← Eesti

3-11-2377/34

OTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit

  1. mai 2012, Tallinn 3-11-2377 OÜ GRD Invest Group kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
  2. juuli
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/1270-17 tühistamiseks Kaebuse esitaja – OÜ GRD Invest Group, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus, esindaja Aiki Meister Kohtuistungil
  4. aprillil 2012
  5. Jätta kaebus rahuldamata.
  6. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, st
  7. maist
  8. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LäMTK) kontrollis OÜ GRD Invest Group käibemaksu arvutamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 1.-
  10. jaanuar
  12. juuli
  13. a maksuotsusega nr 12.2-3/1270-17 (maksuotsus) kohustas LäMTK OÜ-d GRD Invest Group tasuma käibemaksu 9354,12 eurot. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et OÜ GRD Invest Group soetas OÜ-lt Gerund
  14. jaanuari
  15. a arve nr 3101-1 alusel saematerjali ning seega ei ole OÜ-l GRD Invest Group õigust nimetatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhalduri järeldus põhineb kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel: 1) OÜ GRD Invest Group juhatuse liige V V ei teadnud tehingust midagi ega osanud öelda, kas saematerjal oli üldse olemas. Vaidlusaluse tehingu tegi R O, kes oli samal ajal OÜ Gerund juhatuse liige ning sai pärast tehingu tegemist OÜ GRD Invest Group juhatuse liikmeks. R. Oe osalusega ettevõttele kulub ka OÜ Skandberg, kes ostis OÜ-lt GRD Invest Group saematerjali; 2) OÜ Gerund ei olnud maksuhaldurile kättesaadav ega esitanud tehingu kohta tõendeid, samuti pole nimetatud äriühing esitanud alates
  16. aastast majandusaasta aruandeid ega
  17. aaastal riigieelarvesse makse tasunud. R. O kui mõlema tehingu poolega seotud isik oli teadlik, et müüja ei täida tehinguga kaasnenud maksukohustusi; 3) OÜ Gerund laojääkide arvestus ei ole usaldusväärne; 4) R. Oe selgitused tehingu asjaolude kohta ei ole kooskõlas OÜ Mööbliproff ja OÜ Empro Grupp juhatuse liikmete selgitustega; 5) OÜ GRD Invest Group poolt ostetud ja müüdud materjali kogused ja mõõdud ei ole vastavuses.
  18. OÜ GRD Invest Group vaide jättis Maksu-ja Tolliamet (MTA)
  19. augusti
  20. a vaideotsusega nr 6-1/429-2 rahuldamata. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  21. OÜ GRD Invest Group esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile piisavalt dokumente, mis kinnitavad müügi toimumist ja saematerjali üleminekut kaebaja omandisse (arve, saatelehed, aktid, inventuuriakt). Samuti kinnitavad müügi toimumist mõlemad tehingupooled. Kaebuse esitaja juhatuse liige lõpetas oma aktiivse tegevuse OÜ-s Gerund ning otsustas OÜ Gerund omandis oleva laojäägi realiseerida uue ettevõtte OÜ GRD Invest Group kaudu. Sellel eesmärgil sooritati müügitehing, mille kaudu sai kaebuse esitaja endale tasu eest OÜ Gerund saematerjali. Seega on vale väide, et tehingul puudus majanduslik sisu. Maksuotsust ei saa põhjendada viitega sellele, et kaebuse esitaja toonasel juhatuse liikmel V. Vl puudus tehingu kohta teave. OÜ Gerund juhatuse liige R. O tegutses tehingu tegemise ajal volituse alusel juba ka kaebuse esitaja nimel, olles kokku leppinud kaebuse esitaja osaluse omandamises. Samuti ei saa maksuotsust põhjendada