Obsah (8)

§ 448§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 178

Tsiviilasi nr. 2-11-9283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 3.november 2011.a Tallinn, Tartu maantee ko

§ 448lg 4¹).

Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (

§ 448lg 4²).

Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber

1. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK MMesitas YM M S seadusliku esindajana 07.03.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes. Kohus tegi 22-03-2011.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 30.03.2011.a vastuväite. Kuivõrd avaldaja oli soovinud vastuväite esitamisel asja menetlemist Harju Maakohtus, lõpetas Pärnu Maakohus 18.04.2011.a maksekäsu kiirmenetluse ning saatis asja lahendamiseks Harju Maakohtule. 28.04.2011.a määrusega otsustas kohus jätkata YM M S poolt M M S A vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses andes hagejale hagiavalduse esitamiseks aega 14 päeva. 18.05.2011.a esitas MMYM M S seadusliku esindajana hagiavalduse elatise nõudes ning avaldajana avalduse YM M S elukoha kindlaksmääramise nõudes. Kohus võttis 23.05.2011.a määrusega YM M S hagi M M S A vastu elatise nõudes menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte 04.06.2011.a. 10.06.2011.a esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. Hageja taotles kohtult hagi tagamise abinõuna elatise summas 139,01 eurot määramist hagimenetluse ajaks. Kohus rahuldas hagi tagamise avalduse 10.06.2011.a määrusega kohustades kostjat hagi tagamiseks tasuma hagejale igakuist elatusraha 139,01 eurot kuus alates 10.06.2011.a määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-11-9283 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja kinnitas 10.06.2011.a määruse kättesaamist 10.06.2011.a. Kostja kinnitas hagi tagamise määruse kättesaamist 15.06.2011.a. Muu hulgas märkis kostja oma 15.06.2011.a e-kirjas, et ta otsib juriidilist abi, kuna ta ei ole võimeline aru saama oma õigustest. Ühtlasi palus ta kohtupoolset selgitust hagiavaldusele vastamise tähtaja pikendamise taotluse vormistamiseks. Kohus vastas kostja 15.06.2011.a e-kirjale 22.06.2011.a. Kohus selgitas kostjale, et kostja võib saata hagile vastamise tähtaja pikendamiseks nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt juhtides siinkohal tähelepanu taotluse allkirjastamisega seonduvale. Kohus lisas, et taotluse esitamisel on oluline, et kostja väljendab oma soovi, st mida ta taotleb, selgelt. Täiendavalt juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, menetlusabi andmine on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku
2. jaos ning riigi õigusabi seaduses. Üldisemat teavet menetlusabi saamise võimaluste kohta leiab Justiitsministeeriumi veebilehelt www.just.ee. 04.07.2011.a saatis MMkohtule avalduse keelata esialgse õiguskaitse korras YM M S´l Eesti Vabariigist kohtumenetluse ajal lahkuda. Avalduses oli esitatud ka alternatiivne nõue juhuks, kui kohus ei pea põhjendatuks keelata YM M S´l Eesti Vabariigist kohtumenetluse ajal lahkuda, siis lubada tal lahkuda üksnes lapse mõlema seadusliku esindaja, so ema ja isa nõusolekul. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 06.07.2011.a määrusega käiguta. MMkinnitas 06.07.2011.a käigutajätmise määruse kättesaamist 13.07.2011.a, kuid jättis puudused esialgse õiguskaitse taotluses kohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata, mistõttu jättis kohus 04.08.2011.a esialgse õiguskaitseavalduse rahuldamata. MMkinnitas 04.08.2011.a määruse kättesaamist 10.08.2011.a. 05.07.2011.a tegi kohus käigutajätmise määruse ühise hooldusõiguse lõpetamise osas. Kohus selgitas Maris Malbe´le, et hageja nõue peab olema selge ning sõnastud nii, et avalduse rahuldamise korral oleks võimalik seda täita. Kuna alates 01.07.2010.a kehtiva hakkanud perekonnaseadus ei sisalda enam võrreldes vana perekonnaseaduses sätestatuga lapse elukoha määramise regulatsiooni, on kohtul alates 01.07.2010.a õigus otsustada hooldusõiguse kuuluvuse üle. Seetõttu märkis kohus, et avaldajal tuleb oma nõue viia kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Ühtlasi juhtis kohus avaldaja tähelepanu sellele, et avalduselt oli tasumata riigilõiv. Kohus edastas 05.07.2011.a käigutajätmise määruse teistkordselt elektrooniliselt 03.08.2011.a Avaldaja kinnitas määruse kättesaamist 10.08.2011.a ning teavitas kohut telefoni teel, et viibib käesoleval hetkel lapsega haiglas ning lubas kõrvaldada puudused hiljemalt 2011.a septembriks. Kuna MMei olnud 30.09.2011.a kõrvaldanud 05.07.2011.a käigutajätmise määruses osundatud puudusi, keeldus kohus 30.09.2011.a määrusega menetlusse võtmast MMavaldust M M S A´i vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks YM M S suhes. MMkinnitas määruse kättesaamist 03.10.2011.a. 28.09.2011.a saatis kohus hagejale kirja, milles teavitas hagejat sellest, et kostja on hagimaterjalid kättesaanud, kuid ei ole kohtule kohtu kehtestatud tähtaja jooksul hagiavaldusele vastust esitanud. Kohus teavitas hagejat muu hulgas sellest, et hagejal on õigus esitada taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Hageja esitas 31.10.2011.a Harju Maakohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Ühtlasi teatas hageja, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja ka tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Võttes arvesse kostja kodakondsust (Egiptus) ei pea kohus võimalikuks teha tagaseljaotsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja M M S A said hagimaterjalid koos 23.05.2011.a menetlusse võtmise määrusega isiklikult allkirja vastu kätte 04.06.2011.a, kuid kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata. Ühtlasi ei esitanud kostja taotlust hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Hageja esitas kohtule hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

407 alusel eeltoodud põhjustel – hagimaterjalid on isiklikult kättetoimetatud, kostja on jätnud põhjendamatult hagile vastamata. Seetõttu tuleb hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, rahuldada. Ühtlasi puuduvad kohtu hinnangul

§ 407

lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, kuna kostjale on hagile vastamata jätmise tagajärgi kohtu poolt tutvustatud, hagile vastamiseks antud tähtaeg vastab seaduses sätestatule, kostja ei ole vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud õigusabi andmist ning kostja ei ole kohut teavitanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (PKS) § 97 p 1, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 1 ja 2). PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Tsiviilasjas nr 2-11-9283 esitas hageja kostja vastu elatise nõude summas 251,50 eurot, millele lisandub tulumaks summas 52,80 eurot. Esitatud summa on suurem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäär. Samas ei ole kostja vaidlustanud hageja YM M S igakuuliste kulutuste suurust, mistõttu tuleb lugeda neid põhjendatuks. Muu hulgas peab kohus vajalikuks välja tuua, et hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hagejale on määratud sügav puue, millest tingituna vajab ta pidevat ööpäevaringset kõrvalabi hügieenitoimingutel, riietumisel, ja järelvalvet. Seetõttu leiab kohus, et igakuised väljaminekud hageja kasvatamiseks ja ülalpidamiseks on tema puuet arvesse võttes suuremad. Võttes arvesse eeltoodut asub kohus seisukohale, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 251,50 euro ulatuses. Kohus selgitab, et alates 01.01.2011.a ei tule elatiselt tulumaksu tasuda. Seetõttu tuleb jätta hageja nõue 52,80 euro väljamõistmise osas rahuldamata.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Juhindudes

§ 174

¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus andis hagejale tähtaja menetluskulude esitamiseks. Hageja teatas 31.10.2011.a kohtule, et tal puuduvad menetluskulud. Seetõttu tuleb jätta menetluskulude rahaline suurus käesolevas lahendis määramata.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Fred Fisker kohtunik