Obsah (10)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 468

Tsiviilasi nr 2-09-47305 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi 16.veebruar 2012, Põlva koht

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused

§ 444

lg 4 alusel võib kohus välja jätta tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning kohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 08.12.2011.a.(tl.41), need on vastu võtnud O. M. kantud seaduslik esindaja – juhatuse liige P. T. (tl.24). Kostja ei ole kohtumääruses (tl.1-2) kindlaksmääratud tähtajal, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust hagile andnud. 2/4 Hageja esitas

§ 407

lg 1 nimetatud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega 15.02.2012.a.(tl 43).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseaduse (PaS) § 14 lg 2 sätestas, et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50 % selle töötaja tunnipalga määrast. Osundatud seaduse § 20 kohaselt maksab tööandja tööseisaku aja eest töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Töölepinguseaduse (TLS), mis kehtis kuni 01.07.2009 § 82 lg 1 järgi oli võimalik töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Nimetatud alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel pidi tööandja maksma vastavalt TLS § 82 lg 2 töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. TLS § 86 p 6 alusel võis tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Tulenevalt TLS § 106 oli tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel TLS § 86 punktides 68 ettenähtud alustel järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda.
2. Hageja on hagiavalduses põhjendanud oma nõudeid ja toonud esile nõuete aluseks olevad asjaolud. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb

§ 407lg 1 alusel lugeda hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on taotlenud kostjalt kokku 163 563,05 krooni väljamõistmist ning töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 10453,58 eurot. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 174

lg 1 sätestatule võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 1 ei võeta palga nõudmise või töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta 3/4 viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4/4