sellega, et OÜ Gerund ei ole maksuhaldurile kättesaadav, kuna kaebuse esitaja ei ole vastutav selle eest, et maksuhaldur ei suuda OÜ Gerund juhatusega kontakteeruda. Maksuhaldur pöörab põhjendamatult kõrgendatud tähelepanu OÜ Gerund raamatupidaja seletustele, mille kohaselt raamatupidaja ei oma teavet laoarvestuse või laojääkide/inventuuride kohta. Kuna raamatupidaja ei tee iseseisvalt tehinguid ega pea laoarvestust, ei saagi ta nimetatud asjaolude kohta teavet omada. Laoarvestuse lehed ega inventuuriaktid ei ole raamatupidamise algdokumendid, mille üle raamatupidaja peaks valvama. Samuti on maksuotsuses ebaõigesti peetud R. Oe, OÜ Mööbliproff ja OÜ Empro Grupp esindajate seletusi vastuolulisteks. Kogutud tõendeid hinnates on isikute ütlused kooskõlas ja kinnitavad tehingute toimumist. Kaebuse esitaja ei müünud OÜ-le Empro Grupp saematerjali vahetult, vaid läbi OÜ Skandberg ning seda kinnitab asja juurde esitatud dokumentatsioon. Laoplatsi üürileandjatel ei ole võimalik täpselt öelda, millist liiki ning kui suures koguses saematerjal ühel või teisel päeval platsilt läbi käib. Ladustav saematerjal on pidevas liikumises. Ebaõige on maksuhalduri väide, et kaebuse esitaja ostetud ja OÜ-le Mööbliproff müüdud saematerjal ei ole kasematerjali osas vastavuses ning ca 3 tm saematerjali peaks kaebajal veel alles olema. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et laoplatsil seisval toorel saematerjalil lähevad kuivamise ajal otsad reeglina riknema, mistõttu tuleb saematerjali otsi lühendada. Seda teeb kas müüja või vastavalt kokkuleppele ostja. Antud juhul on näidatud kase müügiarvetel kasematerjali mõõtmeid sellevõrra väiksemalt, mille võrra kuulus saematerjal lühendamisele. See selgitab kasematerjali kohta näidatud mõõtusid müügitehingutes ning kinnitab, et mingit saematerjali ei saanud müüjal enam alles jääda. Jääb selgusetuks, mis põhjusel ei ole maksuhaldur arvestanud dokumentaalsete tõenditega, mis näitavad saematerjali soetamist OÜ-sse Gerund. OÜ Gerund sisseoste ja väljamüüke 2 kõrvutades saab tuvastada, et OÜ-s Gerund kujunes laojääk sellises mahus, mis anti müügilepingu alusel üle kaebuse esitajale. Ka maksukontrolli teostanud ametnikud kinnitasid kaebuse esitajale, et antud juhul ei ole alust täiendavaks maksustamiseks, kuid maksuotsuses väljendub vastupidine. Seega teab ka maksuhaldur, et OÜ Gerund puhul on tegemist reaalselt tegutseva ettevõttega, mistõttu ei ole ka vaadeldava müügiarve näol tegemist fiktiivse arvega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  22. LäMTK palub jätta kaebus rahuldamata. OÜ Gerund nimel väljastatud
  23. jaanuari
  24. a arve nr 3101-1 koostamise aluseks on laojäägid vastavalt aktidele nr 31.12.10/1 ja 31.12.10/
  25. Kontrollimisel on kaebaja esitanud saematerjali saatelehed nr 31.12.10/1 ja 31.12.10/2, mis on mõlemad koostatud OÜ Gerund arvega ühel päeval, s.o
  26. jaanuaril
  27. Saatelehe nr 31.12.10/1 kohaselt on müüdavaks saematerjaliks olnud haab (16 pakki), kask (6 pakki) ja lepp (7 pakki), kokku 29 pakki puitu (arvele on ekslikult märgitud 26 pakki). Saatelehe nr 31.12.10/2 järgi on saematerjaliks olnud 16 pakki haaba. Kontrollitaval perioodil OÜ Gerund juhatuse liikmeks olnud R. Oe seletuste kohaselt müüs OÜ Gerund
  28. detsembri
