3-11-1233/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1233 Otsuse kuupäev

1. november 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V. Ki kaebus distsiplinaarkorras karistamise käskkirjade täitmise peatamiseks 11.03.2011 ja 18.04.2011 esitatud taotluste lahendamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistung 03.11.2011 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: V. K /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta V. Ki kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 11.03.2011 koostas V. K Viru Vangla direktori nimele avalduse (tl 2), milles palus talle 28.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/411-D määratud karistuse täitmine haldusmenetluse seaduse § 81 alusel peatada. 12.04.2011 esitas ta samasuguse taotluse (tl 31) 11.04.2011 käskkirja nr. 6-3/ 702-D suhtes.
4. 18.05.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V. Ki kaebus (tl 1), milles ta palus vangistusseaduse § 65 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku § 122 lg 1, haldusmenetluse seaduse § 75 ja § 81 tuginedes tunnistada Viru Vangla tegevus tema taotluste lahendamisel õigusvastaseks ning väitis, et see aitab teda edasistes analoogilistes toimingutes ja võimaldab tõendada, et vaiete rahuldamata jätmine oli mõjutatud sellest, et karistused olid juba täitmisele pööratud. Kaebaja märkis, et esitas taotlused nõuetekohaselt koos vaidega, kuid 11.03.2011 taotlus jäeti registreerimata ja karistused pöörati täitmisele ega arvestatud, et kinnipeetavale määratud karistuse võib täitmisele pöörata üksnes peale seda, kui on selgunud asjaolud seoses õigusega haldusakt vaidlustada.
5. Viru Vangla vastuses (tl 21-22) paluti kaebust mitte rahuldada, selgitati haldusakti täitmise peatamise taotluste ja vaietega toimimise korda ning väideti, et asjaolu, kas määratud karistus on ära kantud või mitte, ei muuda vaidemenetluse tulemust. 11.03.2011 taotluse osas märgiti, et see tagastati kaebajale vestluse käigus koos vastavate selgitustega, kuna ta ei olnud veel esitanud haldusakti peale vaiet, selle esitas ta alles 18.03.2011, kuid ilma haldusakti täitmise peatamise taotluseta. Veel märgiti, et 12.04.2011 esitas ta vastava taotluse küll koos vaidega, kuid seda ei saanud sisuliselt menetleda, sest 17.04.2011 võttis kaebaja vaide ise tagasi.
6. Kohtuistungil jäi V. K oma kaebuse juurde ega esitanud sellele olulisi täiendusi. Viru vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl 40) kaebust tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Haldusakti täitmise peatamisega seonduv on reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 81, milles sätestatu võimaldab vaiet lahendaval haldusorganil haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Sama seaduse § 74 tulenevalt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Seega saab haldusakti peatamise taotluse esitada alles peale vaide esitamist. Otsesõnu on see kirjas ka kaebaja enda poolt viidatud halduskohtumenetluse seadustiku § 122 lg
8. 11.03.2011 esitas V. K Viru Vanglale ainult enda karistamise kohta 28.02.2011 tehtud käskkirja nr 6.-3/411-D peatamise taotluse (tl 2 ja 43), vaide koostas ta alles 18.03.2011 (tl 24-25 ja 43), kui karistus oli tema kaebuse väidetel (tl 1) juba täitmisele pööratud. Taotlusele on olemas inspektor-kontaktisiku allkirja ja kuupäeva kandev tempel, kuid ei nähtu registreerimise numbrit ja Viru Vangla vastuse väidetel tagastati see vastavate selgitustega kui lubamatu (tl 21 pöördel). Vangistusseaduse § 1’ lg 1 tulenevalt laienevad selle seaduse alusel ettenähtud haldusmenetlustele küll haldusmenetluse seaduse sätted, kuid seejuures tuleb arvestada vangistusseaduse erisustega. Vangistusseaduse § 65 lg 1 ja 2 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul kohe täitmisele ning vangla direktor võib selle täitmise edasi lükata üksnes tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Seega ei ole Viru Vangla toiminud õigusvastaselt V. Ki karistust just 11.03.2011 täitmisele pöörates ning kaebaja õiguste seisukohalt pole olulist tähendust sellel, kuidas täpselt tema samal päeval ilma vaideta esitatud haldusakti peatamise taotlus registreeriti ja millises vormis sellele vastati. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ja § 62 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui selles ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist ning kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele. Asjaolu, et sama seaduse § 75 võimaldab haldusakti vaidlustada 30 päeva jooksul, selle kehtivuse suhtes midagi ei muuda ja haldusakti täitmist automaatselt ei peata.
9. Viru Vangla 11.04.2011 käskkirjaga nr 6.-3/702-D määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustas V. K 12.04.2011 koostatud vaidega (t. 29-30), millele oli lisatud ka taotlus haldusakti täitmise peatamiseks (tl 31). Nii vaie kui taotlus on 13.04.2011 registreeritud. Seaduseandja pole kehtestanud haldusakti täitmise peatamise taotluse lahendamiseks täpset korda ega tähtaegu ning vangistusseaduse § 1’ lg 7 on sätestatud ainult vaide lahendamise 30 päevane tähtaeg. Kuna haldusakti täitmise peatamist käsitlevas haldusmenetluse seaduse § 81 on kasutatud väljendit „võib“, pole tegemist mitte kohustusega vaid kaalutlusõigusega, mis tähendab sama seaduse § 4 lg 1 kohaselt seda, et haldusorganil on võimalik otsustada, kas ta üldse teeb vastava otsustuse ning kui jah, siis millise täpselt. Distsiplinaarkaristuse vaidlustanud kinnipeetav ei saa arvestada sellega, et talle määratud karistuse täitmine tingimata peatatakse, sest tema õiguste kõrval on olemas ka ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute õigustest tulenev huvi selleks, et rikkumise toime pannud isik ei jääks karistamata. 2 Vaidele kirjutatud märkega (tl 30 pöördel) on V. K vaide tagasi võtnud, kuid seejuures ei ole kuupäev üheselt arusaadav. Viru Vangla vastuse väidetel toimus see 17.04.2011 (tl 21 pöördel), kaebaja ise viitas kohtuistungil hilisemale ajale (tl 43). Milline see kuupäev täpselt oli, pole ilmselt enam tuvastatav, see aga ei omagi kaebaja õiguste suhtes olulist tähendust, sest ta on vaidest loobumise tõttu kaotanud vastava käskkirja vaidlustamise õiguse ning karistuse juba ära kandnud.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada vaid isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas mõistetakse selle all, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebajale kasulik ja aitama koheselt või edaspidi tema õiguste teostamisele või kaitsmisele kaasa ja selleks peab kaebaja oma vastava taotluse juurde selgitama, kuidas täpselt kaebuse rahuldamine tema olukorda parandab. V. Ki kaebuse väidetest tulenevalt aitab Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamine teda edasistes samasugustes toimingutes ning võimaldab tõendada, et vaide mitterahuldamine oli mõjutatud sellest, et määratud karistus oli juba täitmisele pööratud. Viimatinimetatu jääb täiesti arusaamatuks, sest kaebaja enda väidetel (tl 43) ei ole ta ainsat käesoleval juhul olemas olevat 29.04.2011 tehtud vaideotsust nr 6-12/141-3