Korralduse andmise faktilist alust on põhjendatud järgmiselt: „Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus kogub maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult (
,
) teavet ning tõendeid, eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja“.
) § 46 nõuetega ning on motiveerimata.
lg-s 2 on toodud üldpõhimõte, mille kohaselt kõik koormava sisuga haldusaktid peavad olema kirjalikud ja motiveeritud. Kaebaja viitab
lg 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2, Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-61-00 ja asjas nr 3-3-1-13-02.
lg 1 ei sisalda maksuhalduri volitust haldusvälistele isikutele kohustuste panemiseks. Korralduses esitatud põhjendustest saab järeldada, et maksuhaldur kogub teavet maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult ja eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja. 5. Esiteks kaebaja märgib, et korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes. Kui maksuhaldur on kaebaja suhtes alustanud vastutusmenetluse, siis sellisel juhul peab esinema alus sellise menetluse alustamiseks. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, milliseks tähtajaks oleks Projekt Invest Grupp OÜ pidanud maksuotsusest tuleneva maksukohustuse täitma ning milliseid abinõusid on maksuhaldur rakendanud maksuvõla sissenõudmiseks. Vaidlustatud korralduses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et korralduses märgitud maksuvõla osas on maksuhaldur alustanud Projekt Invest Grupp OÜ-lt maksuvõla sissenõudmist
lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Seega korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest tulenevad minimaalsed nõuded, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla sissenõudmiseks, ja vastutusotsuse andmiseks.
Maksuhaldur ei ole ka HMS § 36 lg-tes 1 ja 2 tulenevat selgitamiskohustust täitnud sellisel viisil, et korralduse esitatud asjaolude ja põhjenduste pinnalt oleks sellega tutvujale üheselt mõistetav, et käesoleval juhul on kaebaja suhtes alustatud mingi menetlus ning see menetlus võiks päädida vastutusotsuse andmisega. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kaebajalt teabe nõudmiseks
lg 1 alusel puudub õiguslik alus, sest maksuhaldur on nimetatud teabe saamiseks pöördunud maksukohustuslase (maksuvõlgniku enda poole) ning on kohustanud ilmuma maksuhalduri juurde seaduslikku esindajat. Maksuhaldur peab eelistama teabe küsimist maksukohustuslaselt endalt. Samuti tuleb teabe kogumisel lähtuda kaalutlusõigusest (
) ja efektiivsusest (
9. Arvestades asjaolusid, et korralduse andmisel on
lg 1 ebaõigesti kohaldatud ning kaebaja suhtes ei ole võimalik vastutusotsuse andmise menetlust läbi viia, siis tuleb ka hinnata, kas kaebaja peab teavet andma kolmanda isikuna (
Kuna
§-st 61 tuleneb nõue, et esmalt tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, siis ei ole võimalik kohustada kaebajat teavet andma enne maksukohustuslaselt vastava teabe saamist või selle saamiseks maksukohustuslase poole pöördumist. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et korralduse faktiline ja õiguslik alus ei ole omavahel kooskõlas, põhjendustes on tuginetud asjakohatutele motiividele. 10. Kui pidada õigeks vastustaja väidet, et vastutusotsuse andmise menetlust ei alustanud, siis on maksuhaldur korraldusega pöördunud kaebaja kui tõendiallika poole. Sellisel juhul tuleb kolmandalt isikult teabe nõudmisel järgida
§-s 61 tulenevaid piirangud teabe nõudmisel kolmandalt isikult. Maksuhaldur ei ole näidanud, et ta on nimetatud piirangutega arvestanud või et selliseid piiranguid käesolevas asjas ei esine.
Nimetatud piirangud ei laiene vastutusmenetluse käigus teiste toimingute sooritamisele.