  29. a seisuga kõik laoplatsidel (XXX) oleva saematerjali kaebuse esitajale. R. O kasutas kokkuleppel OÜ-dega Empro Grupp ja Mööbliproff neile kuuluvaid laoplatse Paikuse vallas aadressidel XXX endaga seotud äriühingutele kuuluva saematerjali hoidmiseks. OÜ Empro Grupp töötaja I Mi kinnituse kohaselt on ta
  30. a laoplatsil näinud vaid kase ja männi saematerjali, kuid lepa ja haava saematerjali ta platsil tähele pannud ei ole. OÜ Empro Grupp juhatuse liige A N selgitas, et
  31. a jaanuaris nende laoplatsil haava ja lepa saematerjali ei hoitud. OÜ Mööbliproff juhatuse liikme J Ue seletuste kohaselt on platsil hoitud kase ja tamme saematerjali, kuid haaba ja leppa pole platsil hoitud. Eeltoodud seletused seavad kahtluse alla kaebaja poolt esitatud tõendid ja seletused selle kohta, et OÜ-lt Gerund soetati haava ja lepa saematerjali. I. M kinnitas, et OÜ Empro Grupp ostab kogu saematerjali OÜ-lt I Invest, kes omakorda soetas
  32. a kogu kasematerjali ainult OÜ-lt Skandberg. A. N selgitas, et OÜ Empro Grupp hoidis oma materjali teisel platsil ning ostetud puitmaterjal võeti alati maha autodelt ega kasutatud R. Oe kasutataval platsil olevat materjali. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla õige R. Oe väide, et kaebuse esitaja on müünud OÜ-le Empro Grupp saematerjali läbi OÜ Skandberg. Puudub alus arvata, et OÜ Skandberg transportis Paikuse laoplatsil asuva saematerjali ära, et see pärast müüki OÜ-le Empro Grupp samasse kohta tagasi tuua. Samuti on paljasõnalised kaebaja väited selle kohta, et platsiomanikel puudub teave ladustatava materjali kohta, kuna see on pidevas liikumises. OÜ Empro Grupp ja OÜ Mööbliproff esindajad on andnud seletused üksnes
  33. a jaanuaris laoplatsil ladustatud saematerjali kohta ning kaebaja esindaja seletustele tuginedes müüdi sel perioodil üksnes OÜ Gerund laojääke seisuga
  34. detsember 2010, mis tähendab, et samal ajal materjale juurde ei toodud. Kuna J. Ue sõnul organiseeris OÜ Mööbliproff alati R. Oe äriühingule toodud materjali mahatõstmise, oli J. U tõenäoliselt hästi kursis sellega, mis sortimendis saematerjali maha tõsteti. R. Oe tegutsemine samaaegselt mitme sama tegevust arendava äriühingu juhatuse liikmena ja seotus OÜ-ga Skandberg tekitab põhjendatud kahtluse, et selliselt tegutsedes oli R. Oel võimalik koostada fiktiivse sisuga arveid erinevate äriühingute nimel eesmärgiga tekitada sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus ja vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Usaldusväärseks ei saa pidada ostja ja müüja kinnitust tehingu toimumise kohta, kuna ostja ja müüja esindajaks vaidlusaluse tehingu puhul oli üks ja sama isik – R. O. Samuti ei tõenda tehingu toimumist kaebaja esitatud OÜ Gerund nimel väljastatud arve ja arvel viidatud aktid 3 laojääkide kohta, kuna saatelehtedel kajastatud sortimendis saematerjalide ladustamine kaebuse esitaja poolt nimetatud laoplatsidel ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja väited saematerjali osalisest riknemisest laoplatsil ei ole usutavad. Kontrollimise käigus R. O ega ükski teine seletusi andnud isikutest sellist asjaolu ei maininud ning kohtumenetluses esitatud väide on üldsõnaline. Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja ei seadnud kahtluse alla OÜ-le Gerund saematerjali soetust. Puudusid tõendid, mille alusel maksuhaldur vastavat asjaolu oleks saanud hinnata. Vastustaja ei ole küll võtnud seisukohta OÜ Gerund võimaliku majandustegevuse olemasolu kohta, kuid äriregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Gerund on esitanud viimase majandusaasta aruande
