Maksukohustuslane ei saanud ja ei pidanud tegema toiminguid või ettevalmistusi, et täita kehtetuks tunnistatud korraldust. Kaebaja asus 11.10.2011 korraldust nr 12.2-3/4396-62 täitma alates hetkest, mil Maksu- ja Tolliamet oli teinud lõpliku vaideotsuse samas asjas, s.o. 27.12.
Lisaks leiab kaebuse esitaja, et nii otsuses, millega vastustaja jättis rahuldamata taotluse 11.10.2011 korraldues nr 12.2-3/4396-62 täitmise tähtaja pikendamiseks kui ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduses, millega kaebuse esitajale määrati sunniraha, et juhatuse liikme puhkusel viibimine ei ole piisavaks põhjuseks 11.10.2011 korralduse tähtajaks täitmata jätmiseks, kuna Mihkel Rõuk ei ole ainuke AS’i Eurex Capital juhatuse liige. Samas jättis maksuhaldur tähelepanuta, et ka teine juhatuse liige Kadri Rõuk viibis koos Mihkel Rõuk’iga puhkusel Eestist väljas. Mainimist väärib ka asjaolu, et maksuhaldur teadis, et pea kolm aastat 2 kestnud revisjoni käigus on asjaga seotud olnud just juhatuse esimees Mihkel Rõuk, kes on enamused vastused ja selgitused kirjutanud maksuhaldurile omakäeliselt ja ainuisikuliselt. Eeltoodud asjaolud viitavad maksuhalduri pahatahtlikkusele, mis samuti ei saa olla ei avaliku teenistuse kui ka haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei ole lubatud maksukohustuslase põhjendamatu koormamine.
Sunniraha rakendamine tähendab maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel tehtavat otsustust, kuidas reageerida maksukohustuslase käitumisele, kui ta jätab maksuhalduri korralduse sunniraha hoiatusest hoolimata täitmata. Muu hulgas tuleb sunniraha rakendamisel maksuhalduril järgida proportsionaalsuse nõuet. Vastustaja leiab, et PMTK on käesoleval juhul kaalutlusõigust õigesti sisustanud ja sunniraha määramine on proportsionaalne korralduse täitmise ulatusega . 12.Maksuhaldur on 11.10.2011 korralduses hoiatanud, et korralduse täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha. Kaebajal oli võimalik korralduse täitmisega sunniraha tasumise kohustuse tekkimist ära hoida. Käesoleval juhul oli sunniraha määramise korralduse tegemise hetkel jätnud kaebaja dokumentide esitamise korralduse osaliselt täitmata. Asjas ei esine AtSS § 8 lg 3 märgitud sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid. PMTK, rakendades kaalutlusõigust ja arvestades korralduse täitmata jätmise mahu on määranud tasumiseks sunniraha proportsionaalselt täitmata jäetud osaga, s.o.2/4 korralduses esitatud sunniraha hoiatuses märgitud summast. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kohustamine tasuda sunniraha summas 225 eurot on proportsionaalne eesmärgiga sundida adressaati täitma PMTK 11.10.2011 korraldust. 13.Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust reguleerivad
-s § 56-58. Kui maksuhaldur annab korralduse dokumentide esitamiseks ning määrab kohustuste täitmiseks tähtaja, siis tuleb maksukohustuslase poolt kohustus täita esimesel võimalusel. Dokumente saab maksukohustuslane esitada igal ajal. Kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes nõutud dokumentidest osad esitamata. Sunniraha rakendamise eesmärgiks oli käesoleval juhul mõjutada kaebajat temale pandud kohustust täitma, mitte kaebajat karistada. Siinkohal viitab vastustaja kohtupraktikas väljendatud seisukohale, et haldusorganil puudub kohustus õiguspärast sunniraha määramise korraldust kehtetuks tunnistada, kui isik pärast seda algse ettekirjutuse lõpuks täidab. Selline arusaam muudaks sunniraha määramise instituudi sisutuks, kuna isik teaks, et lõppkokkuvõttes ta sunniraha maksma ei pea, hoolimata ettekirjutuse täitmisega viivitamisest. 14.Äriühing tegutseb füüsiliste isikute, s.h. oma esindajate kaudu, kuid nende vahele ei saa panna võrdusmärki. Juriidilise isiku poolt ülesannete täitmise kohustus ei kao juhul, kui keegi tema nimel tegutsevatest isikutest ei saa mingil põhjusel tegutseda. Kaebuse esitaja juhatuse liikmetel Mihkel ja Kadri Rõugil lasus kohustus tagada maksuhalduri poolt korraldusega pandud kohustuse tähtaegne ja täielik täitmine.
