Obsah (4)

§ 201§ 24§ 241§ 20

Tsiviilasi nr 2-11-38882 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Marek Kerna hagi K

§ 201

lg 5 kohaselt võib mittetulundusühingu üldkoosolek võtta küsimuse päevakorda muuhulgas ka siis, kui koosolekul osaleb üle poole ühistu liikmetest ning täiendava küsimuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 9/10 osalevatest liikmetest. Kuivõrd 19.05.2011 toimunud üldkoosolekul oli kohal kolm neljast korteriühistu liikmest, kes kõik olid päevakorrapunkti poolt, oli üldkoosolek, isegi juhul kui lugeda koosoleku kutses märgitud päevakorrapunkt ebaselgeks, õigustatud vastu võtma otsuseid. Kostja on seisukohal, et ka 20.06.2011 üldkoosoleku otsus on kehtiv. Hageja ei vaidlusta seda, et talle saadeti koosoleku kutse. Tulenevalt majandusaasta aruande vormilisest 2 olemusest ei olnud võimalik seda e-kirjale manusena lisada ning kosta esindaja poolt edastati see hageja postkasti paberkandjal samal päeval kutse saatmisega. Hageja ei ole esitanud enne hagiavalduse kohtusse esitamist ühtegi nõuet seoses aastaaruande saamata jäämisega. Lisaks tugineb kostja selles nõudes vastuväitele, et kostjale ei ole teatatud, kes korteriomandi kaasomanikest on korteriühistu liige. Sellest tulenevalt ei saanud kostja toimetada aastaaruannet kätte korteriühistu liikmele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tuleb rahuldada osaliselt. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 5 kohaselt Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Kinnistusraamatu kohaselt on Marek Kerna olnud korteriomandi XXX ainuomanik kuni 12.05.2008. Sellel kuupäeval tehtud kande kohaselt on kinnisasja omanikud Marek Kerna ja Irina Kerna, kusjuures kummalegi kuulub ½ kaasomandist. Korteriühistu XXX asutati 2007. aastal ning selle liikmeks sai korteriomandi omanik Marek Kerna. Korteriomandi kaasomandi tekkimine ei toonud automaatselt kaasa Marek Kerna liikmelisuse lõppemise KÜ-s XXX. Sellist tagajärge ei ole seaduses sätestatud. Mittetulundusühingute seaduse (

) § 16 lg 1 kohaselt Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Kuigi KÜ XXX põhikirja p 3.6.3. sätestab korteriühistu liikmete hulgast välja arvamise põhjusel, et korterist on mõtteline osa võõrandatud, ei ole KÜ XXX juhatus sellist otsust M. Kerna suhtes vastu võtnud. Vaidlustatud üldkoosolekute toimumise ja hagi kohtusse esitamise ajal oli M. Kerna KÜ XXX liige ning temal oli liikmelisusest tulenev õigus nõuda korteriühistu üldkoosolekute otsuste tühisuse tunnustamist.

§ 24

lg 1 kohaselt Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 241

lg 1 kohaselt Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

§ 20

lg 6 kohaselt Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. KÜS § 15 lg 2 kohaselt Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kohus on seisukohal, et hageja nõue 19.05.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks ei ole põhjendatud. Tl 36 oleva e-kirja väljatrüki kohaselt on kostjale saadetud e-posti aadressil „Grand Kinnisvara“ info@yyrimisteenused.ee 05.05.2011 e-kiri, millele on lisatud failid: Koosoleku kutse nr.15.doc ja KÜ XXX majandustegevuse aastakava aastaks 2011.docx. Koosoleku kutse väljatrükk on tl

1. Selle kohaselt kutsus juhatuse liige M. Ansip kokku korteriühistu üldkoosoleku
2. mail 2011 päevakorraga:
3. Majandustegevuse aastakava kinnitamine ja
4. Eelmise üldkoosoleku otsuse üle vaatamine. Majandustegevuse aastakava aastaks 2011 on hagejale saadetud, mis nähtub e-kirjale lisatud faili pealkirjast. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt toimuski suhtlemine peamiselt e-posti teel, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud asuda seisukohale, et ka viidatud e-kiri jõudis hagejani. Hageja ei ole väitnud, et fail ei avanenud või ta ei saanud muul põhjusel tutvuda temale saadetud dokumendiga. Hageja osales tl 7 oleva protokolli nr 14 kohaselt 07.04.2011 toimunud eelmisel üldkoosolekul volitatud esindaja kaudu, mistõttu ta oli teadlik koosolekul 3 vastu võetud ainsast otsusest: hageja valimisest revisjonikomisjoni esimeheks. 19.05.2011 üldkoosoleku kutse päevakorra
5. punkt oleks võinud olla teisti sõnastatud, kuid on mõistlikult arusaadav, et üldkoosolek võib „otsuse üle vaatamise“ tulemusel jõuda ka järeldusele, et seda tuleb muuta. Kohus on seisukohal, et 19.05.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud.

§ 201

lg 5 kohaselt Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. KÜ XXX põhikirja p 7.7.

1. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühistu liikmetest. Tl 10 oleva protokolli nr 15 kohaselt on otsuse poolt hääletanud 3 kohalviibinud ühistuliiget neljast. Seega võis 19.05.2011 üldkoosolek võtta vastu otsuse uue revisjonikomisjoni esimehe valimise kohta, olenemata puudusest päevakorrapunkti sõnastuses. Kohus rahuldab hageja nõude 20.06.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. KÜS §-s 15 lg 2 sätestatu kohaselt peab korteriühistu juhatus andma korteriühistu liikmetele kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kuivõrd KÜ XXX oma väikese liikmete arvu tõttu sai üldkoosolekut pidada praktiliselt kord kuus, siis ei ole oluline eksimus see, et korteriühistu liikmele ei esitatud koos majandustegevuse aastakavaga eelmise aasta aruannet ja bilanssi. Kui juhatusel oli võimalik esitada nimetatud dokumendid eraldi ja need arutati läbi eraldi koosolekutel, on kokkuvõttes täidetud KÜS §-s 15 lg 2 ja KÜ XXX põhikirja punktis 7.4.
2. sätestatud kohustus: korteriühistu liikmetele on esitatud majandusaasta aruanne, bilanss ja majandustegevuse aastakava. Kostja ei ole tõendanud 2010 majandusaasta aruande esitamist hagejale enne üldkoosoleku toimumist. Väide dokumendi postkasti panekust on jäänud paljasõnaliseks, sest hageja ei tunnista aastaaruande kättesaamist. Kohtule ei ole esitatud selget põhjendust, miks ei saanud aastaaruannet esitada kostjale e-posti kaudu, nagu saadeti tl 8 olev kutse. Sellest tulenevalt on 20.06.2011 korteriühistu XXX üldkoosoleku otsus, protokoll nr 16, tühine. Rikutud on seadusega sätestatud korda, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole korteriühistu liikmele eelnevalt edastatud
3. a majandusaasta aruannet, mille kinnitamiseks üldkoosolek kokku kutsuti. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jagada menetluskulud võrdsetes osades või jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Käesolevas vaidluses hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluses tasutud riigilõiv jätta võrdsetes osades poolte kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 4 5