  35. a kohta, mis iseenesest on märk sellest, et äriühing ei täida talle seadusega pandud kohustusi ja soovib oma tegevust varjata. Vastustaja nõustub kaebajaga, et maksuotsust ei saa põhjendada viitega sellele, et OÜ Gerund ei olnud vastustajale maksumenetluse ajal kättesaadav. Samas nimetatud asjaolu ei oma tähtsust olukorras, kus vastustajale andis seletusi OÜ Gerund juhatuse liige R. O. Puudub alus arvata, et kontrollitava perioodi tehingute kohta oleks osanud midagi lisada alates
  36. maist 2011 OÜ Gerund juhatuse liikmena tegutsev V R. Vaidlust ei ole selle üle, et OÜ Gerund deklareeris
  37. a jaanuarikuus käivet, kuid jättis deklareeritud käibemaksu tasumata. OÜ Gerund ei ole tasunud käibemaksu ka järgnevatel maksustamisperioodidel, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli R. O. R. O ei ole põhjendanud oma
  38. aprilli
  39. a seletuses, mis takistas tal käibemaksu tasumist olukorras, kus OÜ GRD Invest Group tasus OÜ-le Gerund vaidlusaluse tehingu eest kogu ulatuses. Tähtsust ei oma R. Oe väide, et ta ei soovinud enam juhatuse liige olla ja esitas sellekohase avalduse notarile
  40. a märtsikuus. Eeltoodu kinnitab, et R. O jättis teadlikult tasumisele kuuluva käibemaksu riigile tasumata. KOHTU PÕHJENDUSED
  41. Vaidlus käib selle üle, kas OÜ GRD Invest Group soetas OÜ-lt Gerund
  42. jaanuari
  43. a arve nr 3101-1 alusel saematerjali või on tehingu kohta vormistatud dokumendid fiktiivsed. Eeltoodust sõltub, kas OÜ-l GRD Invest Group on õigus OÜ Gerund arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
  44. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral § 37 nõuetele vastava arve alusel. Neist sätetest tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata juhul, kui kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on reaalselt soetatud. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ GRD Invest Group tegelikult soetanud OÜ-lt Gerund viimase arvel märgitud saematerjali. 4
  45. Käibemaksuarvestuses kasutatud arve andmete ebaõigsusest ei tulene siiski automaatselt arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise keeldu. Riigikohus on märkinud, et kui teenust ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramiseks tõendada ka ostja pahausksust. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-09, p 10). Ostja on käitunud heauskselt, kui ta põhjendatult eeldas, et arvel näidatud müüja on tegelik müüja. Tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et arvel näidatud müüja pole tegelik müüja (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-06, p 10-12). Seda, et ostja teadis, et arvel näidatud äriühing pole tegelik müüja, kinnitab muuhulgas see, kui ostja osales maksupettuses (vt otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-10, p 12). Riigikohus on selgitanud ka seda (vt nt otsused haldusasjades nr 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12, 33-1-50-03, p-d 9 ja 10 ja 3-3-1-74-09, p 10), et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Olukorras, kus isik teadis tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu.
