Obsah (5)

§ 230§ 403§ 5§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-56930 Tsiviila

§ 230

lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on käesolevas asjas vaid palja- ja üldsõnaliselt väitnud, et kostja on jätnud torustiku hooldamise kohustused täitmata.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu ega põhjuslikku seost õigusvastase teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Olukorras, kus kahju tekkis torustiku ummistuse tõttu, võis tegelikuks kahju põhjustajaks olla mõni korteriomanik, kes ummistuse tekitas. Samuti tuli hagejal kohtusse pöördumisel arvestada VÕS § 139, mille kohaselt vähendatakse hüvitist, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Hageja torustiku kaasomanikuna oli vastutav torustiku nõuetele vastavuse eest ning remondi tegemisel oma korteris (sealhulgas WC poti eemaldamisel) oleks hagejal tulnud tarvitusele võtta abinõud, mis oleksid vältinud reovee läbijooksu. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue kostja vastu.
2. Kuna kohus on jätnud hageja nõude kostja vastu rahuldamata kostjale etteheidetava teo ja põhjusliku seose tõendamata jätmise tõttu, ei pea kohus vajalikuks hinnata väidetavalt tekkinud kahju suurust. Samas peab aga kohus vajalikuks vastata hageja kahju tõendamist puudutavatele väidetele.
3. Käesolevas asjas on hageja väitnud, et reovee läbijooksu tagajärjel tekitati kahju hageja korteri siseviimistlusele, mida tõendab kohtule esitatud hinnapakkumine, milles on arvestatud avariist tulenevaid vajalikke lisatöid. Kohtule 01.03.2012.a seisukohtades leidis hageja, et kui kohtu hinnangul ei ole kahju tõendatud hageja poolt kohtule esitatud tõenditega, taotleb hageja tunnustajana KK ülekuulamist.
4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
5. Käesolevas asjas on hageja tunnistanud, et tema korteris toimus enne läbijooksu aset leidmist ulatuslik remont. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 50-56) nähtub, et hageja korteris puudus siseviimistlus. VM`i hinnangus (toimiku lk 95) on kinnitatud, et avarii toimumise eelselt toimusid hageja korteris ulatuslikud remonditööd ja lammutatud olid sanitaarsõlmede seinad ning põrandad. Viimistlustöödega ei olnud korteris siis veel alustatud. Kohus leiab, et kui hageja korter oli enne reovee läbijooksu toimumist seisundis, kus vannitoal seinad puudusid ja puudus siseviimistlus, ei ole hagejale tekkinud siseviimistluse kahjustamisest tulenevat kahju, mille hüvitamist saaks hageja VÕS § 127 lg 1 alusel nõuda. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumisest (toimiku lk 6) nähtub, et see kajastab selgelt korteri viimistlustöid. Hinnapakkumises ei ole eraldi välja toodud, millised oleksid olnud need tööd, milliste tegemine oleks olnud vajalik korteri viimisel sellisesse seisundisse, nagu see tegelikult oli enne reovee läbijooksu toimumist. Kirjeldatud olukorras oleks hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurus tõendamata ka siis, kui hageja oleks oma nõude esitanud õige kostja vastu ning hageja oleks tõendanud kostja poolt toime pandud õigusvastase teo ja põhjusliku seose teo ning kahju vahel.
6. Täiendavalt selgitab kohus hagejale, et käesolevas menetluses olid mõlemad pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd kohus lahendab asja lihtmenetluse korras, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ka sõltumata poolte soovidest. Hageja esitas tunnistaja ülekuulamise taotluse alles 01.03.2012.a ehk pärast seda, kui kohus oli juba teatanud kirjalikus menetluses tehtava lahendi teatavakstegemise aja.

§ 403

lg 2 alusel võivad pooled nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta vaid menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja poolt kohtule 01.03.2012.a seisukohtade esitamisel ei olnud menetluslik olukord oluliselt muutunud. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat, kellele on teada tõendite ja taotluste esitamise nõuded hagimenetluses ja lihtmenetluse erisused. Vaatamata sellele ei ole hageja 01.03.2012.a taotluses välja toodud, milliste asjaolude kohta annaks ütlusi taotletud tunnistaja ning milline oluline menetlusliku olukorra muutumine on andnud hagejale õigustuse loobuda kirjaliku menetluse läbiviimise nõusolekust. Hageja on taotluse sõnastanud tingimuslikult, teatades, et soovib tunnistaja ülekuulamist siis, kui kahju tekkimine ei ole kohtu arvates tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetlusosalisel esitada kohtule seesuguseid tingimuslikke taotlusi ja nõuda kohtult tõenditele eelhinnangute andmist.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning vastavalt

§ 5

lõikele 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Seetõttu ei saa kohus poolte võrdsuse põhimõtet eirates anda menetlusosalisele menetluse käigus nõu, milliseid tõendeid ta peaks täiendavalt esitama oma nõude tõendamiseks. Hageja esindaval advokaadil oli endal võimalik analüüsida, kas varem hageja poolt kohtule esitatud tõendid hageja nõuet tõendavad või mitte. Nõude tõendamise vajadust selgitas kohus hagejale ammendavalt kohtu 09.02.2012.a pöördumises. Kohtu 30.11.2011.a määruses, millega jäeti hagiavaldus käiguta, selgitas kohus hagejale, et ainuüksi hageja esitatud hinnakalkulatsioon ja KHOÜ 19.10.2011.a hageja väiteid kahju tekkimisest ei tõenda. Kohtule 14.12.2011.a esitatud seisukohas keeldus hageja selgesõnaliselt täiendavate tõendite esitamisest. Seega leiab kohus, et hageja 01.03.2012.a tingimuslik taotlus tunnistaja ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest sellise taotluse hilinemisega esitamisel ei ole hageja kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Samuti on taotlus sisuliselt põhistamata. Arvestades seda, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu ja põhjuslikku seost teo ning tekkinud kahju vahel, on tunnistaja ülekuulamine kahju suuruse osas menetlusökonoomiliselt lihtmenetluses tarbetu. 54.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ete, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam Kohtunik