lg 1 tuleneb juriidilise isiku õigus kasutada esindajat juhul, kui juhatuse liikmel ei ole võimalik maksuhalduri korraldusi täita. Vastustaja rõhutab, et maksuhaldur on pidanud kaebajalt korduvalt nõudma esitamata jäetud dokumentide esitamist, mistõttu tulnuks korralduse täitmisse erilise tähelepanuga suhtuda. 4 15.Kaebaja esitas 11.01.2012 maksuhaldurile dokumendid, kuid kõiki nõutud dokumente ei esitatud, mis oli ka vaidlustatud sunniraha korralduse tegemise põhjuseks. Sunniraha korralduse tegemist peab vastustaja põhjendatuks, arvestades varasemalt tehtud korduvate korralduste hulka ja kontrollitava isiku ilmselget venitamistaktikat menetluses. Lisaks kaebaja väidetele mõlema juhatuse liikme välismaal puhkusel viibimise paljasõnalisusele ei ole juhatuse liikmete välismaal viibimine ka piisavaks põhjenduseks korralduse tühistamisel. Äriühingu tegevuse korraldamine on äriühingu enda pädevuses, sealjuures ei saa aktsepteerida käitumist, kus kohustus suunatakse täitmiseks isikule, kes ei saa seda täita väidetavalt välismaal puhkusel viibimise tõttu. Vastustajale ei ole esitatud ühtegi objektiivset põhjendust ega tõendit, et põhistada asjaolusid, mis takistasid äriühingul temale suunatud korralduse täitmist. 16.PMTK 30.08.2011 korraldusega nr 12.2-3/4396-59 kohustati AS-i kui kolmandat isikut esitama teavet ja dokumente. MTA 30.09.2011 vaideotsuses ei ole korralduses esitatud dokumentide nõude osas selle õigusvastasust tõdetud, mistõttu kaebajal puudus alus või põhjus arvata, et tal ei ole vaja korralduses nimetatud dokumente esitada. 17. Korralduses nr 12.2-3/4396-59 nimetatud nõudega analoogiline nõue esitait ka järgnevalt antud korralduses nr 12.2-3/4396-2, millele esitatud vaide jättis MTA rahuldamata 27.12.2011 vaideotsusega, milles on muu hulgas märgitud, et 11.10.2011 korraldusega nr 12.2-3/4396-62 nõutakse konkreetsete dokumentide esitamist ja see ei koorma kaebajat ülemääraselt. 18.Kaebaja suhtes on alustatud revisjoni 21.10.2009 korraldusega nr 12.2-3/4396-8 ja nõutud on dokumente juuli-oktoober 2008 kohta. Kõikide dokumentide esitamist on nõutud revisjoni alustamisel, seda kaebaja teinud ei ole ja maksuhaldur on nõudnud korduvalt esitamata jäetud dokumentide esitamist. Seega on kaebaja rikkunud kaasaaitamiskohusust ilmselgelt. Dokumentide väljaotsimiseks ja maksuhaldurile esitamiseks on aega olnud mitmeid kuid, ent korraldust 12.2-3/4396-62 tähtaegselt ja täielikult kaebaja täitnud ei ole. Vaideotsuses on maksuhaldur hinnanud vaide põhjendatust 11.10.2011 korralduse 12.2-3/4396-62 kehtetuks tunnistamise nõude osas, mistõttu väide seoses korraldusega 12.2-3/4396-59 on asjakohatu. 19.Vaidlustatud korralduses on vastustaja analüüsinud 11.01.2011 korralduse täitmist.Sunniraha on rakendatud proportsionaalselt nõutud ja esitatud dokumentide mahuga. Maksuhaldur on aktsepteerinud osundatud korralduse täitmist punktide 1 ja 3 osas. Punktide 2 ja 4 osas on maksuhaldur märkinud, et need on olemuselt sarnase sisuga, kuid korraldusega nõutud dokumente maksuhaldurile esitatud ei ole. Maksuhalduri eesmärgiks oli kindlaks teha, millised dokumendid on olemas aktsiaseltsi ja ka osaühingu raamatupidamises. Samas on nende punktide sarnasust võetud arvesse sunniraha summa määramisel, milline tõlgendus on kaebajale soodne. 