  46. Kaebaja arvates tõendab OÜ Gerund ja OÜ GRD Invest Group vahelise tehingu tegelikku toimumist eelkõige asjaolu, et selle tehingu kohta on vormistatud korrektsed dokumendid ja tehingu pooled kinnitavad tehingu toimumist. Vaidlust ei ole selle üle, et R. O on esitanud maksuhaldurile OÜ Gerund ja OÜ GRD Invest Group vahelise tehingu kohta lisaks
  47. jaanuari
  48. a arvele (tl 73) veel kaks nimetatud arvega seotud saematerjali saatelehte (tl 74-75), lisaks arved ja saatelehed OÜ-lt Gerund väidetavalt soetatud saematerjali edasimüümise kohta OÜ-le Skandberg (tl 82, 85) ja OÜ-le Mööbliproff (tl 79, 83) ning OÜ Gerund laojäägi
  49. detsembri
  50. a seisuga (tl 101). Samuti pole vaidlust selles, et nii OÜ Gerund kui OÜ GRD Invest Group kinnitasid maksumenetluses
  51. jaanuari
  52. a arvel märgitud tehingu toimumist. Kohus leiab, et kuna tehingu mõlemaid pooli esindas sama isik (R. O), ei saa omistada määravat tähtsust asjaolule, et tehingu mõlemad pooled kinnitavad tehingu toimumist. R. Oel oli tehingu mõlemaid pooli esindades ja tehingut korraldades võimalus koostada fiktiivseid ei dokumente eesmärgiga tekitada võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Mis puudutab tehingu kohta vormistatud ja maksuhaldurile esitatud dokumente, siis on maksuotsuses välja toodud, et OÜ Gerund arve kohaselt ostetud saematerjali mõõdud ja kogused ei ühti kaebaja poolt edasimüüdud materjali mõõtude ja kogustega (vt maksuotsuse p 1.2). Näiteks ostis kaebaja arve ja saatelehtede kohaselt OÜ-lt Gerund kolm pakki kase saematerjali pikkusega 3000, ühe paki materjali pikkusega 2700 ja kaks pakki materjali pikkusega
  53. OÜ-le Mööbliproff on aga edasi müüdud kolm pakki materjali pikkusega 2100, mida kaebaja soetas 5 OÜ Gerund arve kohaselt ainult ühe paki, samuti on OÜ-le Mööbliproff müüdud 3 pakki materjali pikkusega 1800, mida kaebaja ei ole arvete kohaselt OÜ-lt Gerund üldse soetanud. R. Oe seletuse kohaselt oli
  54. aprilliks 2011 kogu OÜ-lt Gerund soetatud materjal müüdud (tl 50), kuid ostetud ja müüdud kase saematerjali koguseid võrreldes oleks pidanud materjali jääk
  55. märtsi
  56. a seisuga olema 3,297 tm, mis moodustab ligikaudu kolmandiku OÜ-lt Grenud väidetavalt soetatud materjalist (maksuotsuse p 1.2). Kaebaja arvates jättis maksuhaldur arvestamata, et laoplatsil seisval toorel saematerjalil lähevad kuivamise ajal otsad reeglina riknema, mistõttu tuleb materjali otsi lühendada; OÜ-le Mööbliproff esitatud arvetel on kasematerjali möödud näidatud selle võrra lühemana, mille võrra kuulus materjal lühendamisele. Kohtu arvates on see kaebaja väide paljasõnaline, sest kaebaja ega OÜ Mööbliproff esindajad maksumenetluses sellist väidet ei esitanud. Kui materjali lühendamisega tegeles kaebaja arvates ostja, ei ole see kooskõlas OÜ Mööbliproff esindaja J. Ue maksumenetluses antud seletusega, mille kohaselt kaebajalt soetatud materjal oli metallilintidega kokkuseotud pakkides ja sellistes kogustes, nagu saatelehtedel kirjas (tl 105). Kui saematerjali lühendas kaebaja ise, siis on mõistlik eeldada, et kaebaja oleks maksuhaldurile kase saematerjali lühendamisega seotud asjaolusid selgitanud, kuna kaebaja ise esitas maksuhaldurile vastuolulised dokumendid. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses täpsustanud, milliste mõõtudega ja millises sortimendis materjali lühendati ning kes, millal ja millistel asjaoludel seda tegi. Kohus on seisukohal, et maksustamisel ja maksuvaidluste lahendamisel tuleb lähtuda majandustehingute sisust, mitte sellest, kuidas need tehingud on vormistatud. Maksuotsuse kohaselt oli tehingu teinud R. O seotud nii müüja kui ostjaga ning R. Oe osalusega ettevõttele kulub ka OÜ Skandberg, kes ostis materjali OÜ-lt GRD Invest Group; R. O kui mõlema tehingu poolega seotud isik oli teadlik, et müüja ei täida tehinguga kaasnenud maksukohustusi; OÜ Gerund laojääkide arvestus ei ole usaldusväärne; R. Oe selgitused tehingu asjaolude kohta ei ole kooskõlas OÜ Mööbliproff ja OÜ Empro Grupp juhatuse liikmete selgitustega; OÜ GRD Invest Group poolt ostetud ja müüdud materjali kogused ja mõõdud ei ole vastavuses. Sellega on maksuhaldur maksuotsuses piisavalt põhjendanud oma kahtlust, et tehinguid arvel märgitud poolte vahel ei ole tegelikult toimunud. Riigikohtu praktika kohaselt (vt nt otsused haldusasjades nr 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12, nr 3-3-1-50-03, p-d 9 ja 10 ja nr 3-3-1-74-09, p 10) tuleb maksupettuse kahtluse korral ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Seetõttu ei piisa praegusel juhul maksuotsuse järelduste ümberlükkamiseks ainuüksi tehingu kohta koostatud dokumentidest ja poolte kinnitustest.
