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsi

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 16.märtsil 2012 (tl 24). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korteriomandit aadressil xxxxx x-xx xxxxx ning on korteriühistu Laane 5 Kodu liige. Kostjal on kohustus vastavalt seadusele tasuda hageja poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Kostja pole täitnud kohustust nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku summas 2 396, 44 eurot, millest põhivõlg on 2 332, 45 eurot, 2

(4)mis on tasumata arvete jääk perioodist juuni 2008.a.-veebruar 2012.a. ja viivisnõude jääk 63, 99 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt korteriühistuseaduse §-s 7 lg 4 sätestatud määras. Neil asjaoludel esitas KÜ Laane 5 Kodu hagi A. K. vastu võlgnevuse 2 396, 44 euro väljamõistmiseks. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, kostja võlasaldo, kokkuleppe-kohustuse võlgnevuse tasumiseks ning ülesütlemise teatise (tl 6-15). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendatud hagis märgitud asjaolusid, viidates KÜS §dele 5 lg 1, 13 lg 4 millede kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 2 396,44 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 741, 93 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 479,33 eurot ja õigusabikulust 264 eurot (tl 5,16).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479,33 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3

(4)Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg 1 tähenduses.

Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Lõunalaenud OÜ poolt esitatud arve nr V-3-01 alusel, 01.03.2012 summas 264 eurot. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on arve esitatud hagi koostamise, konsultatsiooni eest A. K. võlgnevus. Menetluskulud on

§ 138lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Hageja viidatud õigusabikulud konsultatsiooni ja hagiavalduse koostamiseks ei ole käsitatav kohtukuludena

§ 138lg 2 ja § 143 mõttes.

Kohus leiab, et väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena

§ 144

mõttes, mis tuleks

§ 162lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-11 leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu

§ 144p 1 alusel.

Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab

§-s 218 nõuetele. Käesolevas asjas on hageja seaduslik esindaja allkirjastanud hagiavalduse. Kohtule esitatud õigusabikulu arve kohaselt on lepingu pool juriidiline isik, kes ei saa olla esindajaks

§ 218mõttes.

Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt menetluskuluna õigusabikulud summas 264 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 1741 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv 479,33 eurot. Heiki Kolk kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.