20.Maksuhaldur leidis, et täitmata on korralduse p 5, märkides, et AS esitas väljavõtte OÜ infosüsteemi kannete aruandest, kuid seda ei saa maksuhalduri hinnangul nimetada kassa registriks, sest väljatrükis on kajastatud nii kassa( ehk sularaha) tehingud kui ka arvelduskontodel toimunud tehingud. OÜ infosüsteemi kannetest ei selgu, kas tehing sooritati sularahas või arvelduskonto kaudu, kas AS-lt saadud sularaha on tagastatud, millise dokumendi alusel tehti kanne infosüsteemi. Samas puuduvad jäägid kuu alguse/lõpu seisuga ja infosüsteemi väljavõtted teistes valuutades. Seega ei saa OÜ infosüsteemi kannete aruande väljavõtet käsitleda kui AS-ga arvelduste registrit, sest seal puuduvad OÜ ja AS vaheliste laenutehingute kohta kirjed. Kaebaja ei ole maksuhalduri seisukohti ümber lükanud ega vastavaid tõendeid esitanud. Väide, et vastustaja on aktsepteerinud kahe punkti täielikku täitmist ja ühe punkti pooles ulatuses täitmist, on ebaõige. Vastustaja on aktsepteerinud korralduse täitmist punktide 1 ja 3 osas. 5 21.Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega, seetõttu on kaebuse väited korduvate küsimuste ja nõuete esitamise kohta, maksumenetluse ja haldusmenetluse üldpõhimõtete rikkumise kohta alusetud. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendamiseks vajalik eeldus täidetud ja maksuhalduril oli seaduslik alus sunniraha tasumise korralduse esitamiseks. Kaebaja eesmärk on takistada maksuhaldurit kontrolli läbi viimisel ja venitada menetlust.Korduvate korralduste tegemine näitab, et AS-i teavitamine puuduolevatest dokumentidest ei taga nende esitamist maksuhaldurile, mistõttu sunniraha rakendamine on põhjendatud ja otstarbekas. IV MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD KAEBUSE ESITAJA 22.Kaebuse esitaja peab vastustaja põhjendusi korralduse õiguspärasuse kohta alusetuiks ja kinnitab eelnevalt esitatud seisukohtade juurde jäämist. Täiendavalt märgib kaebaja seoses vastustaja seletusega järgmist: 23.Kaebuse esitaja süüdistamine venitamistaktikas ja maksukontrolli läbiviimise takistamises on põhjendamatu ja ebaloogiline, sest nimelt kaebaja huvides on revisjoni võimalikult kiire läbiviimine. Kaebuse esitajal on õigus enda kaitsmiseks kasutada selleks temale seadusega sätestatud võimalusi, s.h vaide esitamisega. Maksuhaldur ei ole kaebuse esitaja suhtes erapooletu, sunniraha määrati karistusena. 24.Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja kaasaaitamiskohustuse rikkumisena on käsitletav ka maksuhalduri korraldustele vaiete esitamine. Arvestades rahuldatud vaiete hulka ei saa ka väita, et vaided oleks esitatud asjatult. 25.Vastustaja heidab ette, et kaebaja esitas korraldusega nõutud dokumendid maksuhalduri antud tähtaja viimasel päeval, kuigi kaasaitamiskohustusest lähtuvalt on oodatud maksukohustuslase initsiatiiv kohustuste varasemaks täitmiseks. Kaebaja rõhutab, et ta taotles tähtaja pikendamist ja kui seda ei tehtud, siis tehti kõik endast olenev korralduse tähtaegseks täitmiseks. Vastuse saatmine tähtaja lõpus oli tingitud eelkõige täitmiseks antud liiga lühikesest tähtajast, viimane omakorda tingis, et korralduse ühe punkti osas unustati dokumendid lisada. 26.Vastustaja rakendas AtSS § 2 lg 1 kohaselt sunnivahendit, kui kaebaja täitis ettekirjutuse, kuid unustas ühe punkti osas dokumendid lisamata, mis oli tingitud lühikesest tähtajast. Kaebuse esitaja parandas oma vea ja saatis ununenud dokumendid kohe. Seega on vastustaja määranud sunniraha, kui tegelikult korraldus täitmata ei olnud. Lisaks leiab kaebaja, et vastustaja rakendas vastuolus AtSS § 3 lg-ga 2 sunniraha karistusena. 