  57. Kaebaja arvates ei saa maksuotsust põhjendada sellega, et kaebuse esitaja juhatuse liikmel V. Vl puudus tehingu kohta teave. Kaebaja selgitab, et OÜ Gerund juhatuse liige R. O tegutses juba vaidlusaluse tehingu tegemise ajal volituse alusel kaebaja nimel, olles kokku leppinud kaebuse esitaja osaluse omandamises. Kohus nõustub kaebajaga, et kui kaebaja juhatuse liige oli andnud tehingu tegemiseks volituse teisele isikule, st R. Oele, ei saa kaebajale maksukohustust kaasa tuua üksnes see, et V. V ei osanud tehingu kohta maksuhaldurile seletusi anda. See on aga pelgalt üks ja mitte peamine asjaolu, millest maksuhaldur on maksu määramisel lähtunud. Maksuhaldur on V. V seletust analüüsinud pigem selles kontekstis, et tehingu teinud R. O oli nii ostja kui müüja esindajaks, kusjuures juhatuse liige ei teadnud tehingutest midagi, ning see võimaldas R. Oel koostada tehingu kohta fiktiivseid dokumente. Kohus märgib siiski, et kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid R. Oele volituse andmise või R. Oe ja V. V vahelise osaluse omandamise kokkuleppe olemasolu kohta
  58. jaanuari
  59. a arvel märgitud tehingu tegemise ajal. 6
  60. Kaebaja leiab, et maksuotsust ei saa põhjendada sellega, et OÜ Gerund ei ole maksuhaldurile kättesaadav, kuna kaebuse esitaja ei ole vastutav selle eest, et maksuhaldur ei suuda OÜ Gerund juhatusega kontakteeruda. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebajale ei saa ette heita seda, et OÜ Gerund ei olnud maksuhaldurile maksumenetluses kättesaadav, kuid leiab, et kaebajale ei olegi maksu määratud OÜ Gerund võimalike rikkumiste pärast. Kaebaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata on piiratud põhjusel, et kaebaja oli OÜ Gerund arve fiktiivsusest teadlik, kuid kajastas seda siiski oma maksuarvestuses. Lisaks on maksuhaldurile seletusi andnud R. O, kes oli vaidlusaluse tehingu tegemise ajal OÜ Gerund juhatuse liige (tl 49-50, 54) ning neid seletusi on maksuotsuse koostamisel arvestatud.
  61. Kaebaja arvates on maksuhaldur andnud põhjendamatult suure kaalu OÜ Gerund raamatupidaja seletusele ning asjaolule, et raamatupidajal ei olnud teavet OÜ Gerund laoarvestuse ja laojääkide kohta. Kohtu arvates ei ole maksuhaldur omistanud OÜ Gerund raamatupidaja K. P seletustele (tl 124, 127) määravat tähtsust, vaid hinnanud seda ühe tõendina, iseloomustamaks OÜ Gerund dokumentide, eelkõige R. Oe esitatud laojääkide arvestuse (tl 101) usaldusväärsust. Maksuotsuses (lk 7) on selgitatud, et OÜ Gerund
  62. detsembri
  63. a laojääkide arvestuses oli kirjas tähised SK ja MP ning samad tähised on ka saatelehtedel nr 31.12.10/1 ja 31.12.10/2 (tl 74-75). R. Oe seletuse kohaselt tähendasid need tähised OÜ-d Skandberg ja OÜ-d Mööbliproff (tl 54). Kohus jagab maksuhalduri seisukohta, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et OÜ-le Gerund oli inventuuri tegemise ajal täpselt teada, kui palju ja millist materjali hakkavad OÜ Skandberg ja OÜ Mööbliproff tulevikus ostma OÜ-lt GRD Invest Group. Lisaks on R. O maksuhaldurile seletanud, et näiteks OÜ Mööbliproff võttis platsilt ise materjali, informeeris R. Ot võetud kogusest ja alles selle põhjal tegi R. O akti ja arve (tl 54). Seega on selgusetu, kuidas OÜ-le Gerund said täpsed OÜ Mööbliproff ostetavad kogused mitu kuud varem ja juba enne saematerjali kaebajale müümist teada olla. Eeltoodut silmas pidades ei ole asjakohatu arvestada ka OÜ Gerund raamatupidaja K. P seletusega, kelle väitel ei teadnud ta midagi
  64. a lõpu laojääkide arvestusest ning kellele
  65. a inventuuri ei esitatud. Kaebaja väide, et raamatupidaja ei tee iseseisvalt tehinguid ega pea laoarvestust, võib olla õige, kuid tehingute kohta vormistatud dokumendid ning R. Oe ja raamatupidaja selgitused koostoimes tekitavad siiski põhjendatud kahtluse, et OÜ Gerund
  66. detsembri
  67. a laojääkide akt vormistati hiljem tagantjärele.
  68. Kaebaja arvates on maksuotsuses ebaõigesti peetud R. Oe, OÜ Mööbliproff ja OÜ Empro Grupp esindajate seletusi vastuolulisteks. Kogutud materjali hinnates on isikute ütlused kaebaja arvates kooskõlas ja kinnitavad tehingute toimumist. Kohus kaebuse esitaja seisukohta ei jaga. Mõlema vaidlusaluse tehingu poole esindajaks olev R. O selgitas maksuhaldurile, et kasutas kokkuleppel OÜ-dega Empro Grupp ja Mööbliproff neile kuuluvaid laoplatse Paikuse vallas aadressidel XXX endaga seotud äriühingutele kuuluva saematerjali hoidmiseks. R. O käis oma seletuse kohaselt
  69. a jaanuaris Paikusel, luges kõik saematerjali pakid üle ja koostas saatelehed. R. O ei osanud aga maksuhaldurile selgitada, millisel platsil missugune materjal asus (tl 54). Samuti on R. O selgitanud, et XXX asuvatel platsidel hoiti ainult saematerjali, mille kaebaja soetas OÜ-lt Gerund, ning OÜ GRD Invest Group müüs kolmandatele isikutele edasi ainult OÜ-lt Gerund soetatud materjali (tl 50, 54). Kohus on aga eespool leidnud, et kaebaja ostetud ja edasimüüdud saematerjali sortiment ja kogused ei klapi kokku. Seega on R. 7 Oe seletused üldsõnalised ning ei ole kooskõlas R. Oe enda esitatud dokumentaalsete tõenditega. Õige pole ka kaebaja väide, et R. Oe seletused klapivad OÜ Mööbliproff ja OÜ Empro Grupp esindajate seletustega. OÜ Gerund nimel väljastatud
  70. jaanuari
  71. a arve nr 3101-1 koostamise aluseks on laojäägid vastavalt aktidele nr 31.12.10/1 ja 31.12.10/
  72. Kontrollimisel on kaebaja esitanud saematerjali saatelehed nr 31.12.10/1 ja 31.12.10/2, mis on mõlemad koostatud OÜ Gerund arvega ühel päeval, s.o
  73. jaanuaril
  74. Saatelehe nr 31.12.10/1 kohaselt on müüdavaks saematerjaliks olnud haab (16 pakki), kask (6 pakki) ja lepp (7 pakki), kokku 29 pakki puitu (arvele on ekslikult märgitud 26 pakki). Saatelehe nr 31.12.10/2 järgi on saematerjaliks olnud 16 pakki haaba. R. Oe seletuste kohaselt müüs OÜ Gerund
  75. detsembri
  76. a seisuga kõik XXX laoplatsidel oleva saematerjali kaebuse esitajale ning kaebuse esitaja müüs omakorda kogu OÜ-lt Gerund soetatud materjali kolmandatele äriühingutele (tl 50, 54). OÜ Empro Grupp töötaja I. Mi väitis aga, et ta on
  77. a laoplatsil näinud vaid kase ja männi saematerjali, kuid mitte lepa ja haava saematerjali (tl 111). OÜ Empro Grupp juhatuse liige A. N selgitas, et
  78. a jaanuaris nende laoplatsil haava ja lepa saematerjali ei hoitud (tl 113). OÜ Mööbliproff juhatuse liikme J Ue seletuste kohaselt on platsil hoitud kase ja tamme saematerjali, kuid mitte haaba ja leppa (tl 105). Eeltoodud seletused seavad kahtluse alla kaebaja esitatud tõendid ja seletused selle kohta, et OÜ-lt Gerund soetati haava ja lepa saematerjali. Kaebaja leiab, et laoplatsi üürileandjatel ei ole võimalik täpselt öelda, millist liiki ning kui suures koguses saematerjal ühel või teisel päeval platsilt läbi käib, sest ladustav saematerjal on pidevas liikumises. Kohus selle väitega ei nõustu. Nagu maksuhaldur õigesti märgib, on OÜ Empro Grupp ja OÜ Mööbliproff esindajad andnud seletused üksnes
  79. a jaanuaris laoplatsil ladustatud saematerjali kohta ning kaebaja esindaja seletustele tuginedes müüdi sel perioodil üksnes OÜ Gerund laojääke seisuga
  80. detsember 2010, mis tähendab, et samal ajal muud saematerjali juurde ei toodud. Kuna J. Ue sõnul organiseeris OÜ Mööbliproff alati R. Oe äriühingule toodud materjali mahatõstmise (tl 105), oli J. U tõenäoliselt kursis, millises sortimendis saematerjali maha tõsteti. OÜ Empro Grupp töötaja I. M kinnitas, et OÜ Empro Grupp ostab kogu saematerjali OÜ-lt I Invest, kes omakorda soetas
  81. a kogu kasematerjali ainult OÜ-lt Skandberg (tl 111). OÜ Empro Grupp juhatuse liige A. N selgitas, et OÜ Empro Grupp hoidis oma saematerjali teisel platsil ning ostetud puitmaterjal võeti alati maha autodelt ega kasutatud R. Oe kasutataval platsil olevat materjali (tl 113). Eeltoodust tulenevalt ei saa olla õige ka R. Oe väide, et kaebuse esitaja on müünud OÜ-le Empro Grupp saematerjali läbi OÜ Skandberg. Nagu vastustaja õigesti märgib, puudub alus arvata, et OÜ Skandberg transportis kaebaja üüritaval laoplatsil asuva saematerjali ära, et see pärast müüki OÜ-le Empro Grupp samasse kohta tagasi tuua.
  82. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuotsus on vajalikul määral motiveeritud. Kohus nõustub maksuotsuse lõppjäreldusega, et OÜ GRD Invest Group ja OÜ Gerund vahel ei ole tehinguid tegelikult toimunud ja tehingu kohta vormistatud dokumendid on fiktiivsed ning seetõttu on olemas põhjendatud kahtlus, et kaebaja osales maksupettuses. Kaebuse esitaja ei ole kohtumenetluses maksuotsuse järelduste ümberlükkamiseks ühtki uut tõendit esitanud ning kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
  83. Käesolevas asjas on menetlustoiminguid tehtud nii enne kui pärast
  84. jaanuari
  85. Seega tuleb HKMS § 285 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotusele kohaldada nii enne kui pärast
  86. jaanuari 2012 kehtivat HKMS-i. HKMS eelmise redaktsiooni § 92 lg 1 sätestas, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 8 Samasisulised normid on sätestatud ka
  87. jaanuaril 2012 jõustunud HKMS § 108 lg-s 1 ja § 109 lg-s
  88. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Monika Laatsit 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.