) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on töölepingu seaduse (TLS) 89 lg 2, § 97 lg 2 p 2 ja § 100 lg 5 .
lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Juhindudes
¹ lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 479,33 eurot. Kostja on 06.05.2011.a hagi õigeksvõtvas vastuses taotlenud menetluskulude jaotamist vastavalt seadusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud. Hageja teatas 26.05.2011.a, et tal puuduvad menetluskulud. Seetõttu ei ole võimalik määrata kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks hageja menetluskulusid. Kuivõrd menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis kindlaks märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle, määrab kohus käesolevas lahendis menetluskulude jaotuse, mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.