27.Kui maksuhalduri hinnangul kaebuse esitaja juhatuse liikme kinnituskiri ei olnud piisavaks tõendiks, oli tal enne sunniraha rakendamist võimalus kohustada kaebuse eistajat juhatuse liikme puhkusel viibimist tõendama muul viisil. Seda vastustaja ei teinud, vaid eeldas, et osundatud kinnituskiri ei ole usaldusväärne ja järeldas, et juhatuse liikmete puhkusel viibimine Eestist välja tõendatud ei ole. Juhatuse liikmete Eestist väljaspool viibimine on lennupiletitega tõendatud. 28.Maksuhaldur on korraldustega kohustanud esitama kõik dokumendid, soovitavalt CD plaadil. Sellises olukorras on lihtne väita, et nõutud dokumente ei esitatud, sest nõuti kõiki. Maksuhalduril oli kaebuse esitaja kõikide dokumentidega võimalik tutvuda revisjoni alguses kaebaja ruumides. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks revisjoni käigus mõnele korraldusele vastamata jätnud ja nõutud dokumendid esitamata jäänud. 6 29.Vastustaja on leidnud, et 11.10.2011 korralduse 12.2-3/4396-62 p 5 on täitmata, sest tema hinnangul ei saa kaebaja poolt saadetud infosüsteemi kannete aruannet nimetada kassa registriks. Kaebaja on osundatud punktis korralduse täitnud, sest teisel kujul kassa registrit esitada võimalik ei ole. Osundatud p 5 suhtes ei oleks tohtinud sunniraha rakendada. VASTUSTAJA 30.Vastustaja kaebusega ega vastuväidetega ei nõustu ja jääb varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib vastustaja: 31.Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine ja menetluse venitamine nähtub kaebaja enese käitumisest, kui ei esitata korduvalt kõiki nõutud dokumente. MTA ei ole väljendanud seisukohta nagu oleks maksukohustuslase õiguste kaitsmine maksumenetluses lubamatu, kaebaja vastupidine väide on alusetu. Ka ei ole sunniraha määratud karistusena. Ka korralduse osaliselt täitmata jätmisel on vastustajal õigus määrata sunniraha, aega korralduse täitmiseks on olnud kaebajal piisavalt. 32.Sunniraha on kohaldatud, arvestades korralduse täitmata osa proportsiooni. 33.Sunniraha korraldusele eelnev korraldus on tehtud 11.10.2011.Seega oli juhatuse liikmetel 2 kuud enne reisile minekut teada, mis dokumente neilt nõutakse. Seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. 34.Kaebaja on jätnud korduvalt täitmata maksuhalduri korraldusi. Sealjuures on maksuhaldur ka loetlenud esitamata jäetud dokumente 21.05.2010, 07.07.2011 korralduse lisades ning on kirjeldatud esitamata dokumente ka 21.04.2011 korralduses. V KOHTU SEISUKOHT 35. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu . Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 36.
lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur
ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (
-62 ), mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks on maksuhalduril õigus rakendada sunniraha.
lg 1 kohaselt võib maksuhaldur
seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–
lg 1 sätestab, et vaide esitamine ei peata vaidlustatava haldusakti täitmist, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel. Käsitletav 11.10.2011 korraldus ei ole antud kolmandale isikule, seega korralduse täitmine
lg 2 alusel ei peatunud.