§-le 40 kui ka §-le
Korraldus on tehtud
17. Maksuhaldur on arestinud 11.05.2011 Swedbank AS-is OÜ Talveehitus arvelduskonto nr 221016708751, mille saldo seisuga 11.05.2011 oli 6,25 eurot. Vastustaja märgib, et OÜ Talveehitus on ise tunnistanud end maksejõuetuks ja samale seisukohale on jõudnud ka kohtu poolt määratud ajutine pankrotihaldur, seega täiendavate sissenõudmise toimingute tegemiseks puudub vajadus ning ka vastutusotsuse tegemiseks
18. Vastustaja märgib, et kuna
lg 1 kohaselt vastutab juriidilise isiku seaduslik esindaja tahtlikult või raskest hooletusest §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumise eest tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega ning Riigikohtu (Riigikohtu üldkogu 17.02.2004 otsus nr 3-1-1-120-03, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus nr 3-31-75-09. P 11) praktika kohaselt lõpevad juriidilise isiku maksukohustused juriidilise isiku õigusvõime lõppemisega, on maksuhalduri korraldus V. V.-le nii ajaliselt kui ka sisuliselt õige ja vajalik. Selleks, et kolmandal isikul tekiks äriühinguga solidaarne maksuvõla tasumise kohustus, on eelnevalt vajalik tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele vastutusmenetlus on suunatud ja tuvastada ka kolmanda isiku isiklik vastutus tekkinud maksuvõla eest. Asjaolu, et äriühingu võla eest tekib solidaarne maksuvõla tasumise kohustus ka kolmandatel isikutel ei tähenda seda, et V. V. isikliku vastutuskohustuse tuvastamise menetluses on kolmas isik
Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur peab olema veendunud, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud seadusliku esindaja tegevusest tulenevalt. Põhjusliku seose tuvastamiseks on maksuhaldurile vajalik saada teavet äriühingu seaduslikelt esindajatelt. KOHTU PÕHJENDUSED
) § 96 lõikes 5 sätestatud eelduste (maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot) saabumist. 21. Korralduses on märgitud esiteks, et maksuhaldur kogub kolmandalt isikult teavet Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõlgade tekkimise põhjuste ja maksuvõlga tasuma kohustatud isiku kohta. Viidatud on
§-le 37 (maksukohustuste üleminek ettevõtte või selle osa üleandmise korral) ja §-le 96 (vastutusotsuse andmine). Veel on viidatud
lg 1 p 3 (muu isik maksuvõla eest vastutjana) ja § 60 lg 1, mis sätestab teabe nõudmise maksukohustuslaselt. Edasi viidatakse sellele, et kaebaja ja H. T. olid maksustamisperioodil Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse liikmed ning juhatuse liikme vastutusele äriühingu maksude tasumisel (
Korralduses selgitatakse, et teavet maksuvõla tekke kohta vajatakse seoses sellega, et Projekt Invest Grupp OÜ ei ole maksuvõlga tasunud ja see on vajalik „menetluses tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks“, et teha kindlaks juhatuse liikme võimalik vastutus maksuvõla tekkimise eest (viidatud
, millest esimene lõige sätestab: Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.). Vastustaja selgitas lisaks istungil, et
Kohus möönab, et vaidlustatud korraldus on vormistatud üsna raskepäraselt ja selle sisu ei pruugi olla esimesel lugemisel arusaadav kogu eelneva maksumenetlusega mitteseotud isikule. Ilmselgelt on aga vastustaja alustanud menetlusega tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku vastutust maksuvõla eest. Kui juhatuse liige tõepoolest maksuvõla eest vastutab, antakse selle kohta vastutusotsus (
). Nii ei ole võimalik järeldada muud, kui et maksuhaldur on alustanud toiminguid vastutusotsuse andmise aluste väljaselgitamiseks ehk vastutusotsuse andmise menetlust. Seejuures on siiski imekspandav, et vaidlustatud korralduses ei ole sõnaselgelt välja toodud, et alanud on vastutusotsuse andmise menetlus (mis ei pruugi päädida vastutusotsuse andmisega, kuna selle andmise vajadust ju menetluse käigus välja selgitataksegi). Haldusorgan peab suutma anda oma haldusakte ladusas eesti keeles ja hõlpsasti loetavalt. Käesoleval juhul on iseenesest lihtne ja kompaktne informatsioon esitatud viidetena paragrahvidele ja kohati seosetute lausete jadana, kus haldusakti mõtte arusaamiseks kulub tarbetult palju aega. Kuna aga V. V. oli kursis 01.07.2009 tema juhitud Projekt Invest Grupp OÜ-le antud maksuotsusega nr 12.2-3/4587-3, sellest tuleneva maksuvõlaga ning ka sellega, et nimetatud maksuvõlg oli tasumata, pidi V. V. vaatamata korralduse raskepärasusele seda eelinfot teades saama aru, et maksuhaldur kaalub vastutusotsuse andmise menetlust. Seega, ehkki korralduse sõnastus ja vormistus jätab soovida, ei ole see iseenesest selle tühistamise aluseks. Korralduses on märgitud ka revidendi kontaktandmed ja olnuks igati loogiline, kui kaebaja oleks korralduse mõtte väljaselgitamiseks pöördunud viivitamatult revidendi poole, mida ta aga ei teinud. 22. Vaidlustatud korraldusega samal kuupäeval on korraldus teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks tehtud ka Projekt Invest Grupp OÜ-le. Nimetatud korralduse olemasolu ja eesmärk jääb kohtule arusaamatuks. Tegemist saab olla kolmanda isikuga V. V. suhtes käivas vastutusotsuse menetluses, ehkki enne nimetatud otsuse tegemist ei ole jõutud V. V. poole 5 pöörduda (
Kuna aga nimetatud korraldust vaidlustatud ei ole, siis kohus selle õiguspärasusele hinnangut ei anna. 23. Kohus leiab, et vastutusotsuse andmise menetlust on äriühingu lõppemise ohu korral siiski võimalik alustada ka enne vastutusotsuse andmise aluste saabumist, vastasel korral ei pruugi vastutusotsuse andmine hiljem enam võimalik olla.
lg 5 teise lause kohaselt võib äriühingu seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist
lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil (pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele) ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Nimetatud säte ei ütle midagi vastutusotsuse tegemise sisulise õigustatuse kohta, vaid paneb aina vaid esimese ajahetke, mil vastutusotsust anda saaks. 24. OÜ Talveehitus esitas 27.04.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Enne 07.04.2011 ei olnud maksuhaldur OÜ Talveehitus suhtes teinud
lg 1 p-st 6 tulenevaid täitetoiminguid (eelkõige üritanud arestida pangakontosid) ja ka pankrotiavaldus esitati 20 päeva pärast. Seetõttu andis maksuhaldur vaidlustatud 07.04.2011 korralduse välja ennatlikult. Samas ei oleks korralduse tühistamine sel põhjusel tulemuslik, kuna muutunud faktiliste asjaolude tõttu tuleks maksuhaldurile samale eesmärgile suunatud (ent loodetavasti selgemini põhjendatud) korraldus siiski anda. Olukord on kohtu hinnangul muutunud eelkõige OÜ Talveehituse esitatud pankrotiavalduse tõttu, milles ta ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiavalduse lisana on esitatud vara ja võlgade nimekiri, mille kohased vara saldo on 0 ja võlgu kokku 104 612,27 eurot. Kuna pankrotiavalduse esitamise eesmärk on pankroti välja kuulutamine (või selle lõpetamine väljakuulutamiseta raugemise tõttu) ja avalduse lisast nähtuvalt on äriühingul ainult võlad, siis ei olegi muid võimalusi kui pankroti välja kuulutamine või selle lõpetamine väljakuulutamiseta raugemise tõttu. Mõlemad need alused tähendaksid endast
25. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-19578 lõpetati OÜ Talveehitus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtu hinnangul asendab
lg 5 tähenduses pankroti väljakuulutamist ka pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna sel juhul on tulemus äriühingu varalise seisu osas veel ilmselgem: äriühing ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Määrus on jõustunud ja vastavalt avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 29 avalik teave. Määruses on märgitud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise/tagasinõudmise võimalus ning äriühing kuulub likvideerimisele vastavalt Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-
lg 5 märgitud tingimuste saabumist, kui on piisavalt põhjust eeldada, et need alused lähiajal saabuvad. Seega oli vastutusmenetluse alustamine käesoleval juhul põhjendatud. 28. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja toodud analoogiaga maksunõude aegumisest. Kui maksunõue on aegunud, siis ei ole maksumenetluse läbiviimisel eesmärki, kuna ei ole võimalik anda maksuotsust. Kui aga vastutusotsuse andmise menetluse alguseks ei ole veel möödunud kolm kuud esimesest sundtäitmistoimingust või ei ole kuulutatud välja pankrotti, kuid maksuhalduri hinnangul on nõude sundtäitmine äriühingu vahenditest ilmselgelt ebareaalne (või on esitatud pankrotiavaldus), siis on kohtu hinnangul põhjendatud vastutusotsuse menetluse alustamine enne
lg 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist.
lg 5 sätestab minimaalse ajalise piiri vaid vastutusotsuse andmisele, mitte vastutusmenetluse alustamisele. Samas kohustab
Vastutusmenetluse alustamine ja selle raames teabe nõudmine on küll isikule koormavad, ent selline koormamine on võrreldes vastutusotsusega maksu määramisega oluliselt väiksema kaaluga ega kaalu üles riski, et maksuotsusega määratud maks jääb sisse nõudmata seetõttu, et äriühing jõutakse enne likvideerida ja nii kaob ka võimalus vastutusotsuse tegemiseks. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja selle tühistamiseks alus puudub. 29. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.