lg 3 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik. Kohtule esitatud dokumentidest, samuti kaebusest ja vastustaja seletusest ei nähtu, et 11.10.2011 korralduse täitmine oleks olnud peatatud. Seetõttu kaebuse esitaja selgitus, et ta asus 11.10.2011 korraldust täitma hetkest, mil MTA oli teinud vaideotsuse, s.o.27.12.2011, oli kaebuse esitaja käitumise valik ning selliselt võetud riski on kaebuse esitaja kaebuses ekslikult seostanud korralduse täitmiseks antud ajaga. 38.PMTK 04.01.2012 otsust nr 12.2-3/4396-62-1-1 vaidlustatud ei ole, mistõttu ka kaebuse väited seoses korralduse täitmise tähtaja pikendamata jätmisega ja sellega seonduvalt maksuhalduri väidetava pahatahtlikkusega ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Siiski märgib kohus, et kuna sunniraha korraldusele eelnev dokumentide esitamiseks kohustav korraldus tehti 11.10.2011 ning korralduse täitmist peatatud ei olnud , siis nõustub kohus vastustajaga selles, et juba 2 kuud enne reisile minekut oli juhatuse liikmetel teada , milliseid dokumente neilt nõutakse ning puudus alus eelduseks, et dokumente esitada ei tule. Vastustaja on põhjendatult viidanud
lg 1 , mille kohaselt juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste 8 kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriühingu kohustuste täitmise korraldamine on seadusliku esindaja ülesandeks, sealjuures
lg 1 t tulenevalt on menetlusosalisel õigus kasutada maksumenetluses esindajat, asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kohustanud dokumente esitama juhatuse liikmeid, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et äriühingul puudusid objektiivsed takistused korralduse täitmiseks.
lg 3 tulenevalt ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot. Käesoleval juhul on 11.10.2011 korralduses esitatud sunniraha hoiatuses märgitud sunniraha suuruseks 450 eurot. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et sunniraha rakendamine toimub kaalutlusõiguse alusel ning sealjuures tuleb maksuhalduril järgida proportsionaalsuse nõuet. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur esitanud põhjendused, miks käesoleval juhul on rakendatud sunniraha proportsioonis 2/4 korraldusega märgitud sunniraha summast ehk 225 eurot. Maksuhaldur on sunniraha korralduses selgitanud, et AS Eurex Capital on ka vastu võtnud sularaha OÜ-lt Randliin GR, kuid selle kohta ei ole esitatud nii AS Eurex Capital kassa sissetuleku ordereid/kviitungeid, kui ka OÜ Randliini GR kassa väljamineku ordereid/kviitungeid ja dokumente, mis selgitavad sularaha liikumise põhjust( valuutavahetus, laen vms.) ja on asunud seisukohale korralduse punktide 2 ja 4 täitmata jätmisest. Sealjuures, arvestades nende punktide olemuselt sarnast sisu, on arvestanud neid sunniraha rakendamise proportsioonide määramisel ühe punktina, mis kahtlemata on kaebuse esitaja jaoks soodsam. Kaebuse esitaja väitel on tal mõlemast käsitletavast punktist täitmata pool nõutust. Ka sellise lähenemise puhul puudub alus väita maksuhalduri poolt sunniraha ebaproportsionaalset rakendamist, sest lõpptulemus osundatud punktide puhul on sama ( 0,5+0,5=1). Sunniraha rakendamise eesmärgiks on korralduse täitmine, antud juhul 11.10.2011 korraldusega nõutud dokumentide esitamine. Kohtu hinnangul ei tähenda proportsionaalsuse põhimõte siiski seda, et iga üksiku dokumendi kohta tuleks määrata n.ö. tema „hind“, pealegi ei pruugi nõutud dokumentide tegelik arv olla maksuhaldurile teada.
lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Kaebuse esitajat oli 11.10.2011 korralduses hoiatatud, et kohustuste tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse kaebaja suhtes rakendada sunniraha. 31.01.2012 korraldusega ei kohaldatud sunniraha selleks ajaks täidetud kohustuste suhtes, seega puudub alus väita sunniraha rakendamise aluste puudumist. Kuna sunniraha rakendamise eesmärgiks on sundida vastava korralduse adressaati korralduse täitmisele, siis pärast sunniraha määramise korraldust selle täitmine adressaadi poolt tähendab sunniraha määramise eesmärgi täitmist. MENETLUSKULUD 44. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja selleks sätestatud korras menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jäävad kummagi poole menetluskulud tema enese kanda. Lea